Otsingust, verejäljest..

Jaht koertega ja kuidas oma lemmik tööle saada .
Vasta
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas kakuke »

kult kirjutas:
kakuke kirjutas:Mnjaa ... tõsiselt äge! Ma ise elan ka selliste hetkede nimel. :)

Et unistad hundile lisasööda pakkumisest või? :D

Mitte just seda, aga arenaliinilaks on ju sedasi võimas. :D
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Üllar Tamm
Postitusi: 894
Liitunud: N Okt 13, 2005 12:45 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas Üllar Tamm »

Jahe, müts maha Sinu ees :!: Sellise plähmerdisega :lol: haavatud ja tigeda hundu vastu minna ning võitjana olukorrast välja tulla on ikka kõva saavutus (y)
jahe
Postitusi: 743
Liitunud: K Mär 24, 2004 10:03 am

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas jahe »

:D
kult kirjutas:
kakuke kirjutas:Mnjaa ... tõsiselt äge! Ma ise elan ka selliste hetkede nimel. :)

Et unistad hundile lisasööda pakkumisest või? :D

Eks ma olin kah kahevahel ,kas lasta oma lemmikul pea tulle pista või mitte :)
Samas mõetlesin niipidi,et kui lasti mööda(mida ma esialgu ka arvasin)siis on see hunt juba teab kus ja mingit ohtu koerale ei ole,kui on päris surnud pole samuti ohtu,aga juhtus nii et hunt oli küll haavatud ,aga mitte kõige rängemalt,koer jällegi oskas ennast hundi hammaste eest hoida ja oli hundist kiirem,nii et kõik lahenes positiivselt :D
Eks jahikoeraks olemine on üldse suur risk ja paljud neist ikka normaalset surma surevad :D
243win
puugi
Postitusi: 1479
Liitunud: E Mär 05, 2012 7:08 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas puugi »

Ma ei viitsi siia pildikesi toimetada,aga see karujaht Ohhota-st oli järelotsing.Pikk ja huvitav lugu,aga parem vaadake filmi.Ja rihmas koeraga ei julgenud isegi üritada. (b)
jahe
Postitusi: 743
Liitunud: K Mär 24, 2004 10:03 am

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas jahe »

Värsket verd teemasse :)
Lugu siis niisugune,kus lasti õhtusest varitsusest kulti, 9 aeg õhtul,mulle teatati umbes 11 paiku,vahepeal sadas kaks tundi üsna tihedat lund.
Läksin siis asja uurima,leidsin ühed üsna oletatavad kuldi jäljed mis olid lund täis,verd ei leidnud,lisaks oli üks suurem seakari metsa-aluse segi pööranud,nii et paar tundi tühja otsimist ja ei midagi.Hommikul võtsin koera kaasa ja metsa tagasi,lasin oletatavate jälgede peal koera valla,koer pani mööda jälgi minema mina koera järgi,mõne aja pärast lõi koer laulu lahti.Kult oli veel elus,aga üsna läbi omadega,armupauk ja valmis.
Kult oli laskmiskoahst umbes 500m kaugusel,kuul oli läbinud kuldi tagakintsu ja soolikad ja pidama jäänud teiselpool naha all.
Mida ei suuda inimene seda suudab koer :)
Manused
!cid__DSC00091.jpg
243win
hundikütt
Postitusi: 1007
Liitunud: R Veebr 19, 2010 7:13 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas hundikütt »

Koer igati tubli aga laskjale tuleks lupsi anda.Kes siis looma p...e laseb.Kui ei näe,siis jäta pauk tegemata :VS
Kasutaja avatar
sooviku
Postitusi: 2291
Liitunud: R Nov 19, 2004 7:22 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas sooviku »

:D Ma olen kogu aeg öelnud,et jahiterjer on tegija. (y)
Naine võib olla,koer peab olema!
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas kakuke »

Kuna kaua aega pole foorumis olnud jahijuttu ja tundub, et osadel lihtsalt igav, siis nokkimiseks üks verejäljega jahilugu. :)
Sain ma eile õhtul magama pool 11 õhtul (nii hea oli üle hulga aja keerata nii vara kummuli), kui sain magada napi tunni kui minu telefon hakkas karjuma nõudlikult. Sain unise peaga ülesse ronitud ja vaatan, tuttav jahimees helistab. Koera vaja. Tema lasknud kulti 150m pealt, see roomanud metsa, veri taga ja siis metsas 100m järel käies kadus ka veri. Kõne oli minu jaoks huvipakkuv ja leppisime kokku, et ca poole tunni pärast olen laskmiskohas. Egas midagi, koerale geps kaela ja lasin ta jäljel lahti. Koer kihutas mööda jälge minema, millegipärast esimest tiiru keeras täitsa kõrvale, siis natukese aja pärast tuli tagasi ja pani mööda jälge minema. Läksin ka järel ja otsisin verd, mingi aja pärast kaotasin ise ka selle ära, ka kadus lohistamise jälg. Kuna oli teada koht, kuhu suunas siga minna võib, saatsin jahikaaslase sinna ette. ei läinud kaua, kui ca 500m pärast sai mets läbi ja metsanurgast läks koer välja jõeni, üle selle ja siis sirgelt üle lageda põllu. Tulin metsast välja ja jõudsin jõe äärde. Ei me kumbki suutnud lampidega leida sealt kohta, kust siga üle võis minna, ka jõeületuskoht oli selline, et ju kunagi midagi siit üle läinud on. Vahtisime seal jõe ääres juhmide nägudega ja vaatan gepsust, et linnulennult 1km peal jõudis koer metsani ja lõi seal laulu lahti. Jõgi oli naabritega piiriks. Mis seal ikka, ma püss seljas ronisin üle jõe ja nagu kiuste sai jahikaaslasel lamp tühjaks ja minu põhilamp ka hakkas näitama kustumise märke. Kui olin läinud mööda koera rada oma 200m leidsin ka põllust suure sea jäljed lõpuks, mida mööda koer läinud oli, aga lohistamisjäljest polnud enam haisugi. Koer oli kogu aja ühes samas kohas paigal. Jõudsin sinna ja tõsine rägu, selline põõsastik vanal langil, kus max 1m kaugusele oleks saanud ta ära lasta. Kaugemale silm lihtsalt ei seletanud. Mõtlesin endamisi, et siia see siga vist küll laskmata jääb. Liikusin peale ja lülitasin püssi küljes oleva lambi põlema. Siga sai aimu ja hakkas liikuma. Hingasin kergendatult, saab sealt hullumajast välja. koer kisaga järel. Siis jõudsime vanale langile, mis ka paras rägu, noored kuused kased segi, nähtavus sama moodi 1-2m max. Õnneks ei jäänud sinna ka siga pidama pikalt, liikusid edasi lagedama osa poole. Jahikaaslane sai atv´ga ette juhatatu d varem ühe tee peale, mille suunas liikusid, aga siis hakkas seale tunduma, et keeraks ikka otsa ringi ja hakkas kaares tagasi võtma, pressisin ise külje pealt ette ja kui korraks nägin teda, lasin, aga see läks mööda, samas piisas, et siga saaks vunni sisse ja suunduks tee poole. Mingi hetk läksid koos koeraga eest ära ja siis kuulsin kuidas koer haukus jämeda häälega koha peal ja gepsust vaatasin, et paigal. Hakkasin ligi jõudma, kui kuulen, et siga laksutab lõugu (taob lõugu kokku) ja siis oli kuulda, kuidas koera ründas, madistas mis madistas, aga lõpuks sain juurde ühe mudaaugu juures, kus oli tagumikku pidi seal sees. Vaatas mulle otsa ja lõgistas lõugu, kaugus napp 3m seani (seal õnneks oli lagedam :D). Sinna selle sea ka ära lõpetasin. Oli selline 3a kuldijunn. Pärast selgus, et jahikaaslane oli tal esijala täitsa pilbasteks lasknud. Geps näitas, et läbi rägu teeni 400m. Ühtepidi olin rahul, et jama läbi sai, teistpidi tekkis mure, et kuidas see jant nüüd lõpuni saaks viidud (siga välja ja vääristatud). Õnneks sai põldu otsem ja siga atv´ga välja lohistatud. Uuesti sain magama pool kuus hommikul. Nii palju siis minu kenast unekesest. Aga tegelikult ei kurda, äge oli, adrenaliini sai kuhjaga. :)
Mõtlesin jupp aega, kas panen sellele loole pildi juurde või ei, kuna pilt on tegelikult suht koht niru, aga siis mõtlesin, et mis seal ikka, teinekord on kehva pilt ka abiks asi loo juurde. Kohast, kus siga lõpuks maas, oli linnulennult kohast, kus pauk käis 2,2km.
Manused
Pildil siis minu koeralaadne toode tabatud seaga. Ei julgenud teda maha panna, kuna võõras koer oli juures ja mine tea, sööb veel teise ära.
Pildil siis minu koeralaadne toode tabatud seaga. Ei julgenud teda maha panna, kuna võõras koer oli juures ja mine tea, sööb veel teise ära.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Kasutaja avatar
pktaks
Postitusi: 539
Liitunud: L Nov 26, 2011 12:34 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas pktaks »

