Aga miks ta peaks keelatud olema ? Segab kuidagi koeramehi ? Või on hoopis mõned koeramehed nii SAAMATUD et kui pukist jaht lubatud siis koertega jäävad jänni ?? Segane lugu...

Ma lisaks siia veel ühe küsimuse... mis saab siis kui plaatitust on veel teatud soolisi ja vanusega loomi küttimata ning on teada, et koertega sellist struktuuri raske saavutada? Pukist saaks sel juhul asja toetada.

Ma kordan oma mõtet-kui mõlemad jahimeetodid suudavad sama seltsi aladel koos eksisteerida samaegselt (Kernu JS, Ääsmäe JS,vähemalt 2 seltsi Saaremaal,keda tunnen isiklikult jt), siis kõik ju OK. Paraku mõned "pukikütid" , omades omal ERAmaal söödakohta ja pukki, hakkavad selle ümbruses( meie seltsis vist 800m raaduises,ehk kui pukid on teineteisest 1,5 km kaugusel, ei saagi muud jahti pidada!) keelustama mistahes muud jahipidamist. Ehk siis "minu oma, teisi ei lase" . Nagu Gunnari kommentaaridestki kostab.Vot sellistega "võitlemise" vastumeetod ongi pakutud "hooajaline piire" .Olen nõus ka väitega, et mistahes keelustamine või ülereguleerimine näitab vaid nende keelustajate taset.Või selle puudumist. Nagu tänavu Märjamaal-võeti vastu otsus koertega jahti üldse mitte pidada .No comments!

Sellise näite puhul ütleksin,et kala on hakanud mädanema peast ja hais kandub juba kaugele.

Eks ta ole nii ja naa. Meie maadel ei ole see õnneks probleemiks. Eelnevad kaks karmi talve olid aga sigade küllusele kõvad langetajad. Nüüdne viimane oli aga juba arvukuse kasvule soodne. Kuidas seisud Märjamaal on ma ei ole meeste käest küsinud. Kui neil sama vähe sigu nagu meil, siis ma sellise otsuse üle ei imestaks. Ka meie seltsis oli sellest juttu, kuid keegi otseselt ettepanekut ei teinud. Samas ärge unustage tõsiasja, et tänavu pandi jahimehed fakti ette nimega "sooline ja vanuseline kvoot" . Sellest tulenevalt sai esitatud taotlus juba veebruari alguses "instantsidele" nn. kvoodi vähendamiseks. Põhjus oli väga lihtne - suvel oli füüsiliselt võimalus küttida ainult üksikud load. Ja ausalt öelda ka põdrajahi ajal oli sigu ülimalt vähe. Õnneks mõned ikka siginesid 24.02. . Seetõttu ma ilma täpseid asjaolusid teadmata kedagi küll hukka mõistma ei hakka .
Kui mõnes kohas aga asi käib nagu Jyri kirjutas, siis mul on nendest meestest lihtsalt kahju...
Koerajaht on ka minu meelest üks põnevamaid jahte .

Palun viita kus ma midagi sellist olen väitnud. Niisama lambist lahmida ka pole mõtet. Ja ikkagi, seepärast et kuskil mõnes seltsis ei saada kokkuleppele ei ole veel vaja mingit seaduse tasemel lubamist/keelamist. Endal peab mõistust peas olema.

Mina ei saa enam millestki aru?Pukijaht on ka vajalik,sest mees saab omaette rahulikult istuda ja mõtiskleda nagu kalamees.Koeragajaht on teistpidi huvitav saab palju liikuda ja kunagi ei ole tulemus 100%etteteada.
Väga hästi saab teha ka valiklaskmist kes oskab ja tahab seda teha.Suured sead on ju suured ja põrsad väiksed.Paljudele on muidugi probleemne ,et kunagi ei ole siga nii suur kui ninasarvik?Laiaslaastus ei käida ju jahil ainult liha pärast?Mulle meeldib ühisjahis hoopis seltskond.Saab omasugustega looduses toimetada.
Möni ütleb ,et koerajahis lastakse palju emiseid.Aga kas ikka pukijahis ei lasta?Aga targad mehed ei lase kõiki loomi maha keda koer mastist välja ajab.Õnneks meil ka mingeid hädasid ei ole,aga Eestis on piirkondi kus lubatakse naabrite koer kohe maha lasta kui üle piiri sattub.
Laske julgesti ,ühe jahikoera hind algab 5000 eurist.

