Otsingust, verejäljest..

[kakuke]

Teil jyri võib paljugi käia, aga näiteks all oleval pildil on sead selliselt lastud, et sees olin mina Feeniga kahekesi ja siis kaks koeralaadset (sorry kult, aga üks oli ikkagi kena kult. ).
Ps. Me ei teinud kumbki piuksugi, ainult hiilisime ja rügasime järgi.

[unt]

Mina omaltpoolt toetan Sind, kakuke. Taks on tõesti koeralaadne , st, et kohati palju enam kui "klassikaline" jahikoer. Mul ka üks taks, kellega ma küll jahil ei käi, sest tal tagumik poltidega kokku tõmmatud pärast auto alla jäämist ja liikumine raske. Aga see-eest tean vähemalt kahte taksi, kes on väga mõnusad jahisemud. Ja mis minu jaoks kõige tähtsam - pärast uluki peatamist ei ole nende näod verised ja ei pea hammaste vahelt uluki karvu kitkuma. Ühesõnaga - põrsakisa ja äranäritud jäsemed jäävad mängust välja.

[jyri]

On olemas "koerajaht" ( nagu su pildil, kui te metsas ei teinud piiksugi) ja on olemas "kisajaht", kus koerad juhuslikult kaasas . Selle viimase puhul pole suurt vahet, kas ja missugused neljajalgsed metsas on- liikuma aetakse kõik elukad, alates talveunes siilidest kuni karudeni välja. Proovi siis kindlaks teha, missuguse ajaja/koera eest konkreetselt mingi loom välja tuli? Kiidetakse ikka seda ainsat kutsat, kes tegelt peremehe "jalgevahelt "ei julenud metsas väljagi tullagi.
Nii et minu "kriitika" pole mitte koertele/mittekoertele suunatud, vaid jahipidamise viisidesse.
Subjektiivselt küll, aga objektiivsusele tuginedes

[TRG]

OT:
Taks on väga tubli jahikoer nagu seda on ka mitmed teised jahikoera tõud ja üleüldse on mõttetu vaielda kellel on parem või mis tõug on parem,sest nagu kakukese piltidelt näha on saab ka väga edukalt teha taksiga seajahti(mida peaks nüüdisajal juba igaüks teadma ).Igast tõust on koeri kes teevad tööd ja neid kes ei tee.Miks ei tee?-Põhjuseid võib olla erinevaid . Jahipidamis viisidest pooldan koertejahti ,sest siis on koeral aega otsida.

[puugi]

Mina pooldan ka koertega jahti,sest karjumine ei paku mulle mingit lõbu!

[jyri]

.Igast tõust on koeri kes teevad tööd ja neid kes ei tee.Miks ei tee?-Põhjuseid võib olla erinevaid .

100% nõus. Parafraseerides võib öelda, et on palu koeri,sõltumata tõust, kes teevad head tööd ja on ka jahimehi, kes liialt palju latrab jahi"töötamise" asemel

[kakuke]

Laikad laikadeks ja taksid taksideks, aga teema on verejälg. Tegelikult minu neil kahel pildil on suht huvitav verejäljelugu taga, aga loodan, et kui Feen arvuti taha saab, räägib selle ära.

[Ahto Kattai]

OT:
Taks on väga tubli jahikoer nagu seda on ka mitmed teised jahikoera tõud ja üleüldse on mõttetu vaielda kellel on parem või mis tõug on parem,sest nagu kakukese piltidelt näha on saab ka väga edukalt teha taksiga seajahti

Ärge nüüd minu juttu väga tõsiselt ka võtke,väike tögamine käib jahipidamise juurde,eriti kui tead,et tögamisest aru ka saadakse!

[TRG]

Egas ma ka paha pärast ja konkreetselt sinu suunas seda vaidlemise asja ei öelnud , vaid suht tihti on siin foorumis asi nende nn. võrdluste pärast käest ära läinud

[Feen]

Ma väidan, et kui on kisajaht, siis pole taksid üldse jahikoerad. Vähemat minu oma tuleb esimese inimese juurde ja vahib, et mis see karjub. Heal juhul tuleb tiiruga mind otsima aga pole täheldanud, et ta loomi otsiks või ajaks. Hoopis parem ülevaade on siis kui seajahis ainult taksid (meil 1 laika jäi vanaks ja 1 on jahis taksidele alla jääv lammas). Kohe näeb ära, et Tobile meeldivad põdrad rohkem ja Karule sead aga mõlemad ajavad mõlemat ning tegelikult otsivad ja ajavad ka. Häälega jahis ei arvesta koera tööga ning kui natukenegi uru kahtlus, siis koera üldse metsa ei lase (äkki on hiljem verejäljel vaja).

