Norrakas , olen nii mõndagi neist näinud ,on reeglina geneetiliselt väga tugev jahiinstinktiga koer. See kui koer ei lähe peremehest eemale on pigem hirm eksida ,kui et puudub huvi looma vastu.
Lihtne katse, võta väike metsanurgake kus puudub sihi ja teede süsteem. Käi koeraga iga päev , arvan et nädal-poolteis piisab seal jalutamas( koerale saab koht tuttavaks), võta kaasa kas koeraküpsiseid või muud säärast ( korralik viiner on parim) ja hakka neid ära peitma. Mõne viskad eemale,nii et koer näeb ja tormab otsima , ise lähed väheke eemale ja ootad koera tagasi. Kutsuda pole vaja, oota küll ta su üles leiab. Varsti on koeral metsas turvatunne olemas, et peremees on olemas ka siis kui teda näha pole. Mõne aja pärast on olukord kus nagu koer oleks korgi maha visanud niiöelda. Lidub ringi kui **** ja otsing on lai.
See on üks varjantidest kuda koer tiirutama saada. olen ise proovinud seda ühega oma koertest.

See, et koer ei julge sinust eemale minna näitab seda, et koer on võõras keskkonnas. Mida varem hakkad kutsikat metsaga harjutama, seda parem. Hagia kutsikaid olen metsa viinud 3-4 kuulisena ja 6 kuusena on nad töötanud. Esimesel korral metsa minnes ei tohi minna kaugele ja tuleb olla paigal. Las kutsikas tutvub ümbrusega, nuusutab ergutavaid lõhnu ja saab kindlust, et peremees on alati lähedal kellelt tuge saada. Kutsikas hakkab kord-korralt kaugemal käima ja vahepeal veendub, et peremees ei kao kuskile. Järgmisel korral võib lühikeste lõikudega liikuda ja peatuda, nii kutsikas õpib peremeest otsima mööda jälgi. Samaaegselt tuleb õpetada ka kohale tulekut peremehe märguande peale (vile, häälega kutsumine, püssirauda puhumine). Koerale annab palju kindlust kui ta teab koduteed. See tähendab, et jahile minnakse kodunt jala.

See võib ka tekitada hiljem koeral soovi ilma peremeheta jahile minna.

Või peremeheta koju. Ma ise ka vaadanud, et ühe koha peal kutsikaga püsides varem või hiljem hakkab ise ringi uudistama, mis ümber huvitavat toimub.
Vallo viineritrikist: Minu oma hakkas viineri peale haukuma, kui talle seda kunagi pakkusin. Ega ta loll ole, ta ju teab, et seal sees heal juhul vaid 10% liha.

yldjuhl on see soov nii või naa olemas!

Kui elad keset metsa siis küll, aga üldiselt on koeral instinkt töötada peremehe heaks. Ja kui kutsikast peale õpitakse koos peremehega jähile minema ja koju tulema, ja kui peremees pole teda metsa jätnud- siis on koostöö garanteeritud. Kui juhtub, et oled võõras kohas jähil ja mingil põhjusel pead jähilt ära tulema, ja ei saa koera ära oodata, siis pane oma jope auto seisukoha juurde puu alla, ning esimesel võimalusel mine koerale järgi. On olnud palju juhuseid kus koer on kätte saadud jope juurest järgmisel päeval.

On ka juhtunud,et koer on uksetaga ja tuleb jopele metsa jarele minna!

Vähemaasti minu vanameest on nii leitud järgmisel päeval 10..11 korda.Peale seda soetasin algul "tutka" ja nüüd siis Garmin.Oli üks juhus,kui tulin koerale hommikul järgi,aga pole ei koera ega jopet.Asja lähemal uurimisel selgus,et panin jope "valesse" kohta.koer tiris ta eemale paremasse ja sellel siis magas

Kel viitsimist, tasuks vaadata ja tähelepanelikult kuulata selle mehe lugu http://www.youtube.com/watch?v=tErdSFr0 ... re=related
Teises ja kolmandas osas räägib mees koerte tööst päris pikalt.

Mainitud huvitavatest videotest võib ka niimõndagi Eestis kasutamiseks järeldada. Esiteks-pole olemas "karusnaha" -või "sea" läänekat.Kodanik vastab haukimiste eristamise küsimusele üheselt-koerad töötavad" latva"",juurde"-ja "puudevahel".Latva,ehk orav ja soobel(meil siis nugis) haugutakse ühe häälega,puu juurtesse,temal ahm,meil kähra,tuhk või mäger,-teise häälega ja põtra hoopis kolmandaga.Samad koerad! Lisaks tal on koeri,kes töötab "kaugel" ja teisi,kes "lähedal".Ja mõlemad töömeetodid omavad omi plusse ja miinuseid.Seega,kui meie oludes jahimees ei suuda ennast ümber"häälestada" koera "töömeetoditele",näitab see just jahimehe,mitte tema koera,puudusi.Kui juba nimetad ennas Homo Sapiensiks,siis ole ka see reaalselt.
Aga need minu arusaamad nähtud/kuuldust Üllar Tamme toodud videotest.

Seda hääle erinevust olen ka ise tähele pannud.
Kährik vms selline väikene loom-hääl peenike,terav ja pidev.
Siga,põder(kui seisab)-hääl on jäme ja haugutakse nn. seeriatena umbes nii:"Auh-Auh-Auh...(paus 5 sek.)...Auh-Auh-Auh"
Siga,põder(liigub aeglaselt)-hääl teravam ja pidev.

Soovitan sul oma eelnevaid postitusi lugeda, ehk saad siis aru miks vaenulikult sinusse suhtusin. Kui mõnel foorumlasel on mure, siis tuleb teda ennekõige hea nõuga aidata, selleks see foorum ju ongi....päikest sullegi.