Otsingust, verejäljest..

[andrus]

Saate LÕPP ja aega rohkem.

[aivar00]

tsiteerin:

Veri on lõhn mille järgi võib ka inimene käpuli maas jälge ajada. See lõhnab spetsiifiliselt ja iga loom tunneb seda kaugele. Siin on vajadus rohkem tajuda haavtud looma ajuvedelikku mis sõrast eritub. Selle lõhna peale koera koolitada on hoopis midagi muud.
Jäljekoer ehk oma ala spetsialist on kriminalist kes harutab koos juhiga metsas kõik lahti.
Siinkohal on tähtis ka see, et jäljekoera/spetsjalisti ei kasutata ajus, ajajana ja kunagi ei panda soojale jäljele.

Jutt kõik ilus ja õige. Paraku on olemas ka teine reaalsus, mis paneb enamuse jaoks asjad paika. Ja selle asja nimi on RAHA!
Ilusaid sõnu nagu kartulikoorte söömine ja muu taoline olen mina kuulnud juba pikki aastaid aga reaalsus on kahjuks teine. Mina alustaks esmalt selle propageerimisest, et meil oleks vähemalt igas piirkonnas "tavaline jahikoer", kes suudab metsas ulukit ajada ning vajadusel ka verejälge võtta. Mis siis, et too koer võib ristuva jäljega terve uluki ette võtta. Koerajuht peaks kah nagu veidi mõelda suutma. Edasi juba vaataks kas jõuame puhtalt verejälje peale töötavat koera hankida.
Selleks, et koer ideaalselt välja õpetada on vaja palju vaba aega, mis praegusel ajal on pöördvõrdelises sõltuvuses pere sissetuleku ehk siis rahaga.
Öeldakse, et õppige teiste vigadest - kuidas sa aga nendest õpid, kui kõik on vait. Nood Kakukese-Feeni ja teiste jutud kuidas on kellelgi jäljel otsing toimunud ongi too "võõras viga" millest õppida. Lisades veel Vollifedja emotsionaalsuse oma "oode ja gaadidega" on seda päris muhe lugeda
Ja need on minu mõtted (mitte kedagi halvustades).

[puugi]

Olid isegi suured kampaaniad,et 2011 aastast ei saa ükski jahtkond suuruluki lube kui ei ole ette näidata verejälje diplomiga koera või lepingut koera omanikuga!Meil on kuhjaga diplomeeritud koeri olemas,aga reaalselt vajadust ei olegi?Aga mina ei saa sellest aru,et miks peab see haavatud loom vähemalt 3 tundi"jahtuma"?

[aivar00]

Kunagisel koerte verejälje koolitusel Toosikannus räägiti, et uluk saab tabamusest šoki. See ka surmab. Kui šokk oli liiga väike hakkab uluk esimese asjana tavaliset jooksma. Veidi jooksnuna ning nähes, et keegi teda taga ei aja jääb paigale. Umbes 20 minuti pärast hakkab haav rohkem valutama ning mida aeg edasi seda kangemaks ning valulikumaks haav muutub. Lisaks veel võimalik verekaotus. Seepärast soovitatakse oodata 2-3 tundi enne kui haavatud loomale järgi minna. Vastasel juhul võtab loom viimase jõuraasu kokku ning putkab väga kaugele. Samas kui selline asi juhtub näiteks pukijahis, siis võtab koera kohaletoomine tihti ka sellise aja.
Üks vana sõber, kes töötas pikki aastaid Mahtra jahimajandis jäägrina rääkis ka, et enne kui lähed lasu tulemust kontrollima istu rahulikult pukis ning tee suits ära. Ning kui vaja minna otsima, siis vähemalt 30 minutit oota.

[Feen]

Sellise suhtumisega jääb Victoria oma koera kodus silitama. Need kellel juhtub, ja ikka juhtub, soovivad anonüümsust. Tsiteerides vanarahva tarkust, siis verejäljele koer on nagu litsimaja, kõik tahavad vajavad, aga anonüümselt. Tellijad kuulsust ei taha. Kui sa hakkad siin kõike avalikustama, statistikat jms tegema, siis jääbki üle ainult sapine olla, et keegi ei kutsu.

Jahimehele on oluline, et haavatud loom kätte saadakse. Kas koer liigub vaikselt või kiirelt, sellest on laskjal ükstapuha. Märkmeid võib teha enda jaoks, mul ka olemas praktiliselt kõikide verejälgede täpsem kirjeldus. Hea vaadata ja õppida. Teistele seda materjali ei avalikusta ega hakka seda ka tegema. Kui miskit huvitavat, siis vahepeal mainin. Vahepeal lähevad mõned pildid üles (ega pilte ka enamasti ei tee), tore meenutada.

Haavadest, enamasti ongi nii, et loomal jahtub keha maha ja ta jääb kangeks ning paikseks. Aga on ka päris mitu tabamispiirkonda kus võib verd ja kõike olla aga loom läheb ja jääbki minema. Nt turja ja kammipaugud, siis jahi looma nagu tervet.

