Hakkasin äkki mõtlema, et kuidas käitub haavlikonteiner tsokki läbides. Tean teoorias kuidas käitub haavlivihk tsokis aga kui haavlid asetsevad konteineris ja kirjanduse andmetel püsivad nad sel veel kuni 10m peale torust väljumist siis ei tohiks ju tsokk mõjutada nende tapmiskaugust (haavlivihk moodustub alles peale konteineri eraldumist mitte tsokist väljumisel). Tuli ka selline mõte, et kui konteineris haavlid läbivad tugevamat tsokki siis kokkumuljumise käigus saab konteiner kindlasti vigastada ja eraldub haavlitest kiiremini ning võib segada korrapärase vihu teket. Jõudsin järelduseni, et konteineriga haavlitega tuleks konteineri minimaalseks vigastamiseks ja sealt tuleneva konteineri võimalikult kaua koos püsimise ja maksimaalse tapmiskauguse saavutamiseks tulistada silinderraudadest??? Ja tugevamatest tsokkidest parima kuju ja tapmiskaugusega haavlivihu saamiseks peaks kasutama ilma haavlikonteinerita laetud padruneid???
Kõik targad arvamused selle teema põhjalikuks lahkamiseks on teretulnud.

Just ja siit edasi arendades tuleks eri kaugustele lastes kasutada erineva kaaluga konteinereid, sest raske konteiner suudab haavlitel mõistagi kauem sabas püsida.

Ma ei väida, et su mõttekäik on vale (las selle üle arutlevad targemad mehed), aga mõtled sa küll pisut liiga palju

enki su enda küsimus sisaldab ka vastust

Endal tulid need mõtted öösel kui und ei olnud (siis tulevad mul ikka mingid umbluu mõtted) ja heietus on absoluutselt teoreetiline. Loodan, et keegi saab asja kas praktika poole pealt ümber lükata või kinnitada. Või on kellegil lisada siia hoopis teoreetilisi lisamõtteid.

Kas need haavlid ikka päris 10m seal konteineris püsivad... Niipalju kui ise katsetanud olen, kipub ikka kuskil 5m peal üsna korrapärane vihk tekkima, kusjuures kuskil pooled haavlid eralduvad juba u 2m peal (katsetused läbiviidud nr. 5 ja 7 haavlitega ühe vana välipeldiku seina peal). Aga üks erand meenub kah eelmisest aastast, mille üle tänaseni juurdlen - lasin neppi nii 10 - 15m pealt ja teda üles korjama minnes selgus et täiesti terve pea koos poole kaelaga asus kehast nii 2m kaugusel ja kehas ka mitte ühtki haavlit, kael puhtalt pooleks haugatud. Kasutasin tavalist 7,5 tiirupauku, ei tea miks konteiner seekord ei avanenud...

Mis asi on haavlite tapmiskaugus?

Tšokk surub haavlivihu kitsamaks/tihedamaks ka konteinerpadrunis. Igal juhul on tugevast tšokist vihk ka 30-40m peale ühtlane, 50-60 cm lai ja uluki tabamiseks piisavalt tihe. Silinderraud paiskab haavlid juba 20 meetri peal üle meetri laiuseks vihuks ja ulukit sa sellega ei surma.
Haavlite vigastamine (rauas) sõltub peamiselt haavlite kõvadusest, kui ikka sulamis on 3-5% antimoni, on haavel ülikõva ja ei deformeeru. Samas, linnuhjahis oleks isegi hea, kui lindu tabav haavel deformeeruks, jätaks rohkem kineetilist energiat sisse. Nii, et siin on teatav kompromiss.
Praktikas on konteinerpadruni haavlite tihedus 10-12% tihedam kui ilma konteinerita padrunis.
Muuseas, see ei ole relatiivsusteooria mida laua taga peaks mõtlema. Võta erinevad padrunid, mine tiiru, kasuta erinevaid tšokke ja laskekaugusi ja märklehti ja kõik saab selgeks. Mõned mehed on juba enne sind selle kenasti läbi katsetanud, kasuta kirjandust. Jahitunnistuse taotlejad Tallinnas-Harjus saavad küll selle teooria kenasti kätte, huvitav kuidas maakondades on?