Nüüd siis sellest verejäljeloost. Ma arvan, et Kakukene viitas ikkagi eelmisele seajahile, mitte teistele põtrade või sigade otsimisele, st, et kokkuvõtlikult sellest loost.

Seltskond oli väike, jahti tehti seetõttu, et lumi tuli maha ja jäi kummalisel kombel püsima. Laikameest polnud üldse kohal ning ma ise valisin selle jahi just seetõttu, et Kakukene tuli koos Karuga ka kampa. Sigu oli palju. Karu võttis kuldi ette, Tobi sättis kolme põtra liinile (suurim olla olnud 6+6 pull). Kulti sai piiratud päris pikalt ning lõpuks läks see haavanoorendikku sisse ja jäi sinna pidama. Kuna metsa ja haaviku vahel oli kena siht, siis läksin ise sinna. Kakuke läks Karu ja sea juurde. Siga otsustas jälle liikevele minna ning mina lasin (vahemaa polnud just liiga pikk aga natukene kiirustasin ning pärats matsu olin veendunud, et tabasin makku). Kui Karu selle sea üles ajas, siis arvas Kakuke, et tegemist oli kesikuga, kui ma lasin, siis arvasin, et ikkagi suur siga oli. Panime koerad (Tobi oli ka tagasi tulnud) jäljele ning 300-400 m eemal läks ajamiseks. Siga saadi paigale ning meie liikusime juurde. Kakukene lasi sea ära, tegemist oli selle põrsaga kes ülemisel pildil. Vaatasime põrsast ning mõtlesime, et kas tõesti oli see siga, jäljes kerge veretäpp olemas, ju siis roostikus ja võsas eksisime ja ma ise vaatasin ka siga ainult läbi otika ning rohkem tegelesin laskmise kui sea suuruse määramisega (lasta oli igasugust siga). Selline lihtne arvestuslik viga, oleks pidanud ikka tagasi minema ja jälje üle võtma aga ei pidanud liiga loogiliseks, et koerad võtsid verejäljelt terve põrsa sellest piirkonnast kus me arvasime sigu mitte olevat (sigu oli tükis ca 40, mitu karja aga selle nurga välistasime alguses). Jätkasime jahiga. Varsti võeti uus siga ette, see oli ka natukene suur ning emane. Kuna samal ajal lasti 1 suur emane siga ära, siis see jäeti laskmata. Tobi paigutati autosse (jäi kütiliini pidama), Karu tuli ka tagasi ning panime ta värskele karjajäljele. Paarkümmend siga läks nina eest lendu aga võssa pommitama ei hakanud ning kui sead lagedale tulid, siis oli vahemaa natukene palju. Üks suur siga oli kütiliinile läinud ning teda lasti pähe. Verd olla palju olnud ning selle võtsime jahi lõpus ette. Karu läks elusate sigadega minema, Tobi võttis kuldi ette, Kakuke tegi ostustava lasu (hmmm... enamasti laseb just tema, peaks selle olukorraga midagi ette võtma ). Lahkamisel selgus, et tegemist oli selle loomaga keda ma alguses lasin ning kes oli kütiliinile välja läinud. Verd oli palju ning kütiliinil ei tabatud teda ka just kõige paremini.

Lugu oli ise tegelikult palju pikem ja huvitavam. Loo moraal on selles, et kui jääb kahtlus, et koerad teisele loomale üle läksid, siis tasuks ikkagi võtta laskmiskoht mööda jälge uuesti ette. Olgu see mööda kinnikasvanud raiet või mitte. Huvitav oli see, et haavatud kult läks läbi seapesa ning raputas nii koerad maha. Ja seda polnud ka enne juhtunud, et verejäljelt minnakse üle elusale seale. Nüüd oleme targemad.