[Victoria]

:lol: Tundub,et Vickyl on hakanud aega üle jääma.Enne teda nii pika jutuga foorumis ei olnud.Naistevärk .

Tegelikult ma käin siin harva lobisemas. Aga selleks see foorum ju ongi

[puugi]

Aga kui selline asi juhtub ühisjahis ja koera pole?Kas,siis on ka vaja jahutada 3 tundi?Reeglina kutsutakse kusagilt koer ja oletatavale alale ring meestest ümber.Seejärel Pauka peale ja käes see elukas ongi. Ja sobib ju selleks igasugune jahikoer kes looma liigutab.

[aivar00]

Tsiteerin:
Reeglina kutsutakse kusagilt koer ja oletatavale alale ring meestest ümber.Seejärel Pauka peale ja käes see elukas ongi.

No näed - täpselt ära tabatud . Kuna Pauka kohe laskepaiga kõrval köides ei ole, siis see vajalik nn. viivitus saabki kenasti Pauka kohaletoomise ajal täis .

[puugi]

Koera toomiseks ei kulu nii pikalt aega. Üks Pärnu mees ütles,et kui nii kaua peab ootama,siis mis selle raippega pärast peale hakata?

[andrus]

Meeste kokku korjamine ja uue ringi ette panek votab kah aega,paha tihti ei onnestugi paris kinni panna ja siis kipub ikka lahtisest august ara minema.Mis sa siis selle raipega teed?

[puugi]

Aga olgem ausad selleks,et haavatud loom kätte saada ei olegi vaja 3 tundi oodata,sest enamuses jahtkondades on koeri kuhjaga ja haavatud loomad saadakse ikkagi kätte!Kui koeral on geps küljes ei olegi mingit massi vaja rakendada.

[hundikütt]

No kõik need verekoera töö põhimõtted ja iseloom on ilusad kuulata ja lugeda aga andke andeks,mina ei kujuta ette Vickyt meie tingimustes,koer paela otsas,läbi risu ja tuulemurru rühmamas.Minul kui meesterahval,omaarvates ka suht treenitul ja kogenenul,annab ikka rassida,et koerale järele jõuda.See paelaotsas jälitamine on mõeldav ainult lagedal ja ilusa männimetsa all aga meie rupsikutesse jätaks ikka teised koerad ja teised võtted.

[kakuke]

Kusjuures, kui käisin ise verejäljekoolitusel, siis uurisin ka seda teemat Elmarilt, et mis moodi toimida siis nööriga, kui maastik on nagu meil ikka on. Räägisin küll ilgest rägust ja jamast, aga ta ei saanudki aru minu küsimusest ja ma jäingi sealjuures vastuseta. Mõni kuusetukk on selline, et hüppa ise peale ja jääd hõljuma, nagu ka paju, toomingas ja lumega maha murtud noored kased, mille lumi vastu maad vajutanud, aga koopad all. Sinna alla loom ja koer mahuvadki, aga ise koos püssiga võidki unistama jääda sellest. Oi kuidas siga sellist jama veel armastab.

[andrus]

Eelmine nadal olin koos uhe soome kodaniku idakatega kellest uks tootab verele koos jahis.kuna mehel gepsu polnud ja oli ultrapoint aga levi antud piirkonnas puudus jai 99%tegevusest nagemata. Aga nuud hiljem vaagides.....minu suurimad vabandused meestele kes on oelnud,et laika on hea koer verejaljel. Toesti koer oli juba ammu tulemuses veendunud ja kais kordi vaatamas millega idioodid metsas tegelevad.

Aga siiski jaan jatkuvalt selle juurde,et tuleb ka omal jargi minna,et saaks tulemuses taiesti kindel olla.

[aivar00]

tsiteerin:

No kõik need verekoera töö põhimõtted ja iseloom on ilusad kuulata ja lugeda aga andke andeks,mina ei kujuta ette Vickyt meie tingimustes,koer paela otsas,läbi risu ja tuulemurru rühmamas.Minul kui meesterahval,omaarvates ka suht treenitul ja kogenenul,annab ikka rassida,et koerale järele jõuda.See paelaotsas jälitamine on mõeldav ainult lagedal ja ilusa männimetsa all aga meie rupsikutesse jätaks ikka teised koerad ja teised võtted.

Sind ma küll ei ole füüsiliselt näinud aga eeldades, et keskmine eesti mees on ikka 180 cm pikk ja 80-100 kg raske, siis Vicki oma kordades tagasihoidlikumate mõõtudega lihtsalt lohisebki koerapaela otsas põõsaste ning puude vahelt läbi.
Minul enda "kärbeskaalu" ning saksa jahiterjeriga nii hästi ei lähe . Seepärast ei hoiagi terjerit paela otsas