Minu, kui linnainimesest (ja muuseas ka korteris elava) toortoitja jaoks, on see küll üllatus, et sealiha peaks koertel kõhulahtisust tekitama Doberi jaoks on seakont peamine, millest kondivajadust täidetakse ja ega ma siis puhast konti anna- ikka liha ka ümber. Väiksemaid sea jalgu ja päid söövad ka taksid (pea peab küll ikka dober ära lõpetama). Väidetavalt on sealiha koera jaoks raskem seedida küll nii, et õrnema seedimisega isendid ilmselt võivad tormiliselt reageerida. Toortoimise juures on aga üldine reegel, et igat uut asja hakatakse andma vähehaaval. Meie taksidel ei ole vahet, anna mida tahad kui palju tahad millal tahad aga doberit krõbina pealt toorele tuleb "meelitada"- esimesel päeval mitte rohkem, kui takside täisports, sest muidu võib küll kõhu lahti võtta ning seda üldsegi mitte ainult sealihaga vaid ka kanaga.

Mis ussirohtu puutub siis see on mürk. Selle andmine on valik kahest halvast. Ise ikka vahest annan aga 4 korda aastas kindlasti mitte. Nö. looduslikeks ussirohtudeks soovitatakse näiteks küüslauku (ettevaatust kogustega- liiga palju tekitab koeral aneemiat- mitte rohkem, kui kaks küünt suure koera puhul), kõrvitsaseemneid (soovitatavalt värskelt purustatud ja pikema perioodi jooksul igapäevaselt, et kõik ussid välja saada) ja nisuiduõli. Ananass, papaia ja küüslauk peaks muutma koera igasugu parasiitidele (ussid sealhulgas) ebaleedivaks. Soovitatakse ka ussikahtluse korral koera ööpäeva jagu paastuda lasta ja siis riivitud porganit, kaalikat või peeti anda, mis aitab usse välja ajada. Kui usse on palju siis tuleks muidugi tabletid appi võtta aga igaks juhuks tervele heas vormis koerale minu käsi väga kergelt seda andma ei tõuse. Pigem peidan küüslauku liha vahele (minu ablaste elukate jaoks ei olegi muud vaja, kui mingi neelatava suurusega liharulli sisse peita ja teiste koerte juuresolekul lõugade vahele susata- ei mingit närimist ja kui ka keegi hammustab läbi siis on saanud isegi hobusele vägisi küüslauku anda, koer on selle kõrval köömes) ja pudistan kõrvitsaseemneid. Siiani ei ole päriselt ussirohtu vaja olnud ka doberil, kes enne lastega koju jäämist minuga igapäevaselt varjupaigas tööl kaasas käis. Tervele hea immunsüsteemiga koertele ei hakka ussid nii lihtsalt kallale.

Jägervision
Olen üritanud hakkama saada nn.taime/rahva meetoditega,et koera(ja ka ennast,kui vajadus ilmnes) mitte mürgitada.Omadest kogemustest on see sama,mis "toidulisandid" näiteks kõhnumist soovivale inimesele-enne söödetakse sulle sisse aasta jooksul paarikümne tuhhi eest "süütuid" preparaate,siis teatatakse,et oled just nende 3% seas,keda see preparaat ei aita.Muidu on köik 97% sööjatest ilusasti kõhnunud.Kaks kuud enne suremist vähemasti:
Olen söötnud koertele(ja endale muudki lisaks) nii kõrvitsa seemneid-kui ka küüslauku,Ja kui koeral parasjagu paelussi pole,siis tõesti"toimib" .Kolmel minu koertest-spanielid ja linnukas-polnud elus kordagi paelussitõrjet teinud!Laikadega lood vastupidised.
Kui aga koer hakkab juba kõhnuma,ehk paeluss täies iluduses hakkab domineerima,ei aita enam miskit,peale tablettide. Siit järeldasin,et parem ennetada.Kuna rohi mõjub ainult täiskasvanud ussile,siis munad arenevad edasi ,ca 1 kuu ja kuskil 2 kuu pärast (kokku siis 3 kuud tsükkel) on valmis elukas koera lüpsma.Seda siis gelmintoloogi sõnadest järeldatuna.
Mis puutub sealiha lahtistamise toimele,anna omadele ainult liha,mitte kondiga.Siis veendud ise kah.Kont on ju vastupidi-kinnistamise toimega.

