Tunnen huvi, kuidas on siis praegu müügilolevate terashaavlite laskeomadustega. Täpsemalt öeldes - kas nad tapavad võrdväärselt pliihaavlitega või on haavatute osakaal suurem. Väidetavalt 6-8 a tagasi olid need omadused terashaavlitel halvemad kui pliihaavlitel, kas oskab keegi vastata, mis olukord on täna. Ja need muud materjalid peale terase, mis nende hinnad ka on võrreldes pliihaavlitega ja millised omadused? Ja kuidas mõjuvad terashaavlid vanadele vene püssidele (mul 1980 TOZ-34P) kas seavad ohtu tšokid, kas rikuvad raudu?

Ütlen kohe, et enda kogemus puudub. Suvekodurandlase ja linnujahi harrastajana olen teemat jälginud Soome foorumites. Järgnev põhineb "Suuri metsästyskirja" Karisto oy Hämeenlinna 2000 ja foorumitest loetule. Soomes keelati pliihaavel 01.08. 1996. Veel 2009 kirjutatakse foorumis, et õigel mehel on ikka õiged (pliihaavlitega) laengud, korvavad taskus ettenäitamiseks. Ei mäleta et Soomes oleks olnud rehepappe, aga iseloom on sama mis arvatavasti meil. Põhjused rehepapplusele on lihtsad. Terase puhul lühem kindla tabamise maa. Rusikareegli järgi 2 numbrit jämedamad haavlid. Mida see tähendab ei ole vaja seletada. Siit ka soovitus- kas 12/76, aga veel parem 12/89 püssid. Olen hanejahil kasutanud pliihaavleid 12/76 56gr, mis terase puhul peaks vastama 39,1 gr. Hanejahil ei soovitata terasega lasta kaugemalt kui 25 m. Pliiga sai täistšokist vast 35-40 meetrit lastud. Padrunipeasaga 65 või 70 mm tuleks arvestada, et relv on testitud 1200 baarile. Muidu ei tohiks kasutada laengut üle 32 gr.

Pole endalgi terasega kogemusi ja Beretta jutt on usutav ja loogiline. Põhimõtteliselt kaotab 30% laskeulatuses. Sant lugu terasega .

Põllul võid hanesid (või ka parte) pliihaavlitega lasta
Jahiseaduse eelnõu§ 26 lg 8 ütleb:
Pliihaavlite kasutamine veelinnujahil veekogudel on keelatud.

Huvitav, aga mis see veekogudel tähendab, et kui part on vee kohal või vees, et siis peaks nagu teras rauas olema, aga kui veekogust üle lennanud ja maa kohal, et siis oleks pliihaavel juba nagu j.o.k.k?

Kaupo Kindsigo teab vastuseid, aga pole ta ammu siin sõna võtnud. Temaga pikalt sel teemal sai räägitud, sest ta on terashaavlitega lasknud. Oluline, et üle poole tsoki ei lase, seega paljud kaheraudse mehed vasakust või ülemisest rauast lasta ei saa, laseb raua lõhki. Vast ta ilma näind mehena seletab asja kenasti lahti, muidugi, kui ta seda kirjatükki juhtub lugema.

See "veekogudel " on eelnõu vanemates variantides. Hetkel menetluses olevas eelnõus on § 25 lg 7 Pliihaavli kasutamine veelinnujahil on keelatud. Tuleneb see otseselt Euroopa liidu ees võetud kohustusest alates 2013. a veelinnujahil pliihaavlid keelata. See kohustus võeti Riigikogus vastu 2008. aastal ja on seotud AEWA leppega.

Et ei oleks kaksipidi mõistmist. Eelnõus seisab:
§ 25. Jahitulirelva ja laskemoona kasutamine
(7) Pliihaavli kasutamine veelinnujahil on keelatud.

Hambaarstidele tööd juures. Tinahaavel ei tee suurt midagi, aga rauaga on tõenäoliselt killud väljas.

Eks tuleb lastud lindude reageerimist magnetile kontrollima hakata.
Muidugi on olemas ka muid variante peale plii ja terase, iseasi on hind.

Huvitv kuidas siis peaks toimima kui veelinnu jahti peetaks väiksemal metsajärvel.Pliihaavliga tuleks inspektorid kallale ja terashaavli puhul läheksid saemehed kurjaks.

Soome foorumitest on läbi käinud kogemused tina, wolframi ja vismutiga. Wolfram oli vist komposiidis mingi plastiga. Meelde on jäänud, et kõige parem hinna/lasketulemuse suhe oli siiski terasel.

Pagan, mul on üks lugu meelde . Usas lõikasime ketassaekaatriga palke. Üks hullult jäme mänd oli, ikka tõsine jõmm. Tõmbas ketta palgile sisse, kui käis hull krigin, ragin, sädemepilv ja tossujutt.... . Noh, saag tagasi, lõikasime ülejäänu ´mootorsaega lahti, et ligi pääseks. Üks tolvan oli kastitäie padruneid tühjendanud männi pihta. Seal oli 25 cm diameetriga ring kuul-kuuli kõrval, lisaks selleleveel kuulid üksteise otsas ja all ja ristipidi .... Oi kus vana vandus, karjus FUC... HUNTERMEN!!! Huvitav, et puu pinnalt polnud aru saada, et nii põhjalikult oli lammutatud. Polnud tal ka metalliotsijat, ja mahud olid suured- kõike nagunii poleks saanud läbi otsida...

Meenub, kuidas enda palke viimati sai lõigatud ja igat palki eelnevalt metalliotsijaga kontrollitud. Arvatavasti tuleb siis enne igat praetegemist sama partidega teha.

Soome foorumist. Seppo küsib- millega asendada pliihaavlitega padruneid.
Esa vastab:
Rotweill Magnum 52 3.7 mm pliihaavlitega . Älä käytä ruuhkapaikoilla, missä on tarkastuksia. Ei tule haavakoita alle 50 metrin. Lyijyhaulien kieltäjiä pitäisi ampua merisuolapaukulla persuuksille, niin tietäisivät miltä sorsasta tuntuu. .