Tere!
Oleks huvi karjala koera vastu kas oskab keegi öelda kust võiks leida kutsikaid (või äkki on kellelgi müüa?)

Soomest saab kindlasti ise võtsime 1,5 aastat tagasi soomest ja ajab hästi nii siga kui põtra.
Alguses seaga tegi natukene nalja ei tahtnud minna ja sai lüüa aga hakkas ikka ajama.

Karjala karukoer on ju sisuliselt Vene-euroopa laika .Tuttav soomlane plaanib karukoera kurjust isase venekaga maha võtma hakata.Hinnaks on Soomes tõenäoliselt min. 900 Eur +Lapimaal käimine. Kui on kindel soov võin mõne kontakti sebida. Puugi.

Mis mõttes sisuliselt Vene-Eurooplane? Ma neid vaadanud siis küll nagu teisest puust, suur tugev jõuline koer, kes hästi teiste koertega läbi ei taha saada.

Karjalast said venelased ka peale maatüki endale seal olnud koerad. Venelased aretasid omale sobiva koeratõu karjala karukoertest.Muidugi nudisabade ja muude lisanditeta. Dr.Bruce Fogle Koerad .Lk.159. Puugi.

Olen mõne vene-euroga ja karukoeraga kokku puutunud.Endale tundub,et karukoer veidi rahulikum(umbes nagu läänekas-sellise mõnusa olemisega),aga teiste koertega ei passi.Vene-euro selline elavam.Seda siis inimeste juures,jahis on mõlemad aktiivsed ja särtsakad.Täiesti võimalik,et on ka vastupidi variante ja need olid lihtsalt selliste iseloomudega koerad.Vene-euro ja karukoera kasuka värv on neil küll põhimõtteliselt sama e.must-valge ja vabalt võid segi ajada .Endale jahisõpra otsides vaatasin ka karukoeri,aga ei leidnud.

Karjala-karukoer, ta tõesti on suur tugev jõuline koer ja teiste koertega saab ka hästi hakkama. (mul endal 3,5 aastane olemas)

Minu kogemused ja arusaamad karukoerast hoopis vastandlikud. ´Meil seltsis ka üks esindatud.iludustsempion Ilus tugev koer aga ei aja peale karva ja kähriku midagi.Metsas käib pea iga päev aga on ikka tõeline seenelise koer.Kaks aastat on koos minu läänekaga käinud kaasas ,kes siga võtab lennust ja põrsastel ja lahjematee kesikute puhul pole püssi vaja,aga õppinud pole midagi ja teisewga kaasa ei lähe.Kui metsas sea lõhna ,siis kaob kohe minema.Tiitleid korjab igalt näituselt ja peremehel ongi plaan,et kui jahikoera ei saa,siis hakkab kutsikaid tegema.Sealt need ilusad jahikoerd siis tulevadki

Eestis on ka omajagu häid karukoeri .Pärnumaal peaks neid üsna paiju olema.Igas tõus on olemas erinevaid eksemplare .Aga tuleb otsida kutsikat kiirustamata. Puugi.

tere
ma oman karjala karukoera juba 5 aastat.
olen lasknud nii mõnegi sea ja kütid nii mõnegi põdra koera eest.
mina ei saa aru et see koer ei töötaks või on ta halb.koer on tugev ja koeral on ka tugev iseloom nii et sa pead õpetama enda käe järgi.
nimelt esimesel aastal sai koer kuldi käest peksa ja teenis 32 õmblust kõhu piirkonda. paar aastat ajas looma nii nagu tahtis arvasin et ei tööta enam.nüüd viimased kaks aastat on ta lausa sigade peale vimma kandnud et põdrajahis jätab põdra ajamise pooleli ja hakab sigu materdama.
minu kogemuste põhjal on see koer laitmatu vähemalt minul endal kas on asi koera õpetamises ja hoolitsemises.
mudugi koer solvub kiiresti iseloom on jonnakas.
minu koer ei haugu kaua looma peal nt siga ta valib põrssa ja hoiab kinni.isegi kui koer haugub ja sa ei jõua või saa ligi minna lõpetab ära ja jätab lihtsalt pooleli oma töö.minul pole küll mingit halba sõna selle tõu kohta.

Et siis ühesõnaga teeb kõike ja mitte midagi.

Vana teema uues interpretatsioonis lahti jälle.Alles oli aruteluks,kuidas saaks eranditult jänesele/rebasele aretatud eesti hagijat sõralistele kasutada,nüüd siis karule aretatud koera nendesamustele.Egas tõunimed ju laest võetud pole-karukoer,põdrakoer,linnukoer.Ikka prioriteetide järgi.Koerte boniteeringus on selgelt kirjas-põhidiplom ja lisadiplom.Ja kui mingil koeral need "põhi" ja "lisa" on omavahel kohad vahetanud,siis tegelikkuses on tegu viletsa tõu eindajaga .Ei muud! Jahis võib ju edukalt kasutada eranditult põtra ajavat spanjelit ja ainult nugist haukuvat hagijat ,aga tõuaretuses vaevalt.Rääkimata kelgukoertest jahil.

noh selle koeraga peab väga palju vaeva nägema ja närvi olema.ega poole aastasena hakas ka kährikuid püüdma ja nüüdseks lastud nii põtru kui korralik kogus sigu.ja mina olen igati väga rahul.

Mul on 5 aastaseks saav karukoer.
Iseloomu poolest on ta tõeline isiksus. On koeri, kellega teevad jahis väga head koostööd, ja on koeri, kellele ei taha jahis appigi minna. Ajamise poolest nii nagu iga teinegi koer, vajab esmalt head õpetust, lisaks sellele, et karukoeraga head jahti pidada, selleks peab ta peremeest usaldama. Ajab seda mis liigub, mida enne tema eest lastud, ja mida ajades on kiidetud. Ajab siga, põtra, rebast, kährikut, ilvest, ka karu pole teda ükskõikseks jätnud. Loomale eriti ligi ei lähe, ainult peatab hoo kinni ja haugub kuni talle järgi jõuan.
Aga muidugi kõik sõltub õpetusest, kui õpetad teda siga kinni hoidma, siis tahab ta seda ka kuldiga teha. Kui kutsikana võtta siis saab talle kõikvõimalikud head omadused õpetada, nt õpetasin seda, et kui on siga haugub, siis peab eemal olema, kui hoiab seast kinni, siis ei lase... selle tulemusel on pärast talve jahtkonnas kolm laikat kes siga hammastega paigal ei hoia, vaid haukudes. Sel viisil ajajal lihtsam, kütiliinil rohkem jahielamusi ja koerad tervemad.
Ise olen karukoeraga väga rahul ja soovitan ka teistelegi.

jah kasparsil on õigus meil jahis on kokku 5 koera kellest üks on jämtland üks karukoer ja ülejäänud laikad neist 1 koeraga teevad pidevalt paaristööd, jämtlandiga teeb siis tööd kui hoiab või piirab kinni aga ülejäänud koertest ei tee välja ega taha et need metsas on.
aga kui läheb looma jagamiseks jääb teiste koertega kaklemises just minu karukoer peale.minu soovitused kui selle koera võtate peab väga palju vaeva nägema et temast saaks hea paariline teil ajus.