ˇNii palju kui mina tean on karukoerad üsna leplikud. Üld juhul on läänekad need kes tüli norivad.

Üldiselt kaldun ise ka arvama,et lepivad .Teine ju ka kutsikas,sellele ei tehta midagi.muidugi hiljem vaja ju noorel katsuda end kehtestada.Eks siis tüli tekib,kuni asjad paika pannakse.

Räägitud vestid siis jõudsid kohale,proovisin siis koertele selga ka,esimese jutiga nagu olid veidi ehmatanud,aga harjusid ruttu.Kahju ,et jahis enam see hooaeg katsetada ei saa.Katsun ka edaspidi mõne pildi siia riputada!

Kas on pehmed ja elastsed,ei takista koeral liikumist.Ise suht umbusklik selliste asjade suhtes.

Ise kartsin ka et viimati väga robustsed,aga pole vigagi.On kahekordsed sees on mingi kummisem materjal,see kirjeldus vist kodukal ka üleval.Vesti kaal on 650 g

Nõus täiega,et tõust suurt ei sõltu.Mul läänekad varsti 30 aastat,varem segapaarid,nüüd 2 isast.Kahtlen,et nad oma sugulust,isa ja poeg,tunnetaksid.Karjajuht olen mina,vanem koer on järgmine ja noorem on siis nr.2.Üksikuid rüselusi lastud looma juures esines noore koera 1 ja 2 hooajal.Sel hooajal kaitses saaki ainult temale tundmatute jahimeeste eest ühisjahis ja teiste koerte eest.Omavahel on neil kõik korras.Nii eelmine kui ka see hooaeg oli jahte,kus lisaks minu isastele oli ajus veel 2 ja korra ka 4 isast.Kohtudes metsas,läksid teineteisest kaarega mööda,väärikus säilitatud ja jaht mitte rikutud.Et kui koer õpib tööd tegema ja saab sellest mõnu,ei lähe nad kaklema ühti.Aga olen näinud ka selliseid isendeid,kes uluki otsinise asemel aina otsivad tüli. Sellistega küll ei taha koos jahtida

Mul oleks selline küsimus, et kas isane või emane laika? Kumb on metsas parem ? Endal kogemus ainult isasega, kohe saab kuueseks. Tekkis mõtte et järgmise võiks emase võtta, kuna olen kuulnud et emasel on otsing parem.
Ette tänades K.

Ei saa ei otsingut ega muid omadusi sooga siduda.Kõik koerad sõltumata soost on individuaalsete omaduste-ja eripäradega.Ainus vahe ikka see,et emased kipuvad just seajahi tippajal midagist muud,kui sigu,otsima.Ja naaberisased hakkavad 3 nädala joolsul tüütama(ise olin oma emasele toonud venest preparaati "antikobelin",ja mõjus tõhusalt).Aga endal on olnud ka segapaare ja päris mitmel sõbral,arvan omadest kogemustest,et paaridest ongi segapaar parim.Mul pole olnud emaste paari,aga nii mõnelgi teisel on.Tulemus sama,mis isaste paaril.Nii et soovin edu !

Tänud, kas see rohi koera tervisele kuidagi halvasti ei mõjunud ja kas meie vet arstidelt seda rohtu ka saab? Emase koeraga kogemused puuduvad ja tahaksin kindel olla, et teen õige otsuse.

Kui küsid "antikobelini" kohta,siis see polnud rohi,pigem "desodorant".Pritsid otsivale emasele saba alla kord päevas ja ümbruskonna isased ei tunnegi lõhna.Praegu minuteada tehakse süst ja siis kui isegi paaritub,kutsikaid ei tule.Midagist sarnast kasutatakse Brasiilias,kus mõni aasta tagasi avati ka korte esimene "lõbumaja"

Kuuene laika täis tööjõus koer ju alles,miks uut võtta.Ja kui selline küsimuse üles seadmine,et kumba sugupoolt võtta,siis mul jääb küll selline tunne,etpraeguse jahikaaslase tööomadused jäävad soovida.
Kui asi sedasi,siis kõigepealt tuleks vaadata iseennast.Kas oled osanud ja suutnud koera õpetada nii kuis vaja.Arvan,et kaks kolmandikku koera oskustest on õpetatavad,ülejäänu oleneb sugupuust.Muidugi on olemas ka eri eksemplare,kellele eiaita miski,debiilik jääb debiilikuks.
Kui plaanis kutsikas võtta ,uuri tuttavatelt sõpradelt kuidas koerad töötavad ,millise kasvataja käest toodud jne.Samas ka siin foorumis küllaga laikameh ,kel head koerad.Minu läänekas toodud Vändra lähedalt Andres Hendriksoni käest.Täielikult universaalne koer,lemmikuks on siga ja miinuseks,et kährat ei viitsi haukuda.Kasutan ka pardijahis ,tassib saagi kokku.
Nüüd läks küll omo koera kiidulauluks.Aga edu valimisel.