Isand Einbergi väljend "vaieldakse seni, kuni vurrud põlema lähevad" sobib siiagi.
Ehk aitaks selleski teemas, kui pilti laiemaks vedada. Olen varasemate kommentaaridega päri, et tegelikult mingit eriti suurt lõhet pole pukijahi ning koertega jahi viljelejate vahel seni, kuni mängu tuleb erineval tasemel toimuv ärijaht. Paljudes paikades toimetatakse seda pukist, kuid päris mitmel pool ka koertejahina. Ehk see tingib vastasseisu? Mulle tundub, et nn. ärihuvi jahinduses kopeerib üsna hästi üle Eesti seda "õigete aadete eest võitlemist".

Huvide konflikt algab huvidest.Nn.ärijahtides mina piisavalt osalenud. Päeval laikadega,õhtul SAMAL MAAL pukkidest.Probleemi pole,sest eesmärk on sama-võimaldada külalisel pauku teha.
Nagu AivarOO ütles, ühisjaht on "lõbujaht". Kes siis "mütsitäie" liha eest hakkab kaugelt tulema ja vihmast metsa päev läbi trampima, kui mitte selle nimel? Aga pukijaht on mõnesmõttes "lihajaht", ehk kõik saad OMALE! Siit ka vaidluse peamine moment. Näiteks põdrajahis meie seltsis on kõik OK,iga liige võib individuaalselt küttida-varitseda,hiilida,sest maastiku asjaoludest tingituna on "plaani tätmine" raskendadud ja iga tabatud uluk seltsile teretulnud. Koertega samas aga mitte, sest " ajavad loomad minema" . Aga lihakere on seltsi,mitte küti, oma! Arvan,et probleem või samalaadne "arusaamatus" võivad tekkida isegi koprajahis, kui keegi maaomanik,kus koprad elutsevad, püüab neid näiteks raudadega.Enda tarbeks. Ja keelabki taksi/foksi meestel oma kutsasid seal suurte meestekambaga kasutada ja urgusid lahti kaevata. Sest see on TEMA MAA!. Nii et ausalt peeglisse vaadates peab tunnistama,et vaidlus on tegelikult tulemuse omandamises-kas liha kuulub kõigile või ainult laskjale. Muu jutt on kõigest selle tõe kamufleerimine erinevate "argimentidega".

lihajahi aspektis näikse hoopis ajujaht olema mõnele mehele see saamakoht.
sööta välja viia ei viitsi (või kui, siis sümboolselt), pukke ehitada ei raatsi. lihtsam on laupäeva hommikul püssitorts selga visata ja päev otsa kütiliinis passida, vaikselt palvetades et jumala eest loom peale ei tuleks. peab kallist padrunit raiskama ja mine tea kas pihtagi saab. selle vastu aitab köhatamine või püssikaba pihta koputamine (ise olen pealt näinud, muidu ei usukski...)
õhtul saad kondiklibuga segamini lihaportsukese kätte ja oled päevaga rahul. midagi jälle saadud väikse vaeva ja kuluga.