To kaupo: Haavlite tapmiskauguse all mõistan seda kaugust, kus haavlivihu keskel haavlite kineetilise energia ja haavlite tiheduse summa annab looma (linnu) surmamiseks piisava löögi (jooniste peal see keskmine tumedamalt viirutatud ala). Võibolla pole see mida kasutan tõesti korrektne termin.
Ise katsetamise koha pealt niipalju,et pole neid vahetatavaid tsokke kuskilt võtta (kui asi ikka väga huvitama hakkab eks ma siis rauasae paari torujupi ja treipingiga proovi midagi aretada ) ning ega sedalaskemoonagi pole praegu igasugust kohe kodus olemas. Samuti asub lähim korralik tiir kahe sõidutunni kaugusel ja relvapood kolme sõidutunni kaugusel.
Kirjanduse kohapealt: on loetud aga pole veel õigele kohale vist sattunud. Kui on teada, et kuskil on sellist tarka juttu kirjas siis paluks viiteid.
Teooria kohapealt: Olen teooriat edasi arendanud. Olen jõudnud järeldusele, et konteiner eraldub enamasti haavlitest kohe peale toru suudmest väljumist. Õhus liiguvad haavlid omapead aga 10% tiheduse kasv saavutatakse arvatavasti torus, sest:
1. konteineris laeng on kaitstud toru seinte hõõrde vastu st äärehaavlid ei deformeeru enam torus ja muutuvad kasulikeks haavliteks;
2. gaasid ei pääse torus laengusse seda laiali loopima.
3. tsokis kaitseb koneiner haavleid (u nagu kondoom seksi ajal- hõõrdumine on väiksem )
Loodan, et ei ehmata tõsiseid jahimehi oma teoreetiliste heietustega. pardijahil läheb endalgi ikka poepauk rauda ja teooria ununeb- haarab kirg aga praegu kui väljas ulub torm (tuul viis hommikul üle õue kõndides käes olevalt taldrikult ükshaaval kõik pannkoogid lendu )läheb mõte lihtsalt omi radu uitama.

Tsiteerin:
Teooria kohapealt: Olen teooriat edasi arendanud. Olen jõudnud järeldusele, et konteiner eraldub enamasti haavlitest kohe peale toru suudmest väljumist.

Kui ei ole "taldrikut" laskmas käinud või kõrvalt jälginud, siis soovitan minna vaatama ja just kõrvalt vaadates jälgi konteineri lendu. See täiesti silmaga vaadeldav.

Tsiteerin:
3. tsokis kaitseb koneiner haavleid (u nagu kondoom seksi ajal- hõõrdumine on väiksem )

Kui sa nii arvad, siis peale pikka soovitan võtta tavaline 10l ämber ja liigutada seal oma "väikevenda" koos kondoomiga ja siis ilma (juhul, kui naisemees ei ole). Proovi järgi kas on vahe või ei ole .
Konteineri ülesanne on peale haavlivihu kooshoidmise kaitsta ka relvarauda kulumise eest, samuti vähendab ka haavlite nn. deformeerumist tsoki läbimisel.

[quote="aivar00"]Tsiteerin:
Teooria kohapealt: Olen teooriat edasi arendanud. Olen jõudnud järeldusele, et konteiner eraldub enamasti haavlitest kohe peale toru suudmest väljumist.

Kui ei ole "taldrikut" laskmas käinud või kõrvalt jälginud, siis soovitan minna vaatama ja just kõrvalt vaadates jälgi konteineri lendu. See täiesti silmaga vaadeldav.

Enkile. Ei avane ikka kