On plaanis hakata taksi (karmika) omanikuks. Põhiliselt ikka sõraliste jahiks a plaan on hakata ka kopraid kiusama. Soovin vanematelt tegijatelt häid nõuandeid kuidas seda täpsemalt teha. Olen kuulnud nii häid kui ka halbu muljeid. Oodatud on ka terjerite omanike muljed. Tänud.

Kui selline plaan,siis põhiline jaht peaks olema rebastele ja kährikutele urus. Verejäljeks on ka väga hea valik, aga sõraliste jahiks jäägu ikkagi püstkõrvaline koer(metssiga ja põder).Kõige olulisemaks pean,et taksi valikut(mis käib kõikide jahikoerte kohta) ei ole põhjustanud elamine linnas korteris või pereliikmete tahe,sest ebaõnnestumise korral on pettumine suur.Väidan, et jahikoera koht on õues kuudis ja joostavas piiritletud aias. Vabandust kui teen ennatlike järeldusi, aga taksi valik on 90% põhjustatud piiratud võimalustest.

Põhjenda, miks peaks suurte loomade nagu põder ja metssiga jaoks olema suur püstkõrvaline koer??? Meil ainult pisikesed koerad taksid-terjerid ja jahid saavad peetud nagu nalja.

Aga koprajahist. Ei soovitata väga noore koeraga asja üritama minnagi, tagajärjed võivad jamad olla.

Taks(lühikekarv)ei kannata õues elada...-järelikult ei ole õige jahikoer

Minu karmikarvaline taks elas toas ja leian,et see ongi tema õige elukoht.Talvel ikkagi õues suht külm.Kobraste peale oli ta püstihull ja ei mäleta juhust,et mõni neist urgu oleks jäänud.Nii mõnigi kord tuli tal ka haavu ravitseda aga eks see käib asja juurde.

Foorumlased, kes käisid foorumi koprajahis, mäletavad vast kindlasti Andrese taksi Kustit, kes korralikult tööd tegi. Kui vaja ronib läbi vesilukkude ja puha, pole tal kunagi probleemiks külm märg vesi. Tema väidab jälle, et korraliku koprakoera saab kasvatada üksnes õues, olgu ilm milline tahes. Toas kasvanud taksid pidid olema tema sõnul ninnunännud. Kui vaatama hakata, kuidas siin seal taksid urus tööd teevad, siis paistab, et see väide peab suht hästi paika. Temal koer kogu aeg õues, olgu väljas ka -20. Pidi kraapima kuudiuksele heina ette, kui külmaks läheb. Temal siledakarvaline. Ja mina seni ei tea paremini kopraurus töötavat taksi. Paljud toakoerad töötavad väga hästi kuivas urus, aga külm, märg, porine ja poolenisti vett täis urg pole neile reeglina meelt mööda.

Nii ja naa.Minu taksil ei olnud samuti probleemiks külm vesi ja vesilukud.Kahjuks koer tänaseks parimatel jahimaadel ja oma juttu koera tegudega kinnitada ei saa,küll aga väidavad jahikaaslased siiani,et sellist "hullu" pole nad varem näinud.

Arvan sama,et koera töökoht ja elukoht on seotud.Muidugi oleneb palju ka koerakuudist.Et külmade ilmadega lihtsalt ajada kuut heina täis ja taks teeb ise sinna paraja pesa.Koerakuut soovitan teha kahetoline.Omal oli kunagi ka sile taks ja polnud mul mingit vajadust teda talvel tuppa lasta.Praegu e-hagijas ka sileda karvaga ja saab päris täpselt ilmagi ennustada,kui koer magab(lesib) tagatoas(kuudis muidugi),siis on, või läheb külmaks.Vahel lubab ilmaennustus külma,kuid mina vaatan koera,kui koer eeskuudis magab(lesib),siis meie kandis vähemalt külma oodata pole.Mõnigi mees ennustab koera järgi ka jahipäeva,kuid endal sellised kogemused täpselt puuduvad.

Mul ööbib taks esikus matil, külma vett ja-ilma ei pelga, a kui metsast tagasi tuleb siis ikka tahab kamina ees soojendada küll ennast

Ja järjekordselt tuleb tõdeda, et nii palju kui on inimesi- sama palju on ka arvamusi.
Kui nüüd penide ajaloos hakata tuhnima, siis kas mitte laika ei olnud algselt kasutusel nn. karusnaha küttide koerana. Haukus hästi oravat ja nugist.
Terjereid aga kasutati alguses taludes rotipüüdjatena...
Kui selle loogika järgi arutleda, siis meil ei olegi olemas ühtegi "õiget" jahikoera ei sõralistele ega ka kobrastele...
Nägin ka mina seda Andrese "Urukustit". See koer on tõesti koprakunn
Samas aga väide, et taks ja ka terjerid ei kõlba sõraliste ajamiseks jääb mulle arusaamatuks. Peale "liikumisraskuste" tihedas oksarägastikus ja sügavas lumes ei ole minu pilgu läbi nendel loomadel muid takistusi. Meie suhteliselt väikestes massiivides on just väike ja aeglane koer ennast paremini õigustanud- suur sõraline teda eriti ei pelga ning seetõttu ka liigub rahulikumalt, mitte ei põgene kabuhirmus. Samuti need penid üldreeglina pikalt loomal järgi ei käi. Seega kui jääbki loom kütiliinil laskmata, siis jääb ta lähedale metsatukka ka paika. Laikade ja muude suurte püstkõrvadega aga kipuvad aga "sõralised" kiiresti ning väga kaugele (tihti naaberseltsi maadele) putkama.
Selge on ka see, et kui koer elab aastaläbi õues, siis temale moodustub sügiseti nn. tihedam aluskarv, et külm ligi ei pääseks. Isegi kui sa pidevalt korteris elava saksa lambakoera - 20 talvel ööseks ootamatult välja kupatad võid hommikuks ka surnud koera omanik olla. Terjeritel ja taksidel minu arvates kõige külmakartlikumad (tegelikult ka teistel koertel) kõrvad ning käpad. Kui kuut on soe ja kuiv, tuul peale ei käi, siis loomulikult suudab koer seal ellu jääda. Süüa peab andma ainult rohkem. Aga et toas elav koer nüüd külma vett pelgab- ma küll kindel ei ole, aga viimasel foorumlaste koprajahil müttasid nii Feeni taks kui ka Sakslase terjer (arvan, et mõlemad elavad toas) usinasti külmas märjas ja mudases urus nii, et vähe polnud. Mina küll ei täheldanud, et nendel koertel oleks onud selline nägu peas- peremees oled loll, kuhu sa mind ajad
2 nädalat tagasi põdrajahis ujus ka minu terjer rabas põdrale järgi kuna jalad põhja ei ulatunud (vett oli peaaegu põlvedeni). Ja oli väga solvunud näoga, kui ma ta lastud põdra seljast veest tilkuvana süles autosse kuivama viisin...

Siin siis me kevadel koprajahil, korteris kasvanud "diivani" koeraga.

Nii nagu on inimesel ja inimesel vahe on ka loomariigis vahed olemas...

Vaata Feeni taks ongi väga hea vastunäide Andrese Kustile. On ka esimene kopraid küll välja ajanud, aga kui on võimalus kahe koera tööd kõrvuti jälgida, siis üks vaatab küll peremehele otsa, et peremees, loll oled või. Andres Feenile selle põhjenduse välja tõigi, miks tema koer nii hästi ei tööta. Viimane kord, kui mõlemad koerad jahis olid, siis Feeni taks olles enne urus sees käinud, tuli välja sellise näoga, et kobras pole kodus. Kusti, kui kohe sisse läks samasse urgu, peksis kopra nagu nalja välja.
Ps. Feen ja Olgerd võivad ka siia ülesse riputada vabalt pildi, kus nad 9 looma päevaga kätte said, aga mitte alati see pole nii.

Just täna rääkis Vikerraadios üks koerapsühholoog,et kõige õnnetumad koerad on need,keda peetakse üksi õues,aias või ketis.Pidavat olema midagi sarnast karjast eemale aetud hundiga.Et siis kari toas,tema üksi õues.Kui on kaks koera väljas siis seda häda pole.

Minu teada Feeni ja Andrese taksid olid viimati koos jahis vist paar aastat tagasi, kui mitte rohkem!? Siis oli Feeni koer päris noor ja väga palju asju jäi kogemuste taha. Kui urus on looma lõhn(kobras olemas), siis urgu minemata küll ei jäeta olgu see mudane ja vesine. Muidugi vee all meie koerad ei uju seega hingamisruumi peab kindlasti olema. Tekkinud on tõrkeid, kui teeme päevas mitu kohta ja koerad on lihtsalt lõpuks väsinud ja kurnatud. Veel see tähelepanek, et rebane ja mäger annavad urus koerale palju rohkem hammast kui kobras. Võin vist väita, et oleme oma "diivani" koertega kõvasti kopraid kätte saanud. Ma arvan, et Andrese taksi motiveerib pigem see, et tema püüab toitu urust ehk, siis kui loom jääb tabamata, siis koer süüa ei saa, kui loom tabatakse, siis sööb koer seda sama kobrast.