Aga kui ma paaritaks oma vene-eurooplsase ida-siberlasega, siis on vanemate sugupuu teada ainult et tulemus oleks krants??? Kusjuures hea koer võib tulla sellest

Taksi ja laika ristandina saaks ka hea urulaika, aga krants oleks ta siiski jah

Meie kandis oli kunagi moeks,et paaritati taksi hagijaga,ning tulemuseks oli hagijavärvi madalajalgne koer,kes hästi looma ajas,ning ka urus tegutses.Kuna jahiloomaks oli siis põhiliselt rebane ja jänes,ajas selline taksihagijas looma lumega aeglaselt,ning loom ei tenud tavaliselt pikka ringi.Samas oli vahel see lugu,et kõrgejalgset hagijat nägid jahil niipalju,kui hommikul rihmast päästsid ja õhtul pimedas koer koju jõudis,ajades oli rebane ikka "sirgu" ees.Aga nagu siin foorumiski keegi ütles,ega universaalset jahikoera ikka ei tulnud,urulugu jäi sellisel koeral kehvemaks,kuigi jänes-rebane olid temal hästi käpas.Kuid siis ei nõutud ka jahikoeralt mingit passi,"kennelist"polnud kuuldagi ja koer,kes looma ei ajanud,leidis tihti otsa ka peremeha püssi läbi,koeri hinnati just jahikoerana,mitte välimuse järgi.

Metslasele et minul endal koera polegi ja need hulkuvad segaverelised krantsid vast igas paigas pinnuks silmas,nii et mina nagu seadust kuidagi koera omamata rikkuda ei saa.Aga mida arvata....jah saarel elavast justnimelt HOBUSEST kes vabapidamisel metsas jälge ajab nina maas ja suutäit võtmata jäljel püsib.Omanik ise räägib seda.Mehed ärge nüüd arvake et viinanina olen või kauaks kevadpäikese kätte jäänd.

Aga ikkagi, taks ja hagijas ja laika ning taks(viimane on kyll nati naljakas ristand) pole ikka see, mis vene-eurooplane ida-siberlasega, (kui ma nüüd tõuga ei eksi sis ida-siberlane on suurem ja tugevama jahiinstinktiga- vähemalt tõukirjelduse järgi), tulemus peaks olema idasiberlasest natuke väiksem, vene-eurooplasest tugevama jahiinstinktiga ja natuke sõbralikum, kui ida-siberlane-kui nii täitsa laias laastus võtta(või panen ma täitsa puuse ). Ma mõtlen, et on üks ida-siberlane, igavesti hea koer, suurulukijahis võtab üksi sea kinni ja hoiab kinni, ja siis minu veneeurooplane, teda ma veel ei tea, aga paistab, et tast ikka tuleb koer, niisis, kui neid omavahel paaritada, sis pole vist lootust nende kutsikatega tulevikus seaduslikku jahti pidada?

Loomulikult ei saa sa nendega ametlikult jahti pidada.
Ja seda ristandite saamisel kasvu ja iseloomu päris puht matemaatiliselt aritmeetilist keskmist ei tasuks ka võtta. Eks seal sõltub ikka sellest ka, kui palju annab edasi geene isa ja palju ema. Ei ole ju inimeste puhul ka nii, et kui ema on 1,5m pikk, jalanumber 40 ja isa 2,0m pikk jalanumbriga 46, siis nende laps on 1,75m pikk ja kannab sandaale nr 43

Täpselt Rajaleidja,arvan,et sellepärast just puhtatõulisi paaritataksegi,et neil ikka vanemate geenid enam vähem teada ja kutsikad ka siis vanemate järgi.

Ei tea küll veneeurooplase ja idasiberlase genotüübist/fondist õieti midagi, aga on ju olemas geenid mis avalduvad ja mis mitte, retressiivsed ja dominantsed, ning mutatsioonid, mille tunnuste avaldumist on võimalik umbes ennustada eelnevate põlvede järgi. Ja kasvu poolest niipalju, et üldiselt järglaste kasv ei erine vanematest kardinaalselt, siis on juba tegu mingi hälbe või haigusega, seega täitsa umbes õeldes et kui ema 1.50m ja isa 2m siis nt. poeg jääb 1.50 kuni 2.0+m raamidesse, tütar üldjuhul lühem. Iseloom jah ei ole päritav, see kujuneb ümbritseva keskkonna mõjul, küll aga on päritavad instinktid(mis omakorda mõjutavad iseloomu), õigemini instinkt kui selline on algselt organismi geenidesse kodeeritud. Mida suurema potentsiaaliga aju seda rohkem suudab instinkte alla suruda.(koera puhul sis sesmõttes, et ümbritsev keskkond suudab tema käitumist/iseloomu vastavalt ajule kas rohkem või vähem mõjutada)

Muidugi on võimalus, et siis nt nende kahe laika paaritamisel avalduvad geenid, mis sama tõugu koeraga paaritades eales ei avaldu.

No mai tea, minu point asja juures on see, et nende kahe konkreetse koera paaritamisel, peaks tulemus ikka suurel määral ennustatav olema ja vaevalt, et sealt mõni sülekoer või kaukaaslane sünnib.
Aga noh, senikaua kuni ma selle omaaretatud krantsiga jahil käia ei saa, ei hakka sellist asja ette võtma, ju siis mitte kunagi.

Ok, arvatavasti mõni bioloog kriipsutab mu jutu maha ja ütleb, et see täisjama on, lihtsalt niipalju jäi meelde keskkoolist.

Koera ja jahikoera geenide asi võib nii olla küll,kuid kuidas teha kutsikat valides see "suurema ajupotentsiaaliga"kutsikas kindlaks?Vanasti arvestati pead katsudes nn.peakondi teravuse järgi,mis asus kõrvade vahel.Mida praegu arvestad kutsikat valides,kas aint välimust?

Alati püüa esimesena kui kutsikate müügist kuuled kohal olla,muidu jäävad valida viimased lorud kes teiste küttide poolt välja prakeeritud.Sõbra laika valisime samuti kutsikate hulgast kus olime esimesed potensiaalsed ostjad.Lihtsalt jälgisime kogu kogu karja tegevust päris kaua,olid nad ju kõik õues ja said vabalt ringi joosta ja selle karja kõige kiirema ja eestvedaja kutsikate tagaajamis mängudes ja ainukese kes ka haukus ,selle ära ostsime,sõber koeraga üdini rahul ja ei saa jätta mainimata et see eestvedaja emane kutsikas oli.

Tuletaks meelde eesti hagijat: kohalike hagijate(?), inglise rebasehagija, beagle, ja šveistis hagijate ristand. Tõug kinnitati alles 1954. Enne raamatu avamist olin mürkkindel, et et meie eesti hagijas on taksi verd. Minu sõber ja jahikaaslane vene jahispanjel Vilivalla Milli on rahvusvaheliselt olematu molkus e. 0 grupp. Mis sest, et endises N.Liidus tunnistati tõuna 1951.
Miks peab arvama et tõugu ei võiks ka täna sündida. Näiteks koprakoer. Brittidel oma saarmakoer täitsa olemas.

Ja see võimalik praegu tõuna sündimine (täiesti võimalik muideks) on ikkagi praktikas Kennelliidu ja tema rahvusvaheliste organisatsioonide "armust" ehk siis nende samade varasemalt paika pandud kokkulepete kohaselt, mis räägivad tõuaretuse põhimõtetest jms.

BM