Sea ja põdrajaht eesti hagijaga.

[vollifedja]

Ma ei ole selles nii kindel. Just tegime grupi huvilistega(eriala inimesed-nii keskkonnaamet kui juristid) tõsist tööd, et välja selgitada, kes krt keeras Eesti jahikatsed psse.Väidetakse, et ei ole lubatud kontakt . niiet saab teha nii seaaias kui urus, III järk(seaaias II) Mitte üks seadus(kaasaarvatud loomakaitse) seda ei kinnita. Pole sellist seadust. meie enda usinad ametnikud siis asja eest vastutavad ühingud on seda teinud, aga poetakse mingite roheliste(lillade,roosade?) selja taha. Ei tsiviil, ei keskonnaamet, ei loodus ei loomakaitse no mitte keegi ei ole sellist seadust välja andnud. Kui hakata otsima seadusi, võib ka siin sama selguda. Et kunagi keegi mainis midagi ja nii jäigi. Kellegile oli see sähvatus vajalik(kasulik) ja jutt läkski laiali...sest mitte kusagi Eu maadest(kuhu me ikka veel vist kuulume) sellist seadust pole.kas jälle üliusinad?

[jyri]

Asi sai alguse veel siis,kui austet hr.lillemäe taheti roheliste poolt kohtu ette tirida Urmas Linno juures peetava peibutuskaru tõttu.Enne seda need rohelised aktivistid tuvastaid,et Aardus,Volli juures,on metssigade aias pidamise luba aegunud.Sellest ajast peale on Jahikoere tõuühing(seekord ilma Kennellidu "abita") ise püksi teinud ja ei julge võtta kasutusele eeskirju,mis lubavad kontakti ja I järku.Nii et see EU esirinnas olemise põhjus on AINULT Eesti Jahikoerte Tõuühingu taga.Kaugemalt pole vaja otsida .

[Sarvik]

hmmm....teen siia copy paste enda postitusest 18.03.2008....
ja mõtlen et mis siis 4 aastaga on muutunud

---------------------------------
minu jaoks sai teema läbi...ja edaspidiseks jääb suu lukku..

...aga sain teada et:
1. mingit tõsiseltvõetavat põhjust tänases situatsioonis hagijaga sea/põdrajahi keelamiseks pole.
2. keelati see omal ajal pool sajandit tagasi kui sea/põdra asustustihedus oli kordades väiksem kui hetkel (muideks see hetk laikasid ka eriti polnud...enamus jahikoeri olidki hagijad st. püüti keelata koerajaht üleüldse kui selline)
3. tänased keelu pooldajad on...... jahimehed-laikaomanikud (hirm konkurentsi ees,kadedus?),...laikakasvatajad (see ei=jahimees sageli..just business?),....ja kenneli ametnikud (dogmaatikute ametiuhkus?)
4. tänased keelu mittepooldajad võiksid olla enamus jahimeestest...sest:
....ideaalne (standardile vastav...irw) laika on mõeldud suurtes metsamasiivides (siber, soome) jahipidamiseks kus pole kümnete kilomeetrite jooksul võimalik moodustada kütiliini ja sisuliselt käib jaht ühe kahe mehega (st. sisuliselt individullajaht, mitte kollektiivjaht)...kus minnakse peetavale loomale peale kahetunnist pidamist juurde....ideaalne salakütikoer muideks...irw....eestis on enamus jahimaid aga kvartaldatud või liigendatud põldudega nii et kütiliinid saab ette seada ja oluline on uluk kütiliini ajada....hagijas teeb seda efektiivsemalt kui laika...sest häälega ajades on mehed valvel....ja kõik kuulevad oletatavat uluki asukohta ....mitte ainult radarimees.....ja kütiliinist läbipääsenud loomale on võimalik kaks kolm kvartalit edasi uuesti kütiliin operatiivselt ette seada (kõik mehed kuulevad!)

PS. siirad vabandused laikaaretajate ees kes oma tööd/hobi hingega teevad...ja tundsid end millegipärast puudutatuna....kogu eelnev jutt ei tähendanud et mulle hea laikaga jahil olla ei meeldiks
.............................................

[vollifedja]

Niiet tõuõhingud peaks ISE tegema taotluse EJTÜ, siis keskkonnaametile , siis ...? et lubataks sõraliste jaht hagijatega.Või lastaks vabaks, iga koeraomaniku endaa otsustada, kas läheb hagijaga siga ajama või otsib jänest-rebast. Aga põhjendatud avaldus ja omas TÜs üldkoosolekul hääletatud,protokollitud.

[puugi]

Põdrast saan veel aru aga, metssigu hagijaga mina küll torkima ei läheks .Paljud metssead tuuseldavad isegi kaugemalt haukuvaid laikasid. Selle asjaga peaks tegelema mingi tõsine fanaatik.Meil on jäneseid kahte liiki aga,kahjuks ei ole hagijameest kusagilt kutsuda .Hetkel tarbib neid ainult ilves.Minu aur läheb juba üle 20 aasta laikade peale. Edu toimetamistes. Puugi.

[Ahto Kattai]

Eks kõike võib juhtuda,endal ka praegu ainult laikad ,aga olen ka hagijaid pidanud,nii venelasi , kui eestlasi ja ei mäleta küll,et mõni neist lüüa oleks saanud.Ikka trehvas vahel ,et seakari matkas hanereas ees ja koer plärtsudes kõige lõpus.Seega oma kogemuste järgi küll ei oska karta ,et hagijas nüüd aina lüüa saak ,mis seajahi hagijaga võimatuks teeks.Seevastu laikasid olen korduvalt õmblemas käinud ja oma neljast laikast ilma vestiteta kahte koera metsa ei julgegi lastagi.

[puugi]

Mul sõber ainult paikamisega metsas tegeleski kui vähe kobedam siga ette juhtus.Ja keegi peaks seajahiks sobivad hagijad välja otsima ja kusagil metsas või tarandikus huvilistele esitluse korraldama.Kui huvilisi on palju saaks juba midagi tegema hakata. Ma ei kujuta hästi ette kui palju selleks sobivaid hagijaid on meie jahimeestel 1oo või 200.Tundub et, kasvatajad ja koeraomanikud ei tegele selle asjaga tõsisemalt. Ma ei julge ka oma noore laikaga seaaeda minna sest, kuldil on üks hammas alles. Pean ka vesti ostma. PUUGI.

[TRG]

Üks küsimus....kui suur/lai on eesti hagija otsimis raadius? lihtsalt huvi pärast küsin (pole netist leidnud)

[puugi]

Kirjanduses vähemalt 500-700 meetrit. Puugi.

[Üllar Tamm]

....Ikka trehvas vahel ,et seakari matkas hanereas ees ja koer plärtsudes kõige lõpus...

Põhjus sellel ju suht lihtne: hagijas hakkab kilkama juba sea jäljel ammu enne loomani jõudmist. Siga ei pruugi ju teada, kui suur või pisike see lärmaja on ja peab paremaks omale ohutumat kohta otsima suunduda ja läheb liikvele.
Seevastu laikad tormavad loomadele vaikselt ligi ja üritavad siis loomi paigal hoida, sageli lähebki siis madinaks ja vigastused on kerged tulema.
Omal olnud koertest oli parim segavereline koer, kelle soontes vene hagija ja lääne-siberlase verd voolas. Täpset sugupuud ei tea, kuna ta jõudis minuni noore ca 1,5 aastase koerana. Koer oli väga tubli sea- ja põdrajahis, ajas haavatud loomade jälgi ja mis minu arust kõige tähtsam- haukus ka surnud looma juures Koera pika jahistaazi juures ei pidanud temaga kordagi arsti juurde abi otsima tõttama ja koer suri 15 aasta vanuselt loomulikku surma kodus oma kuudi ees.

[puugi]

Sarvik kirjutab et, hagijas on efektiivsem kui laika .Samas ma ei usu et,hagijas on võimeline seakarjale sellist starti andma et,kõik saavad kütiliinis lasta.Puudutatuna tunnen end natuke sellepärast et,ma ei käi metsas enda pärast vaid kogu jahiseltsi hüvanguks. Rongina liikuvate metssigade laskmine on kütiliinis ainult ühe mehe jaoks jaht. Laika haugub reeglina pidevalt ja ei ole kohe salakütile kuidagi sobiv koer. Ka Eestis on alasid kus puuduvad maanteed ja looklevad jõed hundid ,karud nii et, kõik tingimused olemas nagu Siberis. Ka sellistes kohtades käiakse laikadega jahil. Ma tahaks näha selliseid hagijaid kes sealt massividest välja otsitakse. Radar on väga tähtis sellepärast et, gps on kasutu kui siga seisma ei jää .Ei ole ju võimalik 10 km kütiliini metsa vedada kõik ei jaksa ju liikudagi. Eesti jahialad on erinevad ja Pedjast või Soomaalt hagijaid enne hunte leida suht närvesööv. Endale ei paku lõbu 10 km. siga seljas vedada.Üks koer korraga ei ole ka massiline põrsamurdmine väga suur probleem.Ka paljudel laikameestel on hagijad olemas.Koertega jahimehi on niigi vähe ja üldistada ei ole lihtsalt ilus. Päikest kõigile. Puugi.

