Mida arvate Sako moonast?

Vestlused sellest , millise padruniga kus ja millal pauku teha
jahe
Postitusi: 743
Liitunud: K Mär 24, 2004 10:03 am

Postitus Postitas jahe »

mõni päev tagasi sai sigu kiusata,lasin ühe põrsa,kuul super hammerhead
9,7gr, kal 308,maad umbes 40m,pukist,sihtisin jalataha nii öelda kopsupauk,loom risti ees,kuul läks sisse sealt kuhu sihtisin välja tuli samalt poolt seljast,vigastades natuke looma selgroogu,aga ei purustanud seda ,peale lasku niitis,korraks küll põrsal jalad alt, aga oli üsna kähku püsti ja pani jooksu,teine lask pähe ja oli käes,aga ikkagi esimese lasu kuuli liikumine väga imelik :shock: ,siseelundid olid kõik terved,oli üldse üks imelik päev ,teine mees lasi 300win magnumiga,umbes 50m, maast,põrsa veidi eemalduv loom,kuul läks jala tagant sissi lõhkudes 4-5 ribi ja jäi pidama,esimeste jalgade vahel selgroos,selgroog terve,kuul seest tühjaks jooksnud,ehk sisenemis kohast oli kuul edasi läinud vaid 15-20cm,pauk oli ikka siuke nigu 300win mag.teeb :lol: ,võsa ega midagi ees ei olnud,välistatud on ka võimalus,et teisest seast läbi jooksis,tegu oli mingi norma moonaga,äkki teadjamad kommivad.
243win
puukoi

Postitus Postitas puukoi »

Siin pole muud, kui et paha silm on teil püssid ära kaetanud. Sellise maa pealt selliste relvadega selline lugu :shock: !
Ehk mõni Lapi nõid võtab needuse maha :lol: !
Kaupo Kindsigo
Postitusi: 1059
Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am

Postitus Postitas Kaupo Kindsigo »

rajaleidja kirjutas:Kaupo. Sa suure kogemusega. kumb sulle omale rohkem meelepärane on: Kas Sako 9,1 grammine gamehead või mõni norma 9,1 grammine. ei mäleta enam, mida täpselt nad normast pakkusid mulle.
Hinnavahe igatahes päris korralik. Sako sain eile kätte 33.- krooniga poolmantli eest ja täismantli 22.- krooniga. Odavaim 9,1 grammine Norma, mida mulle pakuti, oli 45 krooni ja kalleim 59.-
Kui hoolega rebaseid talvel kõmmutada, mis on ka plaanis, siis lõpuks on hinnavahe ikka päris tuntav.


Rebaseid soovitan üldse lasta Norma Jaktmach täismantliga, saad kasuka ka tervelt kätte, kuul jookseb täpselt ja padrun on odav!
Suure looma laskmiseks võiks võtta täiesti raudkindel Norma laetud (Nosler) Partition kuul või veel parem Norma (Barnes) TSX. No palju pauke sa põdrale ikka teed? 5? 10? 20? On hinnavahe suur kui kulub 10 padrunit? Aga kui 8+7 hiigelpull ette juhtub ja sinul mingi "kildudeks pihustuv halva partii odav kuul" sees? Kas pärast on sul hea meel haavatut jälitada ja kuskil soodes joosta?

Põrsast võiks lasta Nosler BST (nii Norma kui Sako laadivad, Lapua ka laadib aga Eestis vist ei müüda) ) või Hornady SST kuuliga, avanevad kenasti ja loom kohe käes!
gunnar
Postitusi: 882
Liitunud: P Aug 22, 2004 4:18 pm

Postitus Postitas gunnar »

Suure looma laskmiseks võiks võtta täiesti raudkindel Norma laetud (Nosler)
Partition kuul või veel parem Norma (Barnes) TSX.

Põrsast võiks lasta Nosler BST (nii Norma kui Sako laadivad, Lapua ka laadib aga Eestis vist ei müüda) ) või Hornady SST kuuliga, avanevad kenasti ja loom kohe käes!


Seeaasta olen norma laetult mõnemat kuuli kasutanud. Nosler BST abil lastud 10 kitse/sokku ja 1 kõva kesik. Kesik läks veel umbes 30m ja maas ta oli, lask oli otse käpa taha ja läks läbi, mis tegelikult oli üllatus mulle. Sokul ja kitsel ei ole samas vist võimalustki et sisse jääks. Maas on nad ka kohe olnud.

