Põdra- ja metsseakatse juhendid

[Jägervision]

Saksamaal on eri tõugudel eri katsed. Hannover ei tee verejälge kõrvuti linnukoeraga. Ma ei ole kõigi erinevate katse tüüpidega väga hästi kursis aga tundub, et suurulukikatseid on vist keeruline teha nii, et kõik eri tööstiiliga koerad ühe sisse aumehe moodi ära mahuks. Kui ühed on ajavad ja teised peatavad siis mismoodi ühe katse eeskirjadesse mõlema tööstiil niimoodi ära mahutada, et kumbki saaks vastavalt vääriliselt hinnatud?

See, millest Feen räägib, et võiks olla rida pärisjahte kus hinnatakse koera tööd ja väljastatakse talle sertifikaat, meenutas mulle tegelikult töötšempioniks saamist. Ma siiralt loodan, et uued eeskirjad luuakse sellised, et on võimalik nende alusel hakata jagama ka jahikoertele töötšempioni tiitleid. See tähendab sisuliselt, et koer peab real katsetel saavutama teatud tulemuse ja enamasti ka teatud koha (esimese siis loogilsielt võttes ) mille eest omistatakse talle TCAC ehk vastava ala sertifikaat. Kogudes selliseid teatud arvul on võimalik kinnitada koer selle ala töötšempioniks. Peast tuleb meelde Eestis elavaid jahialade tšempioneid vähemalt 2 (või oli see ikka 3? Tädimaali, ae?) kes on selle tiitli järel käinud põhjamaades. Need konkreetselt on küll tehiskatsetel saadud tulemused olnud aga on võimalik ju eristada ka looduses tehtud katseid. Neil tehiskatsetel põhjamaades on küll see süsteem, et koer peab saama teatud tulemused madalama astme katsetel, et pääseda edasi kõrgemasse (ja raskemasse) klassi kus omakorda tuleb saavutada teatud tulemused. Eri riikidel on erinevad nõudmised. Looduses ilmselt on suht komplitseeritud luua algajamatele koertele lihtsamad ja kogenumatele raskemad olukorrad aga kui meil tekivad võimalused jahitšempioniks saamiseks (mille järgi peaks olema võimalik katseid teha ka looduses mis minu arvates peaks olema kuidagi erinevalt märgistatud tehiskatsetest) siis selliselt on võimalik koeral ja koeral vahet teha küll.

Mingi aeg peaks üles pandama vanad katsete eeskirjad, et inimesed saaks teha oma ettepanekuid nende parandamise osas. Loodetavasti ei ole seda ülearu kaua oodata vaja...

[Jägervision]

Vaatasin järgi nüüd raamatust kus urukatse sellisel kujul sees, et I järgu jaoks peab koer rebase kõri hambusse saama (minul eksemplar on 1985 välja antud "Koer"). Takside kaalu kohta ei ole selles raamatus midagi kirjas, kõrguselt aga isased 18-27, emased 16-26. Üritasin enda rakatseid mõõta (ei ole eriti täpne meetod pulga ja sõrmega)- isane küülikutaks 16 cm, emane standard (ca. 8 kg või pisut alla normaalkaalus olles) 25 cm.

Mis mul neid vanu eeskirju lugedes aga mõttesse tuli oli see, et tehisurus tehtud katsetel ju ka ei kasva rebased puu otsas ja kui koeralt oodatakse, et ta rebase kaelapidi hammaste vahele saaks siis kas ei ole oht, et koerad murravad neid rebaseid lihtsalt maha stiilis 2 rebast per eksam?

[jyri]

Jägervision
Kõri hammastesse ja murdmine on kaks iseasja!Tehisurg ongi sellepärast tehisurg,et kohtunikud ja asjaosalised saavad iga hetk "avada" uru selle koha,kus madin käib ja vabastada rebane.Lisaks on veel olemas"vaateaknad",milledest jälgitakse urukoera "töövõtteid"Nii lihtne see ongi.Ei mingeid laipasid Aga I järk ongi sellepärast esimene,et näitab kõrgeimat pilotaazi,mitte labast ja pidevat klähvimist,millega 99% taksisid igal pool silma torkavad

[kakuke]

See taksi rebase urust väljatoomine võrduks minu meelest küll laika tööga, kes toob padrikust hammaste vahel kuldi koeramahe jalge ette vs siis lihtlabane põrsaste murdmine.

[sooviku]

Huvitav,mis sõnavõtt sellele järgneks,kui räägiks laikade "labasest"põrsaste murdmisest ja pidevast sea peale klähvimisest .Muuseas taksi jt.urukoerte üks põhilisi töövahendeid ongi haukumine.Mäletan,et vanal,heal veneajal Ardus hinnati ikka haukumist ka ja väga häid hindeid said koerad,kes vahetasid tehisurus rebasega kohad.Rebast lõhkuda koeral ei lastud.Muidugi juhtus ka tööõnnetusi.Üks saksa jahiterjer oli nii kärme,et tõmbas reinul enne saba tagant ära,kui too urgu jõudis.Aia omanik oli päris nördinud,et terjer ta kõige parema rebase ära rikkus .

