Eks see oleneb vast ka näitusest. Minul on sakslasest jälle jäänud selline mulje, et neid peetakse üldiselt jahikoertena. Padjakoeri nagu fokside puhul praktiliselt ei ole. Kuna sakslastel endil mingit nn. klubi ei ole, siis nad käivadki mõne foksi või muu klubi all 1 * näitusel(kus on pädev kohtunik saklsast hindama). Et jahikoerale on vajalik jahikoera pass, siis üks suvaline näitus ning olenemata "kohast" on see olemas. Rohkemaks aga ei pingutata.
Selline mulje kujunes minul enda sakslasega Paides koos foksidega näitusel käies. Seal oli ainult paar sakslast, kelle omanikud arvasid, et võib-olla läheks veel mõnele näitusele. Kuigi minu emane koer sai väga hea tulemuse- kiideti justnimelt nn. igati mõõtus olevat kehakuju tunnistan ausalt- ei ole mul viitsimist (aega annab alati leida kui ikka väga vaja ) koeraga nii palju tegeleda, et ta laulaks, tantsiks ja trummi lööks. Seni metsas (mis on minu jaoks peamine) on ilusti hakkama saanud.
Sile või karmikas- selle kandi pealt olen kuulnud sakslaste endi poolt ütelust- nende karmikas jahiterjer on kõige visam. Siledakarvaline jäävat alla. Kuidas taksidega lood on ma ei tea.
Aga see trimmimine on ikka tüütu küll- sellepärast ma samuti peale kahe karmikarvalise foksi pidamist ka sileda sakslase kasuks otsustasin.

See,et saksa jahiterjeril habe on ei tähenda,et tal ka karv pikk on.Selline moka- või lõuahabe on tihti siledakarvalistelgi.Tean koera kellel kasvab habe ainult talveks.

Nii palju kui ma neid näppinud olen siis on osa olnud lühikarvalised, kellel on päris lühike karv ja teise tekstuuriga kui karmikarvalistel ning karmid, kes on siis kas vaevuaimatava habemega või juba kaugelt selgelt habemikud aga karv on alati pikem. Kas siis pisut pikem (nagu neil kel habet ja muid tuuste vähem) ja kaugelt vaadates paistab koer päris sile või siis hulka pikem kui lühikarvadel (nagu neil, kel ohtralt seda karva) aga alati on olnud tekstuurilt karmim. See siis nii palju kui mina neid katsuda saanud olen aga kindlasti ei pretendeeri suurele tõele. Selle pärast uuringi.

Näitustel neid eriti ei kipu olema jah ja ilmselt suurem jagu veedavad ikkagi oma päevad metsas enne kui näituseplatsil aga kui kusagil näitusel jälle mõni on, siis üritan ikka vaatama sättida end. Tegelikult on mul isiklikult kahju, et neid näitustel väga ei ole- ma ikka loodan ühel päeval endale ka sellise väikese põrgulise muretseda aga kuna näitused on minu hobi siis tõugu ise korralikult tundmata on keeruline valida pesakonda ja vanemaid ja kutsikat, kes lisaks ka selle jaoks suuremat potensiaali omaks.

Takside puhul on karmid reeglina ägedama loomuga- terjer ikkagi veres Samamoodi on pikakarvaline keskmisest jälle leebem- spanjeli mõjutused. Aga selge ju see, et lühikarvaline on õige taks, eks

Tõesti,äkki ongi tõsi,et pikemakarvalised on rahulikuma loomuga.Mul vanem koer (paksema kasukaga) ongi rahulikuma meelega,kui noor (lühema karvaga),kel jalad üldse maad ei puuduta.Seda kodus aga metsa minnes unustatakse karvapikkus kohe ära .