Olen igal aastaajal metsas ja ka siis kui koertega jaht keelatud ,kohanud imetlusväärselt hästi jäljel püsivaid häälega ajavaid segaverelisi krantse,küll jänese küll kitse järel.Mul tekkis sihuke mõte et meil ju Eestiski sitaks igasugu koeratõuge kellest me vist ei teagi et ta mujal riigis võib olla hoopis jahikoer aga meil teadmatusest tema ilusa välimuse pärast lemmikloomana peetakse ja seega tema tõelised anded lihtsalt kaduma lähevad.Aga see pagana kennel va vereimeja on mu tuttavatel hinge täis ajanud küll kui nad kutsikaid müüa tahavad,ütlevad et ei tasu ära.

kujutate ette seajahti saksa lambakoeraga.jälge võib ta küll hästi ajada aga kui satub suurema seaga kokku on ta nii aeglane et siga rappib ta lihtsalt ära.

Noh, oleneb keda vaja peatada ? Kõik pidada ju teatavasti taustsüsteemist sõltuma.

Ma saan ehk mõningal määral teemaalgataja mõttekäigust aru ja toon ka mõned omapoolsed kommentaarid. Nimelt - mitte igalpool ei ole koera jahil kasutamise ainuvõimalikuks eelduseks tema n.ö puhtatõulisus. Näiteks Suurbritannias on moodi läinud tõuristandite kasutus - kuidas nad sellesse ise pikemas perspektiivis suhtuma saavad, eks seda näitab aeg. (Vt lisalugemiseks linki: http://www.thefield.co.uk/features/3145 ... _dogs.html)

Olen sellest ka varem kirjutanud, et n.ö puhtatõulisus on kokkuleppeliste omaduste kokkuleppeline fikseering kokkuleppelisel viisil. Võib esitada nii poolt- kui vastuargumente Eesti mudelile - kindlad fikseeritud koeratõud, mis kindlaks jahiks lubatud ning krantside kasutamine üleüldse keelatud, kuid igaljuhul, kui "mõelda väljaspool olemasolevaid raame", siis pigem ei ole puhtatõulisus niivõrd oluline argument (näituseliinid mõne tõu puhul oluliselt kehvemate tööomadustega kui tööliinid) kuivõrd just suutlikkus jahiomadusi katsetustel tõestada konkreetsete koeraisendite poolt. Selge see, et kauaegne nõuetekohane aretus võimaldab luua eeldusi jahiomaduste kinnistamiseks ja esiletõstmiseks, ent see peaks olema ainult üks lihtsustav eeldus, mitte kõigi teiste võimaluste välistus.

Loomulikult, nagu eelnevat postitajad on märkinud, ei hakka eesti hagijas (justnimelt hagijas, mitte "hagijas") tõenäoliselt kunagi drahthaari kombel linnu ees jalga tõstes seisma jääma ning chihuahua vaevalt et suudaks põdrajahis ilma teha, kuid n.ö mitteaktiivse jahipidamiskasutuse koerte osas ei ole mina kohanud tõsiseltvõetavaid argumente, miks peaksid justnimelt ja ainult kokkulepitud tõuomadustele vastavad (loe: kennelliidus raha eest arvel olevad) koerad olema need, kes tohivad näidata häid tulemusi verejäljekatsetel. Seda ERITI veel tulevases olukorras, mil verejäljekoera kasutus muudetakse kohustuslikuks. Seeläbi muudetakse teatavasti kaudselt kohustuslikuks ka kennelliidule raha maksmine selleks, et jahti saaks teatud tingimustel üldse pidada. Miks ei võiks "totaalne krants" olla väljaõpetatud kõrgeklassiline verejäljekoer, kui teda kasutatakse näiteks ainult rihma otsas ning kui ta seda - kas juhuslikult või heade tõuomaduste kokkusattumisena - teha suudab ? Ju ehk sellepärast, et tõugu "krants" ei ole kenneliidus registreeritud. Praegu ju jahinduslikud koerakatsed on kennelliidu reeglite järgi kennelliidu kohtunike poolt läbiviidavad. Seega - kui kohtunik tahab oma staatust säilitada, siis tõutut koera katsetele lasta ei tohi. Rohkem pole vist vaja kommenteerida...

BM

No korraliku kaukat ei rapi ükski siga. Olen seda tõugyu kasvatanud kaua aega ja võin vähemalt oma keorte osas kindlalt väita et isegi hundist saab ta jagu. Muidugi on erinevaid ise loomusi koeral jah aga üldiselt on see koer ikka vääga vastupidav.

...

Puhtatõulisus ei ole mingi kokkulepe. Kokkulepete alusel hinnatakse koertenäitusel küll koeri, kuid see ei ole puhtatõulisusega kuidagi seotud. Puhtatõulisus on ikka selgelt dokumenteeritud ja üks üheselt aru saadav, et koera vanemad on olnud sama tõugu koerad. Kahtlen sügavalt selles "Eesti mudelis", pigem on see üle võetud meile. Eestis ja arvan, et mujalgi ei saa jahikoer tšempioniks ennem, kui ta on ka vastava tõu jahikatse ära teinud. Koertefoorumiski halavad diivani labradori omanikud, et miks ja milleks see veel vaja on, et mul nii ilus koer. Selle pärast õnneks ei saagi, et kaasajal kui seltsikoertena kasvatatakse just seda tõugu kes meeldib, peab säilima ka jahiinstinkt. Eesti kenneliteski on näha, et näevad nad vaeva. Paljudel välismaalt toodud koerad tõu parandamiseks ja genofondi hoidmiseks.

Kallis Wolflady!

Kas oled reaalses jahiolukorras näinud laika või mõne muu koera töötamist seale. Selles olukorras ei loe koera suurus ja agressiivsus ainult. Pigem koera liikuvus, mis suurel kaukaaslasel on tunduvalt kehvem, kui laikal. Kodukaitsev koer ei pea vahepeal rünnakut asendama kaitsega ja pikal distansil jälitades on kerge jala ja väiksema karvastikuga koeral töö tunduvalt lihtsam. Kuidas sa teed kaukaaslasele selgeks, et ta põrsast ära ei sööks, seniks kuni sa ükskord kohale jõudnud oled?