[jyri]

Ma väidan, et kui on kisajaht, siis pole taksid üldse jahikoerad.

100% sama juttu üritan ka mina rääkida ja mitte takside, vaid praktiliselt kõikide jahikoerte suhtes. Kisaajus töötavad koerad on haruldus, lisaks nn.individuaaljahil pole nendest enamusest tolku kah- ajavad looma tont teab kui kaua lootes, et kuskil kütid ees on.

[puugi]

Ma väidan, et kui on kisajaht, siis pole taksid üldse jahikoerad.

100% sama juttu üritan ka mina rääkida ja mitte takside, vaid praktiliselt kõikide jahikoerte suhtes. Kisaajus töötavad koerad on haruldus, lisaks nn.individuaaljahil pole nendest enamusest tolku kah- ajavad looma tont teab kui kaua lootes, et kuskil kütid ees on.

Mõnele joppab vahest harva ka loom ette,aga kõik lärmavad ja kütid ei kuulegi koera.

[Victoria]

Kui minu koolitusel käivad koerajuhid on aru saanudmeil metsades järelotsingu vajadusest siis ma leian et see siin pole küll koht kus pritsida oma anoüümseid kogemusi metsas kedagi taga ajades. Kui vollifedkal on taksid nii kõvad tegijad siis ta võiks teha iga väljakutse kohta raporti paberile kuidas otsing toimus, kus piirkonnas, keda otsiti, mis ilm oli, mis tingimused, kas oli teisi segavaid jälgi,segavadi jahikoeri varem otsimas käinud jms. Väga hea on tööst ka pilte teha alustades laskmis kohast kuni lõpuni ja see pärast siis läbi nämmutada peas ning siis paberile panna. Siis me saame vaadata ja kokku võtta juba ühe hooaja tulemuse, töö kvaliteedist ja vastava eetika vajadustest.
Oh ma käisin metsas, tegin midagi ja koer tegi ka.. mis jutt see on?
Tehke tööd avalikult ja arenege selles valdkonnas nii et sellest ka märk maha jääb, siis saab teha statistikat ja vaadata/arutada kas me ikka oleme sellised jahimeheed kelle on jahieetika paigas/korras ja mille üle võib uhkust tunda. Et me ei peaks kartma ja varjama viltu läinud jahipäeva, haavatud uluki näol.
Veri on lõhn mille järgi võib ka inimene käpuli maas jälge ajada. See lõhnab spetsiifiliselt ja iga loom tunneb seda kaugele. Siin on vajadus rohkem tajuda haavtud looma ajuvedelikku mis sõrast eritub. Selle lõhna peale koera koolitada on hoopis midagi muud.
Jäljekoer ehk oma ala spetsialist on kriminalist kes harutab koos juhiga metsas kõik lahti.
Siinkohal on tähtis ka see, et jäljekoera/spetsjalisti ei kasutata ajus, ajajana ja kunagi ei panda soojale jäljele.

Kui tahate rohkem teada, lugege vastavat infot http://www.jaljekoer.net
Meil tuleb 24 ja 25 novembril suur kahepäevane seminar koerajuhtidele, jahikoerte kohtunikele ja jahimeestele kes omavad jahikoeri.
Koera kasvatamisest jahikoeraks, jäljekoeraks ja partneriks metsas on mitte just kergete villast.




Vicky

[Victoria]

