ndlv jahil olles vaatasin erinevaid koeri ja nende käitumist, nagu ikka mõni koer oli rahu ise ja mõni täielik närvihaige. Enne ajusse minekut üks laika ainult ulgus ja vingus, teine samas ootas ja vaatas rahulikult peremehe käitumist pealt ning kui aeg käes, jooksis metsa ja tegutses nii nagu peab. Enda sakslasest ma üldse ei räägigi, see hakkab jahile eelneval õhtul juba värisema ja tõmbab kiunumise ning vile üles. Kui siis veel püss ja jahiriided nähtavale ilmuvad hakkab värisema nagu haavaleht ja autos läheb alles tõeline trall lahti.

Nüüd asja juurde, kas seda nn jahipalavikku on jahikoertel võimalik kuidagi ohjata, on kellelgi selleleaadseid kogemusi ? Vahel käib see pidev kiunumine hirmsal kombel närvidele ja tee mis tahad koer ei saa pihta mida temalt oodatakse. Ma olen igasugu asju proovinud aga no ei jää külge, olgu või sakslane aga mingid nõksud peaks siin olema kuidas seda asja lahendada.

kui see teema on juba arutlusel olnud, siis juhendage pisut

Ma arvan, et see värisimine ja siutsumine on väga loomulik taksidel ja terjeritel ning seda välja ravida on keeruline. Endal ka, et keelad, siis korraks jääb tasa ja nii kui pea ära keerad, siis jälle siutsumine lahti.

Sõna-sõnalt võttes nüüd jahipalavikku välja ravida küll ei tasu ja ega vist saa ka.Mul on oma saksa jahiterjeril noorest peale komme autos haukuda ja vilistada.Tema kutsikad on jälle sõidu ajal rahulikud ja vait.Ma olen proovind igast värki(meelitamist ja silitamist ja keelamist ja kärkimist),ükski asi pole aidanud.Ainuke asi,mis seda plärakasti natuke vaiksemaks teeb on panna koer autosse nii,et ta aknast välja ei näe.Minul istub ta Vitaral taga puuris ja puur ulatub akna servani.Hommikul,kodust välja sõites,vilistab küll aga enam ei lärma vähemalt.

..ja eksole,alati tabavad ära just, kui jahti minek-muidu ükstaspuha kuhu sõit, on vait, keeravad magama.Koerakasvatajad soovitavad mitte välja teha.Omada tugevaid närve, las kidiseb.Ja puurist(autost) kah enne välja ei saa, kui vait.

vot seda puuri värki olen ma ka ise mõtelnud, mul ka vitara aga see xl7 on pikema puuriga ja koer laiab seal ringi nagu tahab. Lisaks kui autost välja tuled nii on šeff rooli taga, korduvalt on andnud ka signaali. Ja üldises plaanis ma seda arvasingi, et ega siin tegelikult midagi eriti ära teha ei anna, kui ikka on aretatud/tuunitud selliseks, siis nii ongi ja mingit "nõksu" siin vist välja mõelda nii lihtne polegi.

Muuseas,neid autosse paigutatavaid koerapuure oli vist kuskil müüa ka.Minul on see kast ise tehtud.Nii,et kui on jahile minek,tõstan ta lihtsalt autosse ja peni ei pääse salongi laiama.Algul ta üritas ka puuris kõvemat häält teha aga siis tegin pimendust(panin puurile riide peale).Aru sai .

puure(erinevaid, vastavalt koera suurusele ) müüvad kõik loomapoed.Soovitaks metallist-plastpuurides on suvepoole palav ja usinam koer närib läbi.Mul rohkem KOERA ohutuse pärat sõidul. Juhtub igatsugust-sõidab mõni jobu tagant sisse jm, -ongi koer inertsiga läinud. Ennast lapitakse ikka kokku.Aga kahtlemata on ka auto puhtam ja koeral kah oma kindel koht olemas.Algul tuleb muidugi kiunu ja hädaldamist, kui koer pole harjunud!

Minu hea jahikaaslane ütles alati,et koeral on hernes kurgus. Jutt on siis saksa jahiterjerist.

Minul lääne-siberi laika ja see ka vait ei püsi! Autos veel mõistab vagusi olla, kui autost väljas ja peab ootama millal aju lahti läheb siis ei loe hea ega kuri tasa see koer ei ole!

ma kuskilt lugesin, et mõne jahikoeraga on ka tornis siga koos passitud, ei tee piuksugi ka siis kui sead söödal on, ainult vaatab. Peale laskmist kui maha ei jäänud hakkab alles käsu peale tegutsema. Siin peab siiski ikkagi mingi kasvatuslik nõks asjal juures olema, oam loomult on koerad ju liikide kaupa ikka ühesugused.

terjerile tuleb vist villane sokk pähe tõmmata ja jalad kinni siduda ning igaks juhuks ka magama uinutada kui torni siga passima minna

Mul taks suudab vait olla siis kui auto aknast välja näeb. Kui tee muutub kruusasemaks ja auklikumaks, läheb elu rahutumaks. Pikapeale õpitakse selgeks, millal tasub vait olla ning millal on põhjust laul lahti lasta (kohati pole hea). samuti katsetasin varianti, et võtan koera hiilimisjahile kaasa (EJ saksahärra kribas, et kuidas ja mida). Tulemuseks on see, et kui hiilida ja loom on, siis pole hullu, paugu saab ära tehtud ning teist mitte (kuigi, selleks nüüd spets rihm mis võimaldab lasta koer vöö küljes ja vajadusel jalg rihmal). Kopraid lasin nii mitu ning asi kulges isegi selleni, et sain rihma maha panna, koerale käsk kätte, püss palge lask ja siis koos koeraga asja uudistama (kui just koer kõige rihmaga siplevat kobrast püüdma ei läinud).

Aga tegelik eesmärk oli harjutada koera viljapõllus töötama. Tihti on nii, et tehnorada on lai, sead siin ja seal, vahepeal selgub, et mingitest sigadest südamerahus mööda hiilitud jms. Teinekord on vaja koera kohe pärast lasku jahi jätkamiseks (valgus puudulik, suvel soe, järgmine päev on siga hapu.... loom on küll maas, aga kusagil viljas või võsas ja kohe kohe lheb ikkagi pimedaks jne). Tulemused.. kui minna, siga olemas, koer annab märku, hiilimine ja lask, väga ok. Aga teine situatsioon (palju tavalisem), põllus on u 30 siga, igal pool ümber. Emised paistavas välja ning ehk ka kult... kui on kult, või kahistas miskit taga ka... või... igatahes, otsimine, sättimine, hiilimine jms võtavad 2-3-4 tundi ning äärmiselt oluline on vaikus (ma tean isegi, et looad on olemas, koera siutsumine pole kasuks). Ma isegi olen viinud koera ära autosse ja siis tulnud tagasi sigade juurde, et jahti jätkata. Pukis on seni ok kui koeral on olemas nt ukseava millest pea välja pista ja valvet pidada. Seni polegi nii loomi näinud, aga pole ka jahti nii eriti palju pidanud.