Samas kiputakse unustama sellist tõsiasja, et metslooma liha tuleb isegi pukijahiga kätte kallimalt kui poest ostes . See 1 paugu hind võib näiliselt tunduda tühine võrreldes saadavate liha kg võrreldes. Kui aga hakata rehkendama kasvõi relva enda maksumust (mis võib olla tõesti juba ammu soetatud+ auto maksumus) aga kütte hind + sööda hind, et söödaplatsi söök organiseerida, käia platsi kontrollimas, ise ennast pukki sõidutada jne.
Jaht on aga hobi või lõbu nimetatagu seda kuidas tahes. Ja kõikide hobide eest tuleb maksta.
Minule nagu ka Puugi mainis meeldib justnimelt seltskond kellega metsas mütata. Eriline mõnu veel peale edukat jahti maksa süüa + . Seda nn. "poelihaga" kohe kuidagi kaasa osta ei saa. See mõiste "MINU MAA" on veel paljudele arusaamatu. Ei taha kedagi solvata, kuid millegipärast torkab silma, et eriti agarad "MINU MAAL" käimise keelajad on nn. linnast pärit maaomanikud. Nad oleks justkui maaelust võõrdunud. Üks selline "omanik" eelmisel nädalavahetusel ei pidanud paljuks autoga ca 500 m kauguselt maja juurest üle põllu sõita ning minu naise kallal kobiseda, kui viimane koertega metsa servas oleval nn. põlluteel üle tema kinnistu jalutas. Inimesed on seda teed kasutanud aastakümneid, aga teda häiris...
Analoogne lugu ka ühe maaomanikuga, kellele peab alati ette teatama, et tahame jahti teha. Isegi kui juhtub Tallinnas olema (elab ja töötab seal), siis raudselt ütleb, et tema pidi just täna kohe kohe metsa minema. Pika mangumise peale teinekord ikka antakse luba...
Neid näiteid on aga küllaga. Eks sama lugu ole ka selle lihatükiga. Saagu siis see "MINU MAA" omanik sellest lihatükist söönuks. Miskipärast teised sellistega aga suhelda ei taha ning aja jooksul muutuvad sellised "üksikud peremehed" nn. seltskonnast eraldatuks. See aga nende endi valik .

Hea, kui keegi metsa viiks ja tooks ka sellise oma kütuse ja autoga. Võiks veel sinna lõppu lisada.

Härrased meenutagem koolis õpitud füüsika seadusi "miskit ei teki mitte millestki". Seega peavad selliste meeste lõbu maksma kinni omast taskust teised kaaslased. Kas siis söötmise, sõidutamise, ajus tatsamise või kasvõi koerte kasvatamise näol. Valiklaskmist saab ilusti teha ka ajujahis. Kes ikka näppu sirgena ei suuda hoida, sel ükspuha mis jahis tema miskit looma laseb. Aga ehk hoiab just seltskonna olemasolu hullema ära.

Mis nüüd puudutab seda algset teemat ja jahi keelamist laikadega, kuna need väsitavad niigi kurnatud loomi ja osad koerad lähevad lausa põrsastele kallale , siis loo autorile küsimus. Kuna selline jaht ei ole eetilin, mida me hakkame peale nende pahade hundudega, kes põrsad elusast peast ribadeks kisuvad ja suudavad neid kindlasti oluliselt kauem taga ajada kui kodus kasvanud laikad?????? Keelame neil selle ära või siis tuleb tulevikus pukist lastes niipalju praaki peale, et hundid enam ise murdma ei pea .
Ma tahtsin sellega öelda seda, et looduses on olnud juba aegade algusest peale nii, et nõrgemad ja haigemad süüakse (kütitakse) ära. See toimis juba enne seda, kui inimene endale koera kodustas ja hakkas sigadele lisasöötmist tegema. See milline jahipidamise viis kellelegi sobib on tema enda asi, minu tagasihoidlik arvamus on, et seda ei pea ajakirjanduses lahkama . Head jahti kõigile

Et siis umbes nii või
. . . kui uluk leiab ajus nurga, kus pole kütti ja GPS näitab kuhu koer ulukit ajab, et siis autoga ette;
. . . kui ühed koerad väsinud, siis puhanud koerad uuesti peale;
. . . kui lumi sügav ja ulukil raske liikuda, siis ikka koerad peale jne jne.
Huvitav looduslik valik?! Ja ajakirjanduses pole kohe vaja asjast üldse rääkida. See pöörab lugeja jahimeeste vastu. Teeme oma tegusid vaikselt ja metsa sees. Siis ühiskond armastab meid. Või äkki - ei teeks neid tegusid nii mustalt?! Võibolla 20-30 jahimeest koos koertega metsas ei olegi nii väga "loodusliku valiku" tegur?

Ehk siis siit teema esimeselt lehet hr Aadu Kadakalt tsitaat: “Ei leidnud mina, et vana oma arvamusavaldusega midagi väga valesti ütles. Pole mõtet ju muretseda neil, kellel selliseid jamasid pole. Lisasöötmise kohta samuti. Julge ja enamasti õige arvamus "olukorrast seajahi-riigis".