Täpselt nii see on! Pole tahtnud sellel teemal varem siin kireda, aga olen suhelnud keskonnaameti suht kõrgete tegelastega sellel teemal. Nad ise saavad ka aru , et praegune jahiseadus ( jahikoera passi nõue ) ei ole tegelikult pädev. Sellest lähtuvalt suhtuvad asjasse inimlikult.

aga keskkonnainspektsioon, mis on teine asutus? Inimlikult või nagu neil kombeks, plaanitäitjalikult?

Meil siin foorumis päris mitu inspektorit. Las nad ütlevad ise

Tean jahtkonda,kus need inimlikud mehed kontrollisid just nimelt ja ainult koerte dokumente.

Vahet ei ole kes kus töötab. Tähtis on, et seadusesse läheb kirja EU lemmiklooma pass ja sellega jutt lõppenud. Ning kui mõni ametnik (kama kaks kellena töötab) sellest aru ei suuda saada, siis on tal aeg koju punastama minna, sest on 100% ning areneda kuniks asjad endale selgeks teeb.
Kahjuks selliseid inimesi leidub kõiksugu ametnike hulgas , sest "issanda kari" on lõpmata suur ja musti lambaid trehvab ka parima tõuaretuse puhul ikka karja sekka

Paar nädalat tagasi kkinspektorid sõitsid mööda ja ilmselt koera nähes kohe tagasi. Kuna tegu on paberiteta koeraga ning ta mul kogu aeg sedasi looduses jalutades rihma otsas, siis oli härrastega meeldiv jutuajamine. Arvan samas, et koertega jahipidamise kontrollimine võib olla mingiks luubi all teemaks küll. Eks ta vähe veider selle hulkuvate koerte (ja teha ei saa suurt midagi!) kontekstis on, kui mingite tühiste asjade pärast tullakse teinekord kägistama.
Kui kõikide paberitega jahikoer ära kaob ning kohe kätte ei saa, peab päevad hiljem kuskil võõras metsas omatahtsi häälega jahti?

Jahikoer tuleb kinni püüda ja peremeest teavitada .Meil ju kõik koerad kiibitud ja puha.Aga ega koer mitu päeva jahti ei pea järjest.Äraväsinuna tolgendab niisama koduotsides ringi.Meil kohe helistatakse kui koeri leitakse isegi naabermaakondadest.Koeramehed hoiavad ju kokku.Ja inspektorid peavadki rohkem mittejahikoertega tegelema ei ole neil tihti kiipegi ja hoolitsevat , muretsevat peremeest.

tsiteerin:
Ja inspektorid peavadki rohkem mittejahikoertega tegelema ei ole neil tihti kiipegi ja hoolitsevat , muretsevat peremeest.

Ohh seda sinisilmset unistust...
Oleks see vaid nii. Minu praktika järgi on neil "hulkuvatel mittejahikoertel" õigusi kordades rohkem kui korraliku peremehega koeral, inimestest endist rääkimata...

Aivariga täiesti nõus.Hea näide omast käest võtta.Märtsi algul mingitel küla emastel jooksukas ja kus siis minu laikagi rahus olla saab.Kolm päeva järjest ronis üle 2m võrkaia enne kui aru sain kuidas välja pääseb.Ja seda kisa ja telefoni helisemist ei jõudnud ära kuulata.Küll kuseb kellegi elupuule ,küll viinud kellegi kassi kausi ära.Mitu nädalat veel peale seda kui koera kinni sain ikka olevat minu koer külapeal käinud Samas kahe pere koerad on elupäevad lahti olnud ja hulguvad iga päev küll külapeal,küll metsas ja kõik on nii harjunud,et seda ei märgatagi.Kui peremehele ütled,et pangu kinni,siis öeldakse,et ei saa kuna ta harjunud kutsikast saati vabalt olema.

Aivaril ja Hundikütil täiesti õige jutt.Ma olen ise pideva tule all.Koer võib aasta kinni olla ,aga telefon on ikka punane.Kelle kassid maha murtud ja kelle kanad,kuked.Kassikausse on koju toodud ka ,aga olen need tagasi viinud ikka ka.Kauss kadunud ikka mina süüdi?Loll olin ,et tagasi viisin oleks pidanud minema viskama .Ükskord helistati ,et krt minu laikad kellegi kassi purenud .Kes muud?Värske lumi oli läksin vaatama mis jama see on.Rebane oli kõutsi kätte saanud ,aga kuidagi kass pääses jooksu ja põrutas aknast sisse tuppa.
Perenaine ütles,et tühja ,sest kassist kogu maja oli maast -laeni verine.Pärast asi lahenes.Hoian koeri eriti kiivalt kinni ,sest kunagi ei tea mis võib juhtuda.Õnneks nad lambaid ja hobuseid ei murra.

Tuttavad lood!Minu kohta veel hullemad jutud käisid.Nimelt olevat mu koerad teisi koeri lausa tapnud. Keegi otsest "veretööd" ei näinud,aga seal kus koolenud koer leiti olevat ka minu koera nähtud.Jahi ajal muuseas. "Mõrvad" jätkusid ka siis,kui ma oma koertega nendel maadel enam üldse ei käinud. Samuti jätkusid ja kestavad siiani "autoriteetsed arvamused", et just minu koerte pärast olevat kõik ulukid kadunud. 5 aastat juba "oma" maadel oma koertega jahti ei pea,aga ikka just nemad igas juhtunud s..s süüdi Nii et külma verd kõigile

No hagija omanikuna olen samas olukorras olnud, et koer murrab lambaid. Korra käis politsei ka
öösel poole nelja paiku (väljakutse peale), et ega koer porine või verine pole.
Ütlesin, et näe, lõuad praegugi tilguvad verest. Samas on lahtiselt ringi jooksmas erinevaid
külakrantse. Koer siis ka süüdi, kui meid kohalgi pole. Sellist lammaste murdmist on ikka sügisel ette tulnud. Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi on tegemist meditsiinilise probleemiga, teeb kurjaks ikka.

Ei anna see võõras jahikoer ennast nii kergelt kätte midagi.Ja,et kiipi lugeda pead selle koera omale auto peale saama ja linna "kiibilugeja" juurde viima.Kui on kaelarihmal telefoni number ,siis lihtsam.Seda inspektori juttu ei tasu rääkidagi .Olen asjaga tegelenud ja sellest on siin ka juttu olnud.Nähti koeri kitse murdmas,olid olemas pildid(koertest,kitsest)ja tunnistajad,vennad KKI-d(üks oli õde )käisid kohal ja ka pildistasid,mõõtsid ja vestlesid omanikuga.Mõni aeg hiljem võeti minuga ühendust ja anti teada,et Eestis pole sellist seadust,mis võimaldaks koeraomanikku uluki murdmise eest karistada.Viibutati näppu ja asi lõpetati.

kaaad saik, muidugi on mitu sellist seadust. Esimene on see et kui uluk on surmatud, siis muutub ta kellegi omaks!!!!

Mõttetu on sel teemal vaidlust alustada,sest tean,et see ei vii kuhugi.