Mul on koerad toorest sealiha söönud ka nagu ludin, aga hoopis teine tera on toores METSSEALIHA - vot need kondid kutsuvad mu laikal esile mingi poole tunnikese pärast oksendamise, kõhulahtisuse kohta ei oska öelda, võib-olla lippab ka, aga vabapidamisel koera juures ei märka seda

Täiesti nõus.

[
Suur elukas pistis ca. 1,5 kg abaliha tüki pekki. Ei olnud sel kõhul viga midagi. Pidevalt muidugi puhast liha ei saa.

Põhimõtteliselt on peaaegu iga asi, mis paelussi sirevile võtab, võimeline sama tegema ka teiste loomadega. Lihtsalt küüslauku, kõrvitsaseemneid jms ei õnnestu erinevalt tablettidest ei koerale ega inimesele enamasti nii palju sisse sööta, et elajaloom selle peale vedru välja viskaks.

Jaana-meil olukorrad nats teised-meie koerad on iga nädal metsas, söövad otse tapetud metselajate liha, verd, sisikonda, soojalt. Sinu koerad saavad eeltöödeldud(ka külmutamine on minu jaoks eeltöötlemine). Meie omadel on IGATSUGU parasiite võimalus hankida iga nädal ja kuhjaga. Pole ma ise mingi ussirohuga hoolas-enne, kui ikka midagi ei paista , lausa silma -näkku ei karga, ei anna mingit rohtu. Samas pole ka kindel, kas samad seemned-küüslauk koera organismis toimivad sarnaselt inimesega, või teevad hoopis kahju või on mõtetud.Vollikesel ei peaks olema mingeid parasiite, kuna sööb mul käest ära kogu seemne-puuvilja tagavara-samas on just tema, keda ka parasiidid kõige rohkem "armastavad".(ananassist 1/2 kahepeale ära süüa on meil käkitegu-Vollikene nõuab suurema osa-ja näed, ussitab kah , mis mühin!)Paelussi olen meil saadavate rohtudega kevadest saati tapnud (erinevate arstide nõuannetel, kolmekuuliste kuuridena)ja ei ole kindel, kas sai surma-tellisin venest korraliku mürgi, annan sisse pisimagi kahtluse korral, ehk saab süda rahu.
Aga kõhn mu koer ei ole ja söögiisu on sama , mis alati.Karv läks raisku, sellest hakkasin midagi kahtlustama ja uurima, kunis saime meetrijagu kätte.
Küsiks teemasse-kas laikal on midagi selgunud, mis põhjustab kõhnust?

Minu esimesi laikasid,N-ajal venest toodud,oli tüki aega norm vormis.Kui Peterburi lähistel käisin karukatseid tegemas(80-te keskel minuteada ainus koer Eestis,kellel karudiplomid olid) palusin ka spetsidel välimikku hinnata.Öeldi,et sõltuvalt ringi suurusest kas v.hea(väike ring) või eeskujulik(suures ringis).Siis tuli näitus Eestis,kus samale koerale taheti anda "rahuldav"-nii kõhnaks oli tõmmanud,et jube.Paelussi rohuks tollel ajal oli mäletatavasti ainult mingi pruun pulber(!),mida andis ikka koerale sisse sööta.Tühja kõhu peale ja kohe välja,sest toimima pidi hakkama 0,5 tunni jooksul.Tulemuseks oli paelusside-kolm erinevat liiki,kolmnurksete lülidega,ristkülikukujulistega ja miskit veel,ei mäleta täpselt-väljatulek koos heidetega.Koer ilmselgelt sellel ajal piinles.Aga tulemus oli positiivne-kutsa võttis normaalse konditsiooni tagasi.Siit tegingi järelduse,mida ka paljud laikaomanikest foorumlased "toetavad"-mitmest pahest valin väiksema.Kui laikal ribid väljas-siis omanik ikka süüdi.50+ EEK pole ikka raha võrreldes koera piinadega.

