Jahikoertest nii ja naa

[kraavik]

Tänud, Kult ja Aivar!

Jahikoerapassi olemasolul pole loomulikult küsimust, kuid mõtlesingi olukorda, kus passi pole, aga tegemist ilmselgelt jahikoeraga. Kennelliidu nimekiri pole loomulikult seaduseks, ma ei leidnud kusagilt seadusandlusest ka viidet, et lähtutakse kennelliidu nimekirjast. Puudub arvatavasti ka vastav kohtupraktika.
Nüüd siis ongi küsimus selles, et kui tahan oma kutsikat kasvatada ja hiljem kasutada vaid verejäljel töötamiseks, kas on väga vaja seda passi võtta, kui see seab mulle hulga piiranguid edaspidiseks eluks.

PS. See oli vaid väike mõttekäik. Ajendatuna pigem sellest, et koera vaja hakata metsaga tutvustama juba täna, kui pole veel ka esmast passi. Enne kui hakkaks passitama, vaataks, kuidas sõber metsas käitub.

[Tanel.]

Praegu ei ole tõesti Eestis kinnitatud koeratõugude nimekirja, kellega võib jahti pidada. Aga kas peakski olema? Ilmselt lähtutakse FCI poolt kinnitatud tõugude nimistust või mõnest looduskaitse või metsamajandamise konventsioonist, millega ehk Eesti liitunud on.

Aga millised "piirangud" see jahikoera pass sulle seab? Ainust piirangut näen mina ainult selles, et enne koera nööri otsast vabastamist pead olema avanud jahiloa. Ilma jahikoerapassita koera, aga ei tohi ju üldse metsas nööri otsast lahti lasta (jätame teenistuskoerad mängust välja).

Kui tahad koera verejäljel töötama õpetada ja kavatsed teda metsas jahil kasutada, siis miks mitte teha talle jahikoerapass. Kas sa arvad, et pärast on lihtsam inspektoritele selgeks teha, et näe jalutan siin koeraga ja teeme ajujahti. Isegi kui selle neile selgeks teed, siis äkki tekib neil ebaterve huvi hakata ka teise asju peensusteni kontrollima. Näiteks, kas loale on ikka märgitud haavamine ja kas keegi pole, looma välja vedamise ajaks, relva autosse jätnud jne. Sama lihtne kui on sinul inspektoreid narrida on neil ka seda vastu teha. Kujutan ette, et paarikümne jahimehe kontrollimise saab tunniseks või isegi pikemaks protsessiks venitada ja ongi jahipäevast osa raisatud.

Esmase jahikoerapassi saab väga lihtsalt: teed tõutunnistusest koopia, lisad juurde avalduse ja saadad lihtkirjana Mammastesse. Hiljemalt nädala pärast on see pass sul lihtkirjana postkastis ja asi unustatud.

[kirp]

koerte lahti lastuna jalutamine on mõnedes linnalähedastes kohtades ypris massiline, ytleks et teatud hetkest hakkab jahitegevust mõnevõrra segama. Pole ju küllalt neid koeraaedu, mis jalutamiseks mõeldud. Enamasti vaatavad võimud sellele tegevusele läbi sõrmede. Igatahes pole kuulnud, et keegi sihukestest koeraomanikest trahvi oleks saanud. Kui lähed manitsema, et sedasi teiste jahimaadel ei tohi, siis võib koeraomanik võtta telefoni ja teatada kuhu vaja, et purjus relvastatud mehed ähvardavad teda ja tema koera. Edasi võite aega võtta mitme minuti pärast vilkuriga lendsalk kohale saabub. Igatahes on mulle jäänud mulje, et kodanikule ei meeldi püssiga meest vabalt ringi liikumas näha ja parema meelega näeks ta teda puuris (ja norra juhtum aitab sellel ainult kaasa). Kuigi pole ühtegi koeraomanikest kõnetanud, veel vähem noominud, on mulle pardijahi ajal kraavidel kontrollid kaela helistatud ja tean sarnaseid juhte ka teiste kamraadidega.

