Teen Hannoveri verekoeraga haavatud loomade järelotsinguid ja seni saan tõugu vaid kiita. Koer on haavatud looma jäljel kindel ja täpne. Põdra jäljel on seni nähtud koertest parim, suure haavatud metsseaga kohtudes kipub veidi aeglaseks jääma ja võib viga saada. Kuni looma leidmiseni lähen kütkes koeraga, haavatud looma jälitab häälega ja peab kinni.
Nüüd sain pakkumise, et tuua Eestisse Baieri verekoeri. Need on Hannoveri koerast edasi aretatud kerged ja kiired kuid sama hea ninaga ja tööomadustega. Arvan et sobib neile jahimeestele, kes teevad rohkem metssigade järelotsinguid. Baierlasi on ka lihtsam saada kui Hannoveri verekoeri. Suurepärased kennelid on Tsehhimaal ja sealt toodud eliitkutsikatega saaksime n.ö jala maha.
Tore oleks luua Eestis kümmekonnast mehest grupp, kes peaksid ja aretaksid verekoeri ja tahaksid pühenduda järelotsingutele. Minu jaoks on järelotsing huvitavamgi kui otsene jaht.
Kutsikate toomisel, omaniku ja kutsika koolitamisel saaksin abis olla kui suudame grupi kokku saada.
Kas on huvilisi, arutaksime koos ?
Koitlatik@gmail.com tel. 5012407

OT: Kõik vahepeal postitatud ja teemast välja kaldunud tekstid on minu poolt eemaldatud. Ühegi teema ja postituse lugemisega ei kaasne foorumikasutajale KOHUSTUST sinna midagi kirjutada.

BM

Saksamaal kasutatakse baierit ka väga eduka metsseajahi koerana.(kutsuvadki metssea koer)Laikasid ei kasutata, kuna too teadupärast ajades ei haugu.Ja Leedukatel on baieritega töö tasemel,päris palju sisse toodud(neil on isegi eraldi verekatse eksam baieritele välja töötatud).

Katse eeskirjad on mõistlik 1:1 üle võtta Saksa/Tsehhi/Poola BGS (Baierische Gebirgsweisshunde)klubides kasutatavatest eeskirjadest. Saame kasutada teiste kogemusi ja kohtunikke.
Õige tähelepanek, BGS on väga hea ka aktiivses jahis.

Leedukad ongi enamus katseid Poolast üle võtnud-neil väga tubli-aktiivne grupp, kes ajaga südamest tegeleb.(kontaktid olemas, ka leedukeelest tõlkevõimalus).

Baieri verekoera võib klassifitseerida vist meie seaduste järgi hagijaks?Meie bürokraat aga keelab hagija suuruluki jäljel.Kui aga see tegevus oleks lubatud lõastatud hagijaga ,siis meil neid lähemal piisavalt,kes seisavad jõude,väljaarvatud mõni jänesejahi päev aastas.Veidikene vaid verejälje tutvustamist ja asi toimib.See Baieri verekoera hind teeb vist müüjia lõbusaks,aga ostja kurvaks.Välja võiks isegi jätta tõu huvides Eesti hagija.

Jäljekoer räägi lähemalt,mida need koerad metsas peale verejälje veel on suutelised tegema? Kui mõelda meie koerajahiks lubatud lühikesele ajale,siis on verejälje koera elu veelgi nutusem,palju neid järelotsimisi siis ikka niiväga on

See aeg saab vist varsti mööda, et hagijaga seajaht on keelatud. Võrreldes Norra põdrakoera tööd hagijaga, on norraka ees oleva looma saatus nutusem. Norrakas on päevi looma järel, ei lase süüa, ei magada. Hagijas vaid haugub, agressiivne laika pureb. Miks peaks siis riik, loomakaitse eesmärkidest lähtudes, keelama hagijaga jahi suurulukitele?
Baierlane on aretatud suuruluki jahiks ja praegu nimetatakse teda verekoeraks mitte hagijaks ja menetluses olevas Jahisedause muudatuses verekoerte kasutamist ajus ei keelata. Tänapäeval on koertel enamasti GPS seljas ja seega alati võimalus jäljelt maha võtta.
Nii Baieri verekoer kui Hannoveri verekoer on aretatudki suuruluki jälgi otsima , ajama ja jahimehe jaoks ulukit kinni hoidma. Tema tänapäevane uus kasutusviis on verejäljetöö milleks temal on paremad eeldused kui teistel tõugudel, see ei välista aga koera kasutamist terve looma otsingul. Aktiivne Baierlasega jaht ongi levinud Poolas, Leedus.

Ja kas Norrakat ei saa siis rajalt maha võtta?
Jutte päevade kaupa ajavatest norrakatest olen kuulnud palju. Reaalselt töös selliseid ise kohanud ei ole. Võibolla on oma tutvusringkonda sattunud siis "pooleldi" norrakad. Ja hagijas kehvem nüüd norrakatest küll ei ole.

Ja arvestades seda, kuivõrd aeglane on Baierlane, siis mina teda metsseaga väga kokku ei tahaks küll lasta.

Jahis täitsa olemas tühimik,mille baierlane võiks edukalt täita,kuid siiski peab seadusandlus varem paigas olema kui baierlane.

Miks peaks koera seaga kokku laskma? Koera kohus on jälitada, kinni hoida, haukkumisega teatada...
Mis seadust on vaja ,et verekoeraga minna seajahti?
Tegeld endalgi mõte liikus baierlasTE suunas peale Saksas nende kasvatajatel külas käimist, aga...kuniks elu ja võimalust väikestega veel reisida mööda Euroopa näitusi ja jahikatseid, kasutan juhust.(ei raatsika suuri koju jätta ja kõiki kaasa ei mahuks.) Jään baierlastega ootele..Aga tõug, tööstiil meeldib.

Aga kui kokku ei lase siis kuda ta peatab???

Kulla mees-haukkumisega, tehes sea ümber ringe,sea ees haukkudes, distantsil.

ei ole ma mingi "kullake"

JA kui 3-4aaastane ülbiksiga teeb 2 hüppega selle distantsi olematuks mis siis saab???
Oleks see kõik vaid nii lihtne kuidas sa kirjeldad neid asju.
Teoorias ja seaaia praktikas võib ju asi toimida aga reaalsus metsas on hoopis midagi muud.
Neid koeri võib jah kasutada verejälje otsinguks ja jahil koos ajuga aga vast ikka mitte iseseisval tööl.

Näita mulle seda koera kes siga palja haukumisega paigal hoiab.(sinu omad küll jah,üks hoiab paigal ja teine tuleb kutsuma,või hoidis üks paigal ja siis samal ajal kutsus või kuidas see oligi)


Vahest jääb küll mulje juba,et mina,minu koerad ja minu maailm,kõik ülejäänud on
Paras paar ühet teise tegelasega siin foorumis.

Ma nüüd enda harimise mõttes küsin, et kuidas koerad siis looma paigal hoiavad? Hoiavad hammastega kintsust kinni, et põder ei saaks ära joosta? Ma olen Vollifedja jutust aru saanud, et temal kaks koera hoiavad looma, üks haukudes ees, teine tagapool. Aga kuidas tegelikult see asi välja näeb või välja nägema peaks kui see nii ei käi?