Tubli töö (y)
Mind hakkas painama mõte, et kui panna kõrvuti verejälge ajama koer, kes on õpetatud jälge tegema ainult rihma otsas ja selline koer nagu sul Karu on, siis kummaga jälitades saab ennem (ajaliselt või vahemaaliselt) armupaugu ära teha. :roll:
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas kakuke »

Kui verejälje koera puhul loetakse norm kiiruseks 1km ja tund, siis Karu lidus oma sinkavonkadega 5km läbi kindlasti (gepsu järgi) kiiruseks kujunes põllus 7km/h. Mind saaks vist ainult relva ähvardusel rihmaga rägusse. :D
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
jahe
Postitusi: 743
Liitunud: K Mär 24, 2004 10:03 am

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas jahe »

pktaks kirjutas:Tubli töö (y)
Mind hakkas painama mõte, et kui panna kõrvuti verejälge ajama koer, kes on õpetatud jälge tegema ainult rihma otsas ja selline koer nagu sul Karu on, siis kummaga jälitades saab ennem (ajaliselt või vahemaaliselt) armupaugu ära teha. :roll:

Rihma otsas niisugust siga jälitades jääb armupauk tegemata :).
Igatahes päris kena jaht (y)
243win
puugi
Postitusi: 1479
Liitunud: E Mär 05, 2012 7:08 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas puugi »

Olnud endalgi juhuseid kus proovinud rihmas koeraga haavatut otsida ja tulemused ainult,siis kui loom vahepeal ära surnud.Sellist siga nagu Kakuke Karuga püüdis pole võimalik rihmas koeraga tabada.
Tavaliselt kõnnin natuke maad koeraga lihtsalt jäljel ja kui maas ei vedele läheduses lasen koera vabaks.
Kui on kobedam elukas,siis ta võib lihtsalt inimeselegi ohtlikuks muutuda.
Ilus jahilugu Kakukeselt! (b)
Kasutaja avatar
Victoria
Postitusi: 83
Liitunud: K Sept 17, 2008 9:16 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas Victoria »

Tundus et asjaga oli miskipärast väga kiire, kuigi oleks võinud oodata vara hommikutundideni et vältida võimalike riske pimedas nii enda kui koera osas. Kolmjalaga on siga täitsa tegija ja pimedas otsingut teha on minu meelest lauslollus. Aga jah.... Vähemalt on lõpp hea, et see uluk ei jäänudki lonkama kuniks järgmise jahihooajal tabatakse, kelle üle siis oleks saanud arutleda et vot kuhu ta selle jala küll kaotas ja kes selle taga on.

Hea et helistati ja ei oldud kinel et möödalask oli ;-)
www.brown-pearl.com
www.jaljekoer.net
Kasutaja avatar
Victoria
Postitusi: 83
Liitunud: K Sept 17, 2008 9:16 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas Victoria »

jahe kirjutas:
pktaks kirjutas:Tubli töö (y)
Mind hakkas painama mõte, et kui panna kõrvuti verejälge ajama koer, kes on õpetatud jälge tegema ainult rihma otsas ja selline koer nagu sul Karu on, siis kummaga jälitades saab ennem (ajaliselt või vahemaaliselt) armupaugu ära teha. :roll:

Rihma otsas niisugust siga jälitades jääb armupauk tegemata :).
Igatahes päris kena jaht (y)


Olen ajanud rihmaotsas sellist siga kellel esikäpp läbi lastud ja armupauk sai tehtud. (sai järgi mindud alles hommikul, eelmisel õhtu lastud seale) Vahe on selles et täiehooga lahtise koeraga läbid tunduvalt rohkem maad ja sina väsid ning haavatud siga liigub täiel kiirusel kui koera kuklasse hingab. On häid lõppe ja on halbu lõppe. Kuid siiski ma arvan et haavatud ulukit tuleks jälitada rahulikult, turavliselt ja kindlalt.
www.brown-pearl.com
www.jaljekoer.net
puugi
Postitusi: 1479
Liitunud: E Mär 05, 2012 7:08 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas puugi »

Jookse se siga kuhugi kui koer ta leiab,osutab pigem vastupanu.Ja mida on teha sellise seaga kes sureb ikkagi öösel ära ja hommikul on kummis(hapu)?Ikka helistatakse kohe,sest looma piinad tuleb ruttu ära lõpetada!
Vasta