[kraavik]

Aga millised "piirangud" see jahikoera pass sulle seab? Ainust piirangut näen mina ainult selles, et enne koera nööri otsast vabastamist pead olema avanud jahiloa. Ilma jahikoerapassita koera, aga ei tohi ju üldse metsas nööri otsast lahti lasta (jätame teenistuskoerad mängust välja).

Piiranguid on peamiselt kaks: esiteks see, et iga kord, kui jahikoera lõa otsast vabastan, pean avama jahiloa, aga teadupärast ei ole olemas üle-eestilist jahiluba (ning kõigi eesti jahiseltside liikmemaksu ei jõua maksta), seega territoriaalne probleem. Teiseks, kui sa hagija omanikuna vaatad neid jahiaegu, millal on lubatud jaht jahikoeraga (loe= tema lõaotsast vabastamine), siis näed isegi, et seda aega pole just palju. Mulle meeldib ka matkata, üleüldse looduses viibida, ja kui ma olen oma koera kuulekuses täiesti kindel, siis jahikoerapassi olemasolul ei saa ma näiteks suvel (või kui viibin mitte omal jahimaal) oma koera paelaotsast vabastada. Need ongi need piirangud.
Väide, et ilma jahikoerapassita ei tohi looma üldse vabaks lasta, kehtib ainult riigimetsas. Mujal võin mittejahikoera jalutada kus tahan, kui just kinnistu omanik pole seda keelanud või KOV eeskirjadega reguleerinud.
Loomulikult pole passi taotlemine mingi raskus ja kui mul jahikoerapassi pole, ei saa ma temaga ametlikult jahti teha. Ei ole kordagi plaaniski olnud hakata "jalutamise" nime all aju tegema või muud moodi rehepappi panema. Kuna ma võtsin koera mitte ainult jahipidamiseks, vaid ta on sõber ja kaaslane igal pool (matkal, seenel, kalal jne), siis see jahipass seab minu tegevusele olulised piirangud.
Verejälge saab ka rihma otsas ajada.

[kakuke]

On see asi siis tõesti nii hull? Samas kas tõesti arvad, et suudad igal pool ja igal ajal vältida oma käikudel riigimetsa?

[Tanel.]

Piiranguid on peamiselt kaks: esiteks see, et iga kord, kui jahikoera lõa otsast vabastan, pean avama jahiloa, aga teadupärast ei ole olemas üle-eestilist jahiluba (ning kõigi eesti jahiseltside liikmemaksu ei jõua maksta), seega territoriaalne probleem. Teiseks, kui sa hagija omanikuna vaatad neid jahiaegu, millal on lubatud jaht jahikoeraga (loe= tema lõaotsast vabastamine), siis näed isegi, et seda aega pole just palju. Mulle meeldib ka matkata, üleüldse looduses viibida, ja kui ma olen oma koera kuulekuses täiesti kindel, siis jahikoerapassi olemasolul ei saa ma näiteks suvel (või kui viibin mitte omal jahimaal) oma koera paelaotsast vabastada. Need ongi need piirangud.

Jah, hagijaga on lubatud aastas jahil käia viis kuud, mis on minu arvates täiesti piisav, kuna ta on mõeldud ikka lumega töötamiseks. Aga need piirangud on ju ka loomade/lindude kaitseks. Kevad-suvel on maas pesitsevatel lindudel munad ja ka jänestel on pojad, oled sa kindel, et su koer läheb neist lihtsalt mööda ja ei hammusta mõnda neist? Omanik ei pruugi seda märgatagi, kui koer tast mõnikümmend meetrit eemal tiirutab. Minu arvates on need piirangud ikkagist asja eest. Ning matkamisest rääkides, siis ka mina käin suhteliselt palju looduses, aga ma käin RMK ja kaitsealade matkaradadel ja ausalt öeldes, mulle ei meeldiks seal kohtuda võõra vabalt jooksva koeraga, sest mine tea...

Väide, et ilma jahikoerapassita ei tohi looma üldse vabaks lasta, kehtib ainult riigimetsas. Mujal võin mittejahikoera jalutada kus tahan, kui just kinnistu omanik pole seda keelanud või KOV eeskirjadega reguleerinud.

Siin sa natuke eksid, metsaseadus ütleb: § 35. Metsakasutusõiguse kitsendused

(1) Avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas tohib:
1) viibida ja korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi ning nende osi metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende sigimisperioodil ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja metsaomaniku nõudeid järgides;
3) liikuda metsas lõastatud koertega. Lõastatud ei pea olema teenistuskoerad teenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahil;

Loomulikult pole .....
Verejälge saab ka rihma otsas ajada.

Saab küll, aga siis seda verejälge saad sa ajada ainult katsetel ja mitte metsas jahil olles, sest kui trehvavad inspektorid samal ajal metsa, siis pead ju hakkama neile tõestama, et ei aja verejälge vaid jalutad koeraga.

Ma ei mõtle midagi halba oma kirjutatuga, kuid lihtsalt imelik tundub soov kasutada koera jahil ja mitte täita eeskirju ja seadusi. Kõige lihtsam oleks ju teha koerale jahikoerapass, kanda seda jahil kaasas ja matkama minnes jätta see koju ning seal inspektoreid kohates öelda, et tegu on pitsuga. Kuigi vaevalt sa erametsas KKI inspektoreid kohtad.

[kraavik]

Ma arendan lihtsalt mõttevahetust, nagu enne mainisin, ei ole plaanis hakata seadust rikkuma. Kuigi mina ei näe selles midagi taunimisväärset, kui verejälge aetakse rihma otsas ja ilma jahikoerapassita koeraga. Sellest ei saa kellelegi ega millelelgi kahju tekkida. Inspektoritele ei pea mina midagi tõestama hakkama, nemad peavad tõestama, et mina rikun seadust. Ja kui koer on lõastatud, siis ma ei saa üldse aru, miks ma peaksin hakkama neile midagi selgitama. Seaduserikkumist ju pole.

Mõttearendus lihtsalt sellest aspektist, et kui ma ei kavatse oma koeraga jänese- ja rebasejahti teha, pole ka jahipassiks tungivat vajadust. Liikugu ma koeraga metsas lõastatult või mitte. Mittejahikoera saan ma põllul ikkagi vabalt joosta lasta.

PS. Ise võtan jahipassi kindlasti, sest verejäljel on koeralparem töötada lõastamata. Nii ma vähemalt arvan.

[kakuke]

Mõttearenduseks seegi, et ei saa ise aru, kui võetakse omale jahikoer ja ei tegelda sellega selle poolega, mis talle loomupärane. Minu meelest jahikoer peab jahis käima ja juba selleks, et koer ise toimiks konfliktideta. Lihtsalt seltsikoerteks on kindlasti teisi paremaid tõuge küll ja küll. Sa ei tee ju mitte kui midagi, kui seenel marjul olles koeral ärkab instinkt ja ta võtab ülesse värske rebasejälje ja paneb sellega aidaa.
Seda viit kuud kohe kindlasti pole palju, kui sealt arvestada maha veel igasugused jõulurahud ja kehvad ilmastikuolud, kus koera kasutada ei saa. Selles suhtes taksid ja terjerid palju paremates tingimustes, neil vabadust 1 aug kuni 15 aprill ja seal vahel verejälg. Neid olusid, kus koer verejäljel lahti tuleks lasta, tekib reaalses elus terve hulk, eriti siis, kui jälje teises otsas olev osutub vägagi elavaks või maastik selliseks, et endal võimatu rihma otsas koeraga sealt läbi minna.

Jah, hagijaga on lubatud aastas jahil käia viis kuud, mis on minu arvates täiesti piisav, kuna ta on mõeldud ikka lumega töötamiseks.

Kust selline arvamus pärit, et mõeldud lumega töötamiseks? Lihtsalt eneseharimiseks see küsimus mul tekkis.

[kraavik]

Selguse huvides olgu öeldud, et ma hakkasin seda teemat arendama lähtudes oma kutsikast, kellele on omistatud Basset Hound tõutunnistus. Kahjuks või õnneks on just seda tõugu hakatud eriti palju seltskonnakoerana pidama, milleks ta ideaalselt sobib muidugi. Mulle on jäänud mulje, et jahti tehakse nende koertega rohkem Inglismaal ja Ameerikas, mandrieuroopas on vist ikkagi paljuski perekoerana kasutusel. Kui ma nüüd võrdlen teda sugulase beagle-ga, siis tundub minu koera jahiinstinkt palju madalam olevat. Olen leidnud erinevatest foorumitest infot selle kohta, et mõni koer ei taha jalga metsagi tõsta, jänese ajamisest rääkimata. Eks see ole muidugi ka kasvatuse küsimus ja koerad pole kõik ühesugused, aga ma olin bassetit võttes valmis selleks, et tast ei pruugi tulla super jahikoera. Kuna tema haistmismeel on ikkagi kõrgest klassist, siis suurema jahiinstinkti puudumisel peaks olema teda võimalik verejäljele siiski treenida.

Ta on veel muidugi väga noor ja praegu ei saa kindlasti mingeid põhjapanevaid järeldusi tema jahiinstinkti kohta teha.

Niiet palun mitte mind süüdistada jahikoera ahistamises - iga juhul üritan ma ergutada tema jahiinstinkti ja pakun talle selleks kõik võimalused. Annaks vaid jumal, et see talv jälle meetrist lumikatet ei tekiks. Või kui tekib, siis et ikka ka sula oleks ja koorik tekiks. Kitsed andku selle jutu peale andeks.

[Heino]

Minu mäletamist mööda kuni aastasel koeral ei pea olema jahikoera passi. Rebast laseme aastaringselt, väikeuluki luba lahti ja koeraga lasu tulemust kontrollima, reps jooksis ära aga kunagi ei tea, äkki on haavatud ja piinleb... Nii ongi Siiani toimib.

[aivar00]

Ära aja pada - esmane jahikoera pass väljastatakse kuni 1 aastasele koerale. Antud hetkel kehtiva seaduse järgi ei tohi ilma jahikoera passita sa metsas koeraga jahti pidada .
Planeeritava seadusega kaotatakse see nn. kennelliidu ja jahikoerte tõuühingu kartellikokkulepe ära. Nii saan mina isiklikult asjast aru kui lubatakse ka euroopa lemmiklooma passi kasutada.

[jyri]

Tea kas minu mälu on lünklik,aga minule jäi meelde,et selle EU lemmiklooma passiga võivad AINULT väliskülaliste koerad Eestis jahti pidada.Kohalikul pööblil peavad ikka jahikoerapassid ette näidata,muidu .

[Heino]

7. Jahti võib pidada isik, kellel on jahipidamise õigus (jahimees). Jahipidamise õigust tõendavateks dokumentideks on jahitunnistus, jahiluba (suurulukiküttimise luba või ulukiküttimise luba), jahirelvaluba ja koeraga jahipidamisel jahikoera pass (kutsikal sünnitunnistus). Jahipidamise õigust mitteomav isik võib osa võtta kollektiivjahist ajajana.


8. Maaomanik tohib jahitunnistuse, jahirelvaloa ja koeraga jahipidamisel jahikoera passi (kutsikal sünnitunnistus) olemasolul temale kuuluval ühes ringpiiris enam kui kahe hektari suurusel maaomandil jahti pidada seaduses ja käesolevates eeskirjades sätestatud korras jahiloata, välja arvatud jahipidamine suurulukitele.

Varem loeti alla aastane koer kutsikaks ja ei pidanud jahipiletit omama, äkki see määrus tõesti ei kehti enam, see oli keskkonnaministi määrusega sätestatud

[Heino]

ei kehti jah, minu teadmine oli vananenud Uue seadusega piisab EU lemmiklooma passist

[rajaleidja]

Tea kas minu mälu on lünklik,aga minule jäi meelde,et selle EU lemmiklooma passiga võivad AINULT väliskülaliste koerad Eestis jahti pidada.Kohalikul pööblil peavad ikka jahikoerapassid ette näidata,muidu .

Nii on see praegu. Aga uues jahiseaduses piisab ka Eesti jahimehele EU passist, sest Euroopa liidu kodanikke tuleb kohelda võrdselt