Lugesin foorumit ja loodan, et keegi teist oskab aidata....
Tegemist on spanjelitega, kellel on jahieksam kohe-kohe ukseees ja mul on mōistus otsas, nimelt
hakkasime toomist harjutama pulgaga, kus pardi suled küljes. Kōik oli ideaalne - jaht missugune noortele koertele! Meie dresseerija nimelt oli kindel, et kui koer ära ōpib käskluse "too", siis pole enam vahet - toob mida tahad. Mōlemad koerad otsisid roostikust pulka ja tōid ära seda nii maalt, kui veest tohutu hasardiga. Hiljuti vahetasime aga pulga pardi vastu välja ja koeral kadus igasugune huvi selle vastu. Vōibolla oleks pidanud pardiga tööd varem alustama aga eelmisel aastal lastud pardid olid igalt poolt otsa saanud ja kuna partide kriis oli, siis sai laipadele mindud hiljem. Kas on mingit nōksu , et part koerale eriti huvitavaks muuta? Ei saa ju öelda, et jahiinstinkti koertel pole- on küll aga part ajaks nagu oksele kohe.Praegu jooksen mööda koduōuet ringi 2 x päevas surnud pardiga ja olen rōōmus, kui ta seda üldse suhu haarab aga millegipärast ei suuda ta sellega teha midagi, mida ta pulgaga teeb. Teine koer vōtab pardi lōugade vahele aga millegipärast ei too ta seda mulle, vaid sülitab maha. Kas nüüd on puuksus mu jahikatse? Kas mul on need koerad, kelle kohta jahimehed siin foorumis ütlevad, et kebigu diivanile ja munad maha? Ma ei tahaks veel püssi pōōsasse visata - olete siin jahikoerte omanikud ja igatsorti koeri näinud ja ōpetanud, andke nōu palun.

Äkki on part hapuks läinud ja koera haistmismeelega on see lihtsalt vastik. Ise ka halvaksläinud asja suhu ei paneks. Mine kellegagi jahile ja äkki on teine tera - värske värk ja emotsioonid kõrgel?

hea meelega läheks jahile! Eilsest ju pardi laskmine lubatud aga Tallinna kandis pole kedagi, kes vōtaks meid paterdama kaasa. Pardid riknenud olla ei saa sest tellisin kuskilt Tōstamaalt omale trenniks parte ( nood olid kodupardid) ja need olid sama päeva hommikul tapetud.

Kui pulka toovad, siis tuleks pulk pardiks transformeerida , selle ühte otsa järjest rohkem parti lisades ja pulga osa vähendades.
Mul laikaga selline kogemus, et kootud sussi tõi, aga põdra- ja soku sarve mitte. Sai siis väike sarvejupp sussi sisse pandud, harjutatud ja üsna ruttu suss mängust välja jäetud.

Ma sain aru,et sa õpetasid koeri kodupardi korjustega .Kui nii siis on võib-olla isegi hea,et nad nood linnud ära põlgasid.Muidu hiljem ei jõua neid mahamurtud kodulinde kinni makstagi.Kõige parem on ikka õpetada otse jahil.Mina õpetasin ühele oma foksterjerile parditoomise nii selgeks,et vette kukkunud linnu juurde loopisin kive.Algul võeti ka part lihtsalt korraks suhu ja ujuti tühjalt tagasi.Aga kui korra sai haavatud linnuga vees rabeleda siis rohkem koolitust vaja ei läinud.Hiljem otsiti juba ka nepp üles ja seda ei õpetanud talle keegi.Kahe koeraga jahil käies oli ainult see häda,et ei suudetud otsustada kelle saak on ja kähku tõmmati see väike lind pooleks.

Olen ainult paaril korral metspardi puudusel pidanud kasutama tuvi ja korra muskuspardi keha, muidu oli dressuuris ikka metspart kasutuses.

Nüüd on ainult küsimus kus kohast leida jahimees, kes viitsiks koera kaasa võtta eeldusel, et ikka ise ujuma peab. Nagu näha siis isegi Tädimaali töötaval koeral pole lihtne leida kusagile jahivõimalust.

Kel huvi siis Viljandisse aegajalt saab. Siiski pole siin alati granateeritud , et ka parti saab. Üldiselt on ikka 4-5 saanud vähemalt aga üleeile ei saanud ühtegi.

