Kas on Baieri verekoera kutsikate soovijaid?

[Olgerd]

Jah mitme koera puhul ilmselt töötab see haukumise variant. Aga nüüd mõtleme, et kui koerad looma haukudes peatavad, siis hiilib kütt ligi, et kas siga ära torgata või võimalusel maha lasta. Aga üldjuhul siga kuuleb või saab aru, et inimene ligi tuleb ja siis ta enamasti ei viitsi kahe klähviva koera vahel vahtida ja üritab ikkagi leebet tõmmata. Meie metsade oludes sa ilmselt väga vaikselt küll ligi ei lähe, sest talvel lumi krabises ja vaja kuskilt tihedate kuuskede jms vahelt läbi pugeda. Teatud maa tagant saavad koerad ilmselt uuesti haukudes looma pidama, aga sama jant kordub uuesti kui siga aru saab, et inimene läheneb. Aga nüüd kui koerad on konkreetselt füüsilises kontaktis seaga, kas siis hoiavad kinni hammastega või annavad aeg ajalt hammast, jõuad lähedale ja siis vähe teised lood.
Muidugi see teine variant jälle ei istu teatud inimestele või sellega ei saa kuskilt katselt head hinnet, aga jahis selline asi töötab ja jahimees rahul.
PS! Ma võin siin natukene eksida, aga las rajaleidja või tony komenteerivad seda asja täpsemalt.

[hundikütt]

No minuarust ikka sedasi,et koer leiab looma,haukumisega tõmbab tähelepanu endale,samas ka teavitab peremeest.Ümber uluki tiirutades ja haukudes sunnibki ta paigale,osa koeri püüavad ka naksata,kui loom katsub liikuda.Jõuga ei pane ükski koer ulukit seisma,va.põrsaid ja kõvemad koerad ka kesikuid.Kui uluk ikka aimab inimest või tahab muul põhjusel põgeneda ,siis ka läheb,ei hoia teda ükski vägi.
Aga see ligi saamine juba omaette teema-kõik kinni ilmastiku oludes.Olenevalt ilmast,vahest ligi saamine üsna raske ja muidugi oleneb ka kohast.

[duma]

Ükskord saab ka Baieri verekoer aru, et ta peab ulukit kinni hoidma (vahest hammast andes) ja kui siis ette peaks mingi kuldipõks jääma ei suuda ta eest nii kärmelt ära hüpata võib ainult 1 juhuse tagajärjed kurvad olla

[Siili]

Pakuksin baierlast ikkagi eelkõige hirvejahiks,kui see võimalus tuleb ja euroopa poolsete juttude põhjal peaks ta sinna sobima.

[Feen]

Tegelikult on päris kena kui loom ees ja koer lauluga järel on. Muidu nii, et mingi hiilib siin ja mingi seal ning kütiliin mingi jobukari, kellele ehk miskit pudeneb kui koer ei suuda metsas looma pidada.

Ja, kui ikka koer metsas siga haugub, siis pole suurt vahet kas tegemist on laikaga või mõne muu koeraga, kui hiilida ei mõista, siis võib sama vabalt kütiliinis seista. Ise olen arvamusel, et kui raha ja tahtmist on, siis antud koerad käraks küll. Püstkõrvad jäävad ka päris palju sigadele ette... eks iga laikamees võib veidikene rehnutit teha ja mõelda kui palju koeri õmmeldud on.

[rajaleidja]

Püstkõrvad jäävad ka päris palju sigadele ette... eks iga laikamees võib veidikene rehnutit teha ja mõelda kui palju koeri õmmeldud on.

Aga seda ma ju räägingi. Laikad, kui kordades väledamad ja erksamad koerad kui baierlane, saavad sea käest tihtilugu nahutada. Mis see vaene aeglane baierlane siis selle seaga veel tegema peaks? Selleks, et lüüa saada, ei pea ilmtingimata koer seaga kontakti minema. Kes metsas koeraga käinud, teab, kui väle ja äkilise liigutusega siga on.

[Jägervision]

Ma ei ole näinud baierlast jahis aga on nad tõesti nii palju aeglasemad? Nad ei ole ju väga suured ega rasked ju tegelikult...

[hundikütt]

Feen kirjutas:Tegelikult on päris kena kui loom ees ja koer lauluga järel on. Muidu nii, et mingi hiilib siin ja mingi seal ning kütiliin mingi jobukari, kellele ehk miskit pudeneb kui koer ei suuda metsas looma pidada

Eks see olegi koerakasvataja tasu tehtud töö ja vaeva eest ja eks jagub sinna kütiliinigi vahest.Aga mis puutub verekoerasse ja häälega ajamisse ,siis võin tuua sellise näite.Oman laika kõrval ka vene hagijat.Vene hagijas iseloomult ja olekult suht sarnane Baierlasele-mõtlen siin reaktsiooni kiirust ja üldse olemist.Venelane võtab siga väga hästi,kui loom seisab,siis haugub,kui liigub ,siis kilkab.Aastatega on venelase eest sigu lastud ikka päris üksjagu aga tõsi ta on,et kütiliini jagub tüki rohkem.Hagijas tunnetab ära ,et on aeglasem ja hoiab lihtsalt kaugemale ja kütil raskem juurde hiilida.Haugub 10-20m peal aga kui loom põgeneb ,siis küttidel väga hea valmis olla.
Noorena sai paar korda ka rapsata aga kergelt,ju siis sellest aitas.
Usun ,et baierlane käitub sarnaselt,kuigi pole teda oma silmaga töös näinud,ainult lugenud.
Kui nüüd selle jutu peale mõni ütleb,et seajaht hagijaga pole lubatud,siis pidasin jänesejahti ja siga juhtus kogemata kombel ette.