[Jägervision]

Seda, et kael hammaste vahel ei tähenda veel surnud rebast aga kindlasti on koeri, kes nii teeks. Lageda peal kustutab taks rebase ära küll, urus on ilmselt vähe teine aga kindlasti mitte võimatu kui juba kõri hambus. Meie tehisurus on tõesti ette nähtud pesa "ukse" taga selline aken kus näeb mis sees toimub aga see ei ole nii igal pool. Lätis saab koera ja looma "suhtlust" jälgida vaid kaasi kergitades ja koguaeg ei hoita neid lahti, et igat hetke näha. Seal tuleb I järgu saamiseks 10 minutiga kährikuga kohad vahetada ja loom urust välja ajada. Suure kisa saatel loomulikult

[jyri]

I järgu urus saab siis,kui koer teeb vahetult enne saaklooma tireli(kukerpalli),pistes rebasele oma kintsu/selja hammaste vahele ja sellisest asendist siis oma saba alt rebase kaela haarates.Aga see ongi kõrgeim pilotaaz.Paraku mitte ainult laikade kohta ei arvata,et seda koera polevat vaja õpetada,omab kõike vajalikku sündides -sama käib ka 95% takside omanike kohta-totaalselt kultuuritud koerad,nagu nende peremehedki.Vist ainsad koerteõpetajad on linnukoerte-setterid,pointerid jne omanikud-tõesti mõnus vaadata! Mõlemaid.

[aadu kadakas]

...-sama käib ka 95% takside omanike kohta-totaalselt kultuuritud koerad,nagu nende peremehedki.

Äkki võtaks ikka pisut tagasi oma ägedate hinnangutega. Selline hinnang on küll 1. klassi (või äkki järgu?) tasemele vastav.

[jyri]

...-sama käib ka 95% takside omanike kohta-totaalselt kultuuritud koerad,nagu nende peremehedki.

Äkki võtaks ikka pisut tagasi oma ägedate hinnangutega. Selline hinnang on küll 1. klassi (või äkki järgu?) tasemele vastav.

Väide baseerub pika aja jooksul nähtule.Nii laikade-kui ka takside kohta.Kui see nüüd äkki Sind riivab-siis kuulud kindlasti selle 5% hulka,kus kõik korras! Ka mina olen näinud kõrge kultuuriga koeri,paraku ,nagu öeldud ,suhtes kõigest 1:20 .
Aga minul on ms III järk.Aedikus,ilma koerata,vaid selle asemel ,I järku ei vea välja.Vanus ei luba enam.

[kakuke]

I järgu urus saab siis,kui koer teeb vahetult enne saaklooma tireli(kukerpalli),pistes rebasele oma kintsu/selja hammaste vahele ja sellisest asendist siis oma saba alt rebase kaela haarates.Aga see ongi kõrgeim pilotaaz.Paraku mitte ainult laikade kohta ei arvata,et seda koera polevat vaja õpetada,omab kõike vajalikku sündides -sama käib ka 95% takside omanike kohta-totaalselt kultuuritud koerad,nagu nende peremehedki.Vist ainsad koerteõpetajad on linnukoerte-setterid,pointerid jne omanikud-tõesti mõnus vaadata! Mõlemaid.

Aga äkki pajatad, et kuidas seda koerale õpetada, kui juba nii tark oled?
Ma siin mõtlen, et kui koer hakkab iga jaht enda kintsu või selga rebasele hammaste vahele pakkuma, siis kui suureks need arstikulud üldse minna võivad?

[jyri]

Kakuke
Paraku koerale "töövõtteid" õpetada on praktiliselt võimatu.Midagi saab teha "paaristööna" eeskuju järgides.Sellepärast ka mu viimane laika jääbki kõigile eelmistele alla,et ma ei suuda talle selgeks teha,mida tahan,kui ta üksi metsas on.Paaris töötab aga perfektselt.
Nii et see ongi kutsika valiku loos-kas ja kes temast kasvab,sõltumata vanematest ja õpetamisest?
Mis puutub "arstikuludesse",siis kui rebase kõri juba koera hammaste vahel,ei jaksa see reps enam midagist teha.Mäletan,kui mind kutsuti foxi või jagdi kutsika valimiseks appi,küsisin pererahvalt,et kas nende emakoer ikka töötab.Saades "hirmjaatava" vastuse,küsisin järgmisena,et siis miks tal koonul ühtegi armi pole.Seepeale saingi teada,et "tööks" nimetased nad lihtsat uluki peale klähvimist.
Nii et ei vigasta see reps koera sugugi.Talvel kasvavad haavad kiiresti kinni,suvised jah veits aeglasemalt.Ja kõik näevad(EGO kui suur ),et "töötav" koer kodanikul.

[kakuke]

Siis omalt poolt üksnes kuulekust saabki jyri meelest õpetada koerale? Metsa jahti ju niikuinii vead.

[Jägervision]

Üks off topic vahepala mis mul takside ja kultuuri jutuga meelde tuli Järgmiseks teatrisse ja ja raamatukokku ja äkki siis on piisavalt kultuurne juba

[jyri]

Siis omalt poolt üksnes kuulekust saabki jyri meelest õpetada koerale? Metsa jahti ju niikuinii vead.

Kui koeral puudub kuulekus ,siis muid asju on mõttetu õpetada,onju?Nagunii ei omanda.
Egas koera(küll mu proua sellise võrdluse eest omal ajal mind nuhtles ) kasvatamine lapse kasvatimest ei erine.Ainult kiirem.Ja kui jätad mõned tõed õigel ajal õpetamata,ongi käes .Nagu inimeselgi.Kui inimesel puudub kuulmine,egas temast muusikut saa iial,sama koeraga-kui mingi omaduse geen puudu,õpeta palju õpetad,tulemust ei tule.Paraku
Metsa peab aga koerale kah õpetama-kutsika omandamise hetkest tutvustama temale metsalõhnasid,õpetama(peitu pugedes) tal endal "jälgi ajada" jnejne,kaasaarvatud tutvustama koduloomi,kes pole saakloomad.See ju kõik "õpetamine" või arvad tõesti teisiti?

[kakuke]

100% nõus nii laste, kui koerte osas.