Noore laikaga seda probleemi ei olnud, mingit kuiva trenni ennem jahti ei teinud, peale pauku tõi kohe pardi ära aga samal ajal, kui koer parti tõi ei saanud paugutada, sest koer jättis esimese maha ja läks uut tooma.

Minu spanjel ei tahtnud ka värsket lindu võtta. Muideks praegune kuldne ka mitte. Miskipärast on metspardi lõhn neile vastik (ja alles elust lahkunud linnul ka tugev). Arusaamises või ülesleidmises asi küll pole. Mäletan üht korda kui koer ujus pardini, siis kaarega ümber selle ja pani otsides otse edasi. Ega siin eriti sundida või pahandada saa, läheb "lukku" nagu koerakasvatajad ütlevad. Peab lihtsalt tegelema ja väikestviisi kogu aeg saatma, ise samal ajal arvestades, et linnu pead ise välja õngitsema. Võib ka proovida kaldal suhu võtmist, sest kui juba suhu võtab (vees), siis üldjuhul lohistab ka välja. Ja ega see pardi toomise harjumus (õigem vast oleks öelda harjumine pardi vastiku lõhnaga) kaob pika vahe puhul jälle ära. Hooaja algul ma ei looda eriti koera peale, aga siis mõne korra käimise järel hakkab jälle töötama.

Muidugi on iga koer omaette natuur ja isiksus. Ju on mulle (ja sulle) juhtunud suhteliselt tagasihoidlikuma jahihasardiga loomad. Aga jahihasarti aitab suurendada ainult jahil kaasas käimine ja positiivne emotsioon sellest. Elus pardiga on minul aga hoopis negatiivsed kogemused. Lootsin ka, et haavatud ja rabelevat looma taga ajades vallandub tõsine jahikirg. Aga võta näpust! Koer sai tiivanukiga vastu nina ja on nüüd liigutava pardi suhtes eriti ettevaatlik ja umbuskne. Ka ei võta minu kutsa lindu, kelle ma olen vette tagasi visanud. Tea mida ta minust ja pardist mõtleb, et kui peremees ära viskab, et siis pole vaja tuua või.

Ise harjutaks veel enne kui katsetustele läheks. Kui on hea närvikava ja koera peale kurjaks ei lähe võib võtta katseid kui ühte järjekordset trenni. Ju seal on part ja õpetusi jagavaid inimesi.

Vahel aitab ka kui saad harjutada koos koeraga kes toob lindu, see tekitab hasarti ning siis võib koer teha ka seda mis talle esmalt vastumeelne on. Kuid väga oluline on et koerad saavad omavahel hästi läbi ja see oleks neile nagu koos mängimine, muidu juhtub et üks näitab teisele hambaid ja ongi õppus sealsamuses.
Veest toovad koerad tavaliselt meelsamini lindu kui maapealt, vähemalt mulle tundub nii. Oma kuldne toob veest meelsasti aga maapealt võtab ainult värskelt lastud sooja linnu, hiljem ainult markeerib kohta aga ära ei too. Jahikatsel olid paar päeva tagasi lastud linnud ning siis ta keeldus neid suhu võtmast ning kippus lausa nende peal püherdama, samas veest tõi samasid linde ilusti välja.

Kui kellegi tartu kandis abi vaja koos teise koeraga harjutamise suhtes siis kui aeg vähegi võimaldab olen ikka käpp

Noh meil vastupidine kogemus-kuna taks, karmik vedas kõik veest välja, mis hulpis, läksime pardijahti. Käsuga tõi välja, nüüdseks Soomes pardikatse edukalt tehtud, II järk suisa. Nüüd siis otsustas ka pikakarvaline, 5 aastaselt hakata parti välja tooma, senini ujus ja solberdas niisama, välja ei toonud midagi. Mul oli möödunud aastast kuivatatud metshane tiibu ja külmutatud pisikesi prikse(?) loobin ikka 5-6 vette, saadan koerad järgi. Tuuakse üksteise võidu, pulka hakkasin ka lisaks, et rohkem tekitada loopima-enam välja ei too pulki.Ainult jubehaisvaid tiibu-parte. Iga kasutamisega vettivad, kuivatan pliidikummil-mees viskas koos "saagiga" meid välja. Tagasi sain mina koos koertega, saagi tõime salaja-pidavat haisema jõledalt??Nii et haisus viga ei tohiks olla. Ega sa trenniga üle pole pingutanud? Asi tuleks koerale teha äärmiselt meeldivaks-ise annan(vahetuskaup!) kui tiib välja toodud juustraasu, et ei hakkaks rappima(karmik eriti) mu "lindu".Ehk prooviks kah mingi motivatsiooniga?Ja kodupardiga arvan kah, et tohiks proovida-neil ka hais erinev.Aga võib kajakga-Soomes katse oli kah kajakaga.
Ja veel otsin Tallinna lähikonnas(Haapsaluni pakuks piiri) omadele pardijahi võimalust.Meie jahimaadel vesi puudub..kahjuks.