Partitioniga lasin suure pulli (5+5). Kere oli tõeliselt vägev, seeaasta pole suuremat näinudki. Oma kodulehel räägivad kontrollitud avanemisest, ma ei tea mis see täpselt tähendab, aga efekt oli kaunis huvitav. Lask oli esijala taha, kopsu. Kuul oli avanenud kaunis agressiivselt, sisenemiskohas oli ribidel suur mulk sees, aga minu üllatuseks kopsus olev auk oli kaunis tagasihoidlik ?? Samuti ei märkand kuulivigastus looma teises küljes, kuul ei jõudnud enam kopsus läbi minna siis või ? Võibolla oli asi selles et loom ei olnud lasu hetkel risti. Peale pauku pull ei liigutanud kõrvu ka mitte, seisis paar sekundit ühel kohal. Siis kadus metsa ja oli 100m pärast maas. Esimene ehmatus oli et möödas, aga see polnud eriti võimalik arvestades 60m vahemaad. 4 põtra lasin seeaasta Norma Oryx kuulidega, nendel 3 oli kopsus ikka väga tõsine auk. Arvestades Oryxi väiksemat kõrrekartust jään vist siiski selle juurde põdra ja suure sea laskmisel. Sokk, kits ja kesik ikka Nosler BST, täpne ja töökas kuul :wink:

Ahjaa, veel partitionist. Kuna mu püssil ei ole salv eemaldatav, vaid laen pealt ja alt välja siis Partitioni pehmed teravad tinaotsad kaunis ruttu deformeerusid... Ja kindlasti see pole täpsusele kasuks.
bighornet
Postitusi: 414
Liitunud: P Jaan 30, 2005 6:16 pm

Postitus Postitas bighornet »

gunnar kirjutas:

Ahjaa, veel partitionist. Kuna mu püssil ei ole salv eemaldatav, vaid laen pealt ja alt välja siis Partitioni pehmed teravad tinaotsad kaunis ruttu deformeerusid... Ja kindlasti see pole täpsusele kasuks.


Absoluutselt õige!
(Näiteks see oligi enda avastatud 9,1 gr SB kuulide lohakalt valmistatud-pakitud kuulide loopimise peapõhjusi, mis vanematel aegadel ideaaljooksu näitasid!)

Ja seepärast näiteks Hornady SST -d tulebki laadida kogunisti 1/10 tolli (ehk siis ca 2,54 mm ) sügavamale surutud kuuliga, kui näiteks teised, nt - 154 grainine SPIRE POINT :wink:
Just sellepärast, et seda plastotsa sisse- ja väljalaadimisel kindlamini defektidest säästa.
puukoi

Postitus Postitas puukoi »

bighornet kirjutas:
Ja seepärast näiteks Hornady SST -d tulebki laadida kogunisti 1/10 tolli (ehk siis ca 2,54 mm ) sügavamale surutud kuuliga, kui näiteks teised, nt - 154 grainine SPIRE POINT :wink:
Just sellepärast, et seda plastotsa sisse- ja väljalaadimisel kindlamini defektidest säästa.


Pole endal kogemusi plastotsaga kuulidega, aga kui need turule tulid, siis väideti, et plastots päästab kuuliotsa deformeerumisest. :roll:
Kas tegelikkuses nad siis ikkagi deformeeruvad!?
gunnar
Postitusi: 882
Liitunud: P Aug 22, 2004 4:18 pm

Postitus Postitas gunnar »

puukoi kirjutas:
bighornet kirjutas:
Ja seepärast näiteks Hornady SST -d tulebki laadida kogunisti 1/10 tolli (ehk siis ca 2,54 mm ) sügavamale surutud kuuliga, kui näiteks teised, nt - 154 grainine SPIRE POINT :wink:
Just sellepärast, et seda plastotsa sisse- ja väljalaadimisel kindlamini defektidest säästa.


Pole endal kogemusi plastotsaga kuulidega, aga kui need turule tulid, siis väideti, et plastots päästab kuuliotsa deformeerumisest. :roll:
Kas tegelikkuses nad siis ikkagi deformeeruvad!?


Nosler BST kindlasti mitte. Neid olen ma hulka lasknud ja kasutanud aga ots ikka ilus ja terav.
Kaupo Kindsigo
Postitusi: 1059
Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am

Postitus Postitas Kaupo Kindsigo »

Tinaotsaga kuul tuleb ikka käsitsi /enne lukku/padrunipessa saata ja välja võtta, niimoodi pikeneb oluliselt tema eluiga. Need kuulid mis magasinis, kannatavad selle ühe tugeva padrunipessa lükkamise kenasti välja!