[jyri]

Miskipärast tundub,et sind,PUUGI,varsti materdatakse maha oma laikalembelisuse eest.Niimõneskis jahis oma laikadega seakarjale sattudes lisaks mulle saavad ka pauku teha 3 kuni 6 kütiliinis seisnut.Nii segi lüüakse kari kui maastik ja lumi võimaldavad.Sel sügisel kolmekesi seajahil olles ise jätsin laskmata (koera nina oli liiga lähedal sea tagumikule) aga 2 kaaslast tuka diametraalselt eriotstes said lasta küll. Kahjuks on paljude foorumlaste ettekujutus ja mõnedel lausa veendumus,et laikade eest ainult torgatakse põssasid peremehe poolt ja kõik ülejäänud jahis osalejad on nagu lollid statistid kütiliinis.Lipsudes ja ülikondades
Ise olen hagijaga(vene) siga küttinud petserimaal ja mulje jäi,et pole ikka see,mis laikaga.

[puugi]

Pole mul häda midagi et,materdavad.Lihtsalt aastatega oled sa võitlemisest väsimas. Olen nagu puhanud koer kes pärastlõunal appi saadetakse.Varsti on kõigil foorumlastel niikuinii ka laikad olemas kellel ei ole veel. Päikest kõigile. Puugi.

[aivar00]

No verd tahaks ikka ka näha . Mis rahumeelne kraaklemine see siis olgu .
Ma arvan, et ei hakka keegi laikade paremuse üle vaidlema, sest hagijaid on lihtsalt Eestis vaid üksikuid võrreldes laikadega. Eesti hagijaid veelgi vähem.
Samas teadmata-tundmata teise osapoole võimekust mina küll nn. vastast (kui nii üldse võib öelda) ei alahindaks.
Võrrelda aga laikat ja väikest kasvu eesti hagijat - minu pilgu läbi on see samaväärne kui võrrelda näiteks 1 km jooksu võimekuses mind 150 kg "kärbeskaallast" ja kasvõi Olgerdit (pikk ja peenike) .
Teemast veidi kõrvale kaldudes - näiteks vene hagijas on pika jalaga nagu laikagi, kuid vähemalt minu arusaamise järgi on nende kahe tõud ju iseloomult ning käitumiselt kardinaalselt erinevad - s.o. lihtsalt ei saa võrrelda.
Nagu Puugi mainis on temal kopra jaoks eraldi laika. Seda koera ta sõraliste jahis ei pidavat kasutama kui ma õieti aru sain. Kuna aga tegemist on töötava koeraga, siis olen veendunud, et kopralaikale saab ka sõraliste ajamist õpetada. Analoogia ka hagijaga - ka hagijale saab lisaks jänese ja rebase ajamist õpetada sõraliste ajamist. See sõltub esmajärjekorras ikka koera peremehest ning peabki olema tema otsustada. Seetõttu olengi poolt, et kellegi suva järgi seda ei takistataks-keelustataks. Kellele meeldib kilkamisega ajav koer, kellele vaikselt toimetav - las seda otsustab ikka peremees kui koera endale võtab. Neid nn. töötavate jahikoerte omanikke on meil Eestis ikka üüratult vähe võiks palju rohkem olla. See muidugi minu isiklik arvamus.

[puugi]

Aivar00 -ga kõiges nõus mis ta ütles. Kõik koerad on isegi tõupiires väga erinevad.Rääkimata füüsilisest ettevalmistusest mis tuleb sellest kui palju koer saab tunde metsas toimetada ja mida ta sööb.Kopralaikale tõesti on võimalik sõralisi õpetada ja seda ta teeb. Oleneb sellest kas jahipaigas on ainult sead või koprad,mägrad langetan otsuse kelle 1234567 kaasa võtame .Hagijamehi võiks ikkagi natuke rohkem olla. Puugi.