no me saime Saaremaal pardijahilgi vahepeal käidud aga mitte ühtki parti polnud, keda jahtida! Polnud kummalisel kombel üldse lastavaid linde vaid pääsukeste parv lendas lahesopis ja püüdis sääski. Ühe asja saime selgeks, et koerad pauku ei karda aga on püssi kandvate meeste suhtes kergelt ettevaatlikud st. kui mehed teevad kōva pauku, siis vōivad nad ka muud korda saata ja igaks juhuks nad suurteks sōpradeks endid ei pressinud.
Täna oli koertel n.ö. eeleksam ära ja selge on see, et eelneva dressuuri koht on seotud ebameeldiva kogemusega ning uues st. eksami kohas käitusid mōlemad penid nagu igal jalutuskäigulgi - rahulikult ja rōōmsalt. Minu jaoks sai selle nägemine veelkord kinnitust, et dressuuris sai siiski midagi väga valesti tehtud esimesel korral, kui koertele part kätte anti. Arusaamatuks siiski jääb see, et mis see oli. Tōid nad ju mōlemad sama parti ja sama inimene viskas ja kohtki sama aga midagi oli, mis ühel ära keeras. Dressuuri paigas läheb minu murekoer lausa närviliseks ja kuidagi ei taha tööd teha-ei otsingut jega muud.
13 päeva on päris eksamini aega. Mina pole veel käega löönud, küll aga on seda teinud vist koer sest täna ta keeldus isegi vette minemast ja vaatamast, mida talle sinna visati. Praegu sööb koer oma portsu minu viimane külmutatud part kausis, et harjutada, et see asi vōib pardi järgi haiseda aga nii hull ka pole. Eile suutis ta linnu külge kinni jäänud krōbinatki juba keelega sealt maha napsata aga vot suhu vōtta ikka ei taha ja kōik. Proovisin isegi külmunud lindu loopida, et pulk sobib äkki siis pulgaks külmunud värvuke ka- aga ei midagi.
Siit siis uus küsimus, et järsku on kellelgi müüa parte? Ja pakun ennast oma lindu toova koeraga jahiseltsiliseks kaasa. Kus täpsemalt kasutaja Eraser Viljandimaal asub? Kas pakkumine on jōus? Ilmselt igale mehele ei meeldi ise partide järgi ujuda nagu seda kasutajad Feen koos kellegi Kakukesega seda harrastavad!

Pika soovitust tasuks kah proovida-mu pikakarvuline hakkaski teise kõrvalt tööle.(kes siis juustu ei tahaks ja hasart on kah nakkav)Sama oli uruga.ikka vanema eeskujul noorem järgi.ja kuna noorem karmik on jube hasartne, siis vanema rahu peaks ka talle ehk ajapikku mõjuma.Aga edu sulle, anna teada, kuidas läks.!(jahisituatsioon on teine,kui trenn, nii et seal võib kõik veel hästi minna-või vastupidi...)
A meie ootame pardijahikutset!Telef 51925869

Annan ōnnelikult teada, et minu mōlemad koerad said jahikatsed tehtud! Mōlemal III järk. See koer, kes parti ei vōtnud hakkas järsku parti vōtma ja keegi ei teagi, mis see oli, mis olukorra lahendas. Esimesel katsel ta ei saanudki vōimalust parti tuua, kuna ta otsustas hoopis kohtuniku poolt lastutd püssipauku kartma hakata. Kuna koer pole enne ega ka hiljem pauku kartnud ei jätnud ma jonni ja käisimegi täna värskelt uuel katsel, mille ka läbisime. Ei mingit paugu kartust ja eile lastud part lausa hakkas maitsema sest saime miinus punkte, et koer lätsutas hetke parti suus, enne, kui minuni tōi. Peale kogu suve mässamist ei oska ma muud öelda, et minul on hea meel, et mul see tehtud sai. Saan pardilaibad moosipurkide vahelt välja visata