K.
Kasutaja avatar
karupoeg
Postitusi: 283
Liitunud: N Dets 08, 2005 2:47 pm

Postitus Postitas karupoeg »

Mina ei ole näiteks rahul Sako Hammerhead 7x62 .308 , 11gr poolmantliga. Sai käidud kitsejahis ja ka üks lastud. Sissemineku ava oli nii suur, et sealt tuli pool sisikonda välja. Lask ei olnud eriti hea, sest taha keresse, kuid õnneks ei lõhkunud magu ja soolikaid vaid selgroo ja maksa. Väljamineku ava aga oli imepisike. Eelmisel päeval sai just proovitud märki lasta selle kuuliga, märkleht oli ribadeks aga lehe taga puhtad avavused. Ei saa mina sellest aru, kuidas ja miks kuul enne sisse minekut nii palju lõhub ja pärast korralikult välja lendab. Sea-jahiks veel ei ole proovinud aga kitsejahti oli viimane kord minna selle moonaga.
puukoi

Postitus Postitas puukoi »

karupoeg kirjutas:Mina ei ole näiteks rahul Sako Hammerhead 7x62 .308 , 11gr poolmantliga. Sai käidud kitsejahis ja ka üks lastud. Sissemineku ava oli nii suur, et sealt tuli pool sisikonda välja. Lask ei olnud eriti hea, sest taha keresse, kuid õnneks ei lõhkunud magu ja soolikaid vaid selgroo ja maksa. Väljamineku ava aga oli imepisike. Eelmisel päeval sai just proovitud märki lasta selle kuuliga, märkleht oli ribadeks aga lehe taga puhtad avavused. Ei saa mina sellest aru, kuidas ja miks kuul enne sisse minekut nii palju lõhub ja pärast korralikult välja lendab. Sea-jahiks veel ei ole proovinud aga kitsejahti oli viimane kord minna selle moonaga.


Ainus loogiline seletus on, et vaatad asja valelt poolt.
Kui kuul avanebki ülikiiresti takistust kohates, siis enamasti jääb see kuul ka sisse. Pisut teine lugu on väga lühikese maa pealt lastes - mõne kuuliga võib tõesti tekkida nn. plahvatusefekt.
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Postitus Postitas aivar00 »

Tundub jah, et karupoeg on kaks ava sassi ajanud-sisenev ikka alati väike ja väljuv- kuda kont puutund on. Aga eks kohe saame teada kui "l..l" ma olen ja asjast muhvigi ei jaga :lol: :lol: :lol:
ikka lõbusalt
Kasutaja avatar
karupoeg
Postitusi: 283
Liitunud: N Dets 08, 2005 2:47 pm

Postitus Postitas karupoeg »

Ise ka algul arvasin, et vaatan asja vale nurga all, kuid ikkagi oli nii, et sissemineku ava oli suur, sest kits oli selle küljega minu poole. Vahemaa võis olla mingi 30-40 meetrit. Aga äkki seletad seda plahvatuse effekti?

Toimetus: Et mitte asja vaadata ainult negatiivsest perspektiivist lasketihedus on väga hea sellel kuulil. Sisse sai lastud 50 sammu peale ja testitud hiljem 120 sammu peale. Jookseb pea kuul kuulis.
rajaleidja
Postitusi: 2633
Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm

Postitus Postitas rajaleidja »

Sportlikust huvist küsin, miks püss on sisse lastud 50 sammu pealt?
Kasutaja avatar
karupoeg
Postitusi: 283
Liitunud: N Dets 08, 2005 2:47 pm

Postitus Postitas karupoeg »

Lihtsalt lambist otsustasin, et saan kõige täpsemalt optika paika 50 sammu pealt. Kui 50 sammu kauguselt saab paika, siis laseb ka 100 sammu peale samasse kohta. Ja nii ta oligi. Eks vast igaühele oma, kui kaugelt ta midagi sisse laseb ja endale vajalikuks peab.
puukoi

Postitus Postitas puukoi »

karupoeg kirjutas:Ise ka algul arvasin, et vaatan asja vale nurga all, kuid ikkagi oli nii, et sissemineku ava oli suur, sest kits oli selle küljega minu poole. Vahemaa võis olla mingi 30-40 meetrit. Aga äkki seletad seda plahvatuse effekti?.


See täh. seda, et kuul suurel, praktiliselt algkiirusel kohates takistust tekitab ülisuure rõhu tabatava uluki kehas, mille tulemusena sisenemisava rebeneb kordades suuremaks kuuli enda poolt tekitatud avast, enne kui ta teiselt poolt väljub. Seetõttu tahapoole tabades pressib mõnikord ka soolikad sisenemisavast välja.
Seda juhtub just selliste õrnemate loomade, nagu kits ja rebane, juures.
Põdra, seaga, eriti täiskasvanuga, sellist nähtust ei kohta.
Kunagi sai lühikese maa pealt noor kobras lastud pähe. Peast tekkis selle tagajärjel peaagu pinnalaotus.
Viimati muutis puukoi, P Dets 03, 2006 6:40 pm, muudetud 1 kord kokku.
Vasta