[Siili]

Jaht hagijaga metsseale ei ole mingi nägemata asi.Aastat 30 tagasi (jaht ei olnud hagijaga keelatud) oli hagijas tavaline igapäevane seajahi koer.Ei mäleta et nad väga hullusti oleks rappida saanud.Haavu ikka oli.Üldiselt käis ikka haukumine kaugemalt.Siga aastal1978 oli ka teistsugune, kui siga aastal2010.

[andrus]

Aastal 1978 oli ju rohi rohelisem ja taevas sinisem........
Aga muidu,et kui tahad seadust väänata siis Jyri on õige mees kellega ühendust võttta.

[hundikütt]

Lugedes viimast Jahimeest,tuleb välja,et Saksamaal kasutatakse seajahis hagijaid justotsivate koertena ,siis kui siga leitud tulevad mängu alles peatavad koerad.Huvitav ,miks meil keelatud on suuruluki jaht hagijatega.Oskab äkki mõni seletada.Ole kuulnud sellist põhjendust,et hagijas kupatab ulukid kaugeleja lööb metsa tühjaks,aga seda teeb mõni lollakas ja visa kikkkõrv samamoodi.

[jyri]

Hundikütile vastuseks-hagijas ja hagijas on kaks iseasja.Nagu ka laika-venes ja soomes peetakse laikaga karu jahti,Eestis karujaht koeraga keelatud.Asi võib olla kas seaduses-või korte tõu standardis-kui koer on aretatud mingi liigi(liikide) jahipidamiseks,siis seda liiki(e) temaga kütitakse.Ja ainult Eestis mõni soetab eesti hagija,mis teatavasti ainult jänesele(vist + rebane) lgp.hr Pihlamäe poolt aretatud ja siis hakkab nõudma õigust sellega siga või põtra jahtida.Saamata kahjuks aru,et kui eesti hagijas näiteks põtra ajab,on ta väga halb oma tõu esindaja.Saksamaal ju siis need konkreetsed hagijad on aretatud sigu küttima,nii et midagist valesti pole.Kui ei eksi,siis ka lätukate hagijaga võib siga küttida! ,venelasega kah.Eesti hagijaga mitte.

[tony]

....Huvitav ,miks meil keelatud on suuruluki jaht hagijatega.Oskab äkki mõni seletada.Ole kuulnud sellist põhjendust,et hagijas kupatab ulukid kaugeleja lööb metsa tühjaks,aga seda teeb mõni lollakas ja visa kikkkõrv samamoodi.

Ka sellest siin kunagi juttu olnud.Muuseas olen näinud poola hagijate tööd metsseale,esmane mulje oli vapustav.Kuidas nad lumega hakkama saavad ja palju neist siis lüüa saab ei oska kommenteerida.

[hundikütt]

Omades aastaid vene hagijat,võin öelda,et on üks väga universaalne koer.Kuna meil sektsioonis puudusid siiani korralikud laikad,siis -mis seal pattu salata-kasutasime venelasi ka väga edukalt seajahis.Meil oli kaks isast,kes harjunud töötama paarina,kuid ka üksikult olid väga edukad,aga paaris julgust ja indu poole rohkem.Jaht nendega väga lihtne ja põnev nii koerameestele,kui küttidele.Kui luure tehtud,mehed ees,lasime koerad jäljele.Koerad panid kilgates minema aga koeramehed ootasid kuni sead leitud ja haukumisega märku anti,alles siis mindi järele.Tõsi ,sigadele ligi saada oli mõnevõrra raskem ,kuna hagijas hoiab kaugemale,kuid koerte hääle järgi on kõik teada mis toimub-kas siga paigas,liigub põõsaalt põõsaalla või põgeneb pikemalt.Samas ka kütiliinis kõik teada,kuna koerad teevad pidevalt häält ja on võimalik liikuda õigele kohale.Ja kütiliini jagus ka rohkem loomi,kuna metsas raskem ligi pääseda.
Lüia saamisest niipalju,et kuna hagijas hoiab kaugemale, siis oht ka väiksem.Tõsi,üks koertest sai noorena paar kergemat nahavigastust ja teine hiljem paar korda kergelt,siis kui siga maas kuid hing veel sees.Ju sattus agoonias looma peale liiast lähedale.
Igatahes seajaht hagijaga pakub tõelist elamust.Põnevust jagub nii koerameestele metsas,kui ka kütiliini.Ei ole vaja raadiosidet ega telefone,kogu jahi olukorra loeb välja koerte häälte järgi.
Praegu omame korraliku läänekat ja minul kui koeramehel jahti ja põnevust küll aga mehed kütiliinis kipuvad juba nurisema,etnemad peavad tühja ees seisma kuna 80% lastakse metsas ära. Aga mis siis teha tuleks.

[tony]

Poola hagijad seevastu läksid seale külge mis kole aga nende õnneks oli siga selline leebe (lasi ennast isegi silitada) ning lüüa koerad ei saanud.Tööomadusi nägin ma Poolas koerte võistlustel.Enamik koertest olid seal taksid (karmikad),saksa traathaarid ja poola hagijad.Katse koosnes kolmest osast:verejäljest,kuulekusest ja tööst metsseale.