OOMAIGAAD!MEHED!
Hea, et sain täna väga positiivse ja toetava kõne antud teema käsitlusest just siin.!(ega muidu poleks osanud tulla vaatamagi, kuni järgmise juhtumiseni, mida kirjutada..)
Olen saanud aru, et ega meil ei teatagi, mis on haavatud looma otsing, kuidas-kui kaua, mis alustel seda teha ja miksKoolitusi, asjalikke on olnud vähe kui üldse..Lihtsam on tampida nats oletatavas kohas, lüüa käega-oh ei saanud pihta.Mehed -kui teil on OMA koer, kellega te olete aastaid ühes karjas elanud-töötanud(noh see töövahendi jutt), siis te oskate ka lugeda oma koera-mina näiteks teen vahet, kui koer otsib haavatud või lihtsalt jalga lasknud, möödapauguga looma. RIHMA otsas tehaksegi verejälje otsingut-et kokku hoida oma ja koerte aega-jalavaeva.Selleks on spets pikad-10-50 meetrised spetsiaalsed libedad, MITTEUPPUVADerksavärvilised rihmad. Jälle-kuna normaalne koeramees oskab "lugeda" oma koera-siis koer annab märku piisavalt pikalt ette, et haavatud(surnud) loom on läheduses. Vot siis lasen koerad(vaband. taksid ) lahti. On ka teine ja kolmas(õpipoiss) vahest, oleneb olukorrast kaasa, kes aitavad haavatud pidada TIIRELDES ÜMBER LOOMA:
Paberitest-mul on alati kaasas keegi kohalik(taval. laskja) mees, kellel on ka paberivärk eeldavasti korras. samas-oluline on ...võimalikult kiiresti lõpetada haavatud looma piinad...Ei küsi (pole nagu tulnud selle pealegi, ei ole keskkonnakaitse,inspektor jm asjapulk), et kas neil üldse antud elajalaskmise luba on..Vot see pole minu probleem.Minu asi on otsida looma.Ja haavatud haavatud looma võib (ka seaduse järgi) otsida ka võõralt maal ja ka sinna lõpetada.Kus maadel ma olen, ausalt isegi ei tea. Kohalikud peavad sidet ja teatavad kellel ja kuhu vaja.Kordan-oluline on leida ja lõpetada looma piinad eelkõige. See on jahieetika üks punktidest.

Loodan väga, et tuleb Eestisse jahikoerte(OMANIKE) koolitajaid, kuna huvilisi on. Ei piisa koera headest omadustest, veredest, neid peab oskama ka arendada, välja tuua. Lihtsalt jahti kaasa vedamine ei aita. Ka kodutöö tuleb teha.

Kui minu koolitusel käivad koerajuhid on aru saanudmeil metsades järelotsingu vajadusest siis ma leian et see siin pole küll koht kus pritsida oma anoüümseid kogemusi metsas kedagi taga ajades. Kui vollifedkal on taksid nii kõvad tegijad siis ta võiks teha iga väljakutse kohta raporti paberile kuidas otsing toimus, kus piirkonnas, keda otsiti, mis ilm oli, mis tingimused, kas oli teisi segavaid jälgi,segavadi jahikoeri varem otsimas käinud jms. Väga hea on tööst ka pilte teha alustades laskmis kohast kuni lõpuni ja see pärast siis läbi nämmutada peas ning siis paberile panna. Siis me saame vaadata ja kokku võtta juba ühe hooaja tulemuse, töö kvaliteedist ja vastava eetika vajadustest.
Oh ma käisin metsas, tegin midagi ja koer tegi ka.. mis jutt see on?
Tehke tööd avalikult ja arenege selles valdkonnas nii et sellest ka märk maha jääb, siis saab teha statistikat ja vaadata/arutada kas me ikka oleme sellised jahimeheed kelle on jahieetika paigas/korras ja mille üle võib uhkust tunda. Et me ei peaks kartma ja varjama viltu läinud jahipäeva, haavatud uluki näol.
Veri on lõhn mille järgi võib ka inimene käpuli maas jälge ajada. See lõhnab spetsiifiliselt ja iga loom tunneb seda kaugele. Siin on vajadus rohkem tajuda haavtud looma ajuvedelikku mis sõrast eritub. Selle lõhna peale koera koolitada on hoopis midagi muud.
Jäljekoer ehk oma ala spetsialist on kriminalist kes harutab koos juhiga metsas kõik lahti.
Siinkohal on tähtis ka see, et jäljekoera/spetsjalisti ei kasutata ajus, ajajana ja kunagi ei panda soojale jäljele.

Kui tahate rohkem teada, lugege vastavat infot http://www.jaljekoer.net
Meil tuleb 24 ja 25 novembril suur kahepäevane seminar koerajuhtidele, jahikoerte kohtunikele ja jahimeestele kes omavad jahikoeri.
Koera kasvatamisest jahikoeraks, jäljekoeraks ja partneriks metsas on mitte just kergete villast.




Vicky

[sooviku]

Tundub,et Vickyl on hakanud aega üle jääma.Enne teda nii pika jutuga foorumis ei olnud.Naistevärk .