Algsel teemal ei oska kahjuks sõna sekka öelda aga jooksuaegadega seonduvast...

Jooksuaja vastased "deodorandid" on saadaval pea igas lemmikloomapoes. Kas just korra päevas sussutamisest aitab aga muidu mõjub küll- ise olen kasutanud näitustel ja isaste poolt ei ole erikohtlemise osaliseks saanud. Muidugi ei lehvitanud otseselt ka kellegi nina all aga tavaliselt võtavad poisid muidu ka eemalt päris kiiresti. Kas see aga küla peale jäetavaid lõhnamärke väldib, see on kahtlane- aerosool jääb ju saba alla aga vedelik, mida koer eritab tilgub ju ikka igale poole+ pissimärgid. Küll aga väidetakse, et igasuguseid lõhnu (sh. jooksuaja lõhnu) vähendab klorofülliga toidulisand. Ise ei ole kasutanud ja ei oska täpselt rääkida kui hästi see toimida võib.

Mis puudutab igasuguseid jooksuaegu ja tiinusi mõjutavaid süste siis nende võimalikud kõrvalmõjud on nii rasked, et üldiselt kaaluvad võimalikud positiivsed küljed üles. Küll on juhtunud, et kogemata paaritunud emasele tehakse vastav süst ning hiljem tuleb koer mädaemaka tõttu seest tühjaks lõigata või peab ta lausa eluga hüvasti jätma. Kui jooksuaeg oleks nii suur probleem, siis tasuks algusest peale parem isane koer võtta.

Vaidleks natuke hundikütile vastu.Aktiivselt jahis käivad koerad,eriti laikad surevad vähesed vanadusse.
Mul oli 5aastat tagasi ka 6aastane parimas eas läänekas,väga tubli sea ja põdra koer,tema eest lasti kümmekond ilvest,lisaks veel rahulik ja sõnakuulelik.Lühidalt ideaalne laika.
Kuni ühel päeval tekkis hambapõletik.Hammas eemaldati ja mädakolle samuti.
Ainuke paha lugu,koer kaotas ka haistmise.Arstid ei osanud öelda kas põletikust või narkoosist aga vahet pole.
Ja olingi kirglik koeramees kest hooaega koeratu.See hooaeg läks tervenisti tuksi,mõned jahid õnnestus ikka pidada kui koeraga mööda jälgi sigadele pessa peale läksid.Haistmist ei olnud aga kui sigu nägi oli tegija ja jälitas neid õhtuni aga mis puudus oli otsing.
Võtsin muidugi kohe uue kutsika,järgmine hooaeg läks selle õpetamisele,kutsika valik kõige õnnestunum ei olnud,siis võtsin veel uue ,sellest on nüüd saanud ka hea koer ja sellest esimesest kutsikast tugev number 2 koer.Kokkuvõtteks mul läks mitu hooaega enne kui ma koertega jälle järjele sain.Hetkel kus mul on üks hea koer ja teine hea paariline,plaanin ikka kevadel kutsika võtta.Et järgmise hambapõletiku või seal koera lõhkitõmbamise korral oleks aiast veel üks abimees võtta.

Jaan Juhusele niipalju,et minu hetke "vanamehel" tuli korra vajadus õmmelda silmaalust,kust august läbi oli näha nina luusid ja muud sinna juurde kuuluvat.Arst oli spets ja kohe teavitas,et õmblema peab ilma tuimestuseta või siis üldnarkoosi all,sest kohttuimestusega silma alla võib koer jääda kas pimedaks ühele silmale või kaotada haistmise või mõlemad korraga.
Saigi need õmblused nii pandud,niuksatas küll aga õmblemist ei takistanud.
Ja kui nüüd "lõpuks" 11,5 aastasena sai esmakordselt emiselt lõhkuda(Saaremaa omalt,mandriemised on siiani halastanud) ja arst tahtis üldnarkoosi all õmmelda,siis pakkusin hoopis kohttuimestust ja kõik läks OK!Nii et tuimestusest jagavad need loomaaarstid kah erinevalt.Seega julgen oletada,et sinu haistmise kaotanud koeral oli tegemist ülemise lõua hambaga?

Koer on enam vähem norm, eriti viimased paar aastat. Sugulasel suri sügisel aias kuue ja poole aastane laika lihtsalt ära , ka hea töökoer.Töötasid minu omaga paris. Siis hakkasin mõtlema, et oleks ka aeg noor kõrvale õppima võtta. Sugulasel lihtsalt on ennem emaseid koeri olnud ja endale mulje jäänud, et töötavad visamalt.
Äkist vanem koer õpetab noore välja, et tagant naksates kihvaga nii kergesti pihta ei saa . Tal endal läks selle aru saamiseks kolm tublit aastat . Ka kasvataja juba valitud.