Ah, et need seemned ja küüslaugud toimivad inimesel ka? Ausaltöeldes sellest ei tea ma midagi Koertele soovitatakse, seda tean. Liiga võib koerale teha liigne küüslauk (taksile julgen anda kas päris väikese küüne või suuremast kolmandk kuni pool), kõrvitsaseemned on lisaks ussivastasele toimele ka muidu kasulikud ja väidetavalt on nendega üle doseerimiseks ikka kõvasti vaeva vaja näha (aga ikka võimalikult peeneks jahvatatud- koer ei pruugi tervet või pooleks hammustatud seemet üldse korralikult ära seedida ning äsja jahvatatul on kõik see parem kraam korralikult alles).

Ega minu elukad ka ainult külmutatud asju ei saa- siga ja jänes on alati toores, teised kuidas juhtub. Aga see, et minu koerte kokkupuute tõenäosus parasiitidega on kordi väiksem, kui aktiivselt jahil käivatel koertel, seda ma üldse ei vaidlusta. Aga nö. vanakooli meetodeid tasub ikka teada ja kasutada ja sellistel koertel, kes erilises riskigrupis on, just eriti. Nagunii on vaja usse mürgitada tihedamalt, ehk see vähendab vähemalt kuigi palju.

Koer saadud teiselt omanikult (välimik oli hea ja korras). Kuna seal oli ta rohkem aias kui jooksus, siis kahtlustan kõhnumise tagajärjena just seda, et minul nüüd igal jahipäeval lõbuga 16-20 km maha viskab. Samas isu on koeral korralik, heina ei söö, karv läigib ja tundub, et ka kaalugi hakkab juurde tulema. Ehk oligi viga just kohanemises.

Kõik ravimid on mürgid, kõik mürgid võivad olla ravimid, sõltub kogustest! Selliselt algas ülikoolis meie farmakoloogiakursus. Anthelmintikumide andmata jätmine ilmselgelt sooleparasiitidega nakatunud loomale on paraku rumalus. Muidugi on padurohelisi , kes rvivad kõiki haigusi mulliveega ja on isegi nõus laskma oma naisel kodus sünnitada, et oleks ikka looduslikum.

Aru ma ei saa, kuidas need teised koerlased seal metsas hakkama saavad!?

Hea küsimus , arvatakse , et ulukid suudavad olukorda mõnevõrra kontrollida süües erinevaid antiparasiitilisi taimi, pidada aitama miskid kailud ja tra teab mis veel. Need on aegade jooksul tekkinud kohandumised , mitte peremehe arvamus , mis kusagilt saunast pärit, et kolm kõrvitsaseemet teeb koera terveks.

Nõuka ajal "söödeti" ka mulle lapsena kõrvitsaseemneid. Veel oli mingi väga kibe kuivatatud taime puru, millist kodus meega segatuna söödeti(muidu nahka ei tahtnud minna )- väga vastiku mekiga oli. Nimi enam meeles ei ole, kuid pidi kasvama meil. Seda siis kui koolis kellelgi avastati ja ülejäänutele tehti "profülaktikat".
Kui "tolleaegne" rahvatarkus toimis inimese peal, siis miks ta ei peaks looma peal toimima kui parasiit üks on Aga eks seda oskavad kommenteerida juba koolitatud mehed- nagu Välgu-Vallo

See kibe asi oli vast koirohi,mida isegi lapsena sisse vägistanud.Aga koertele andke ikka min. kaks korda aastas ussirohtu.

Vallo mõnda võimalust mainis, aga suurem jagu metsloomi saab oma parasiitidest jagu sel viisil, et sureb tükkis nendega maha. Märksõna on käive, nagu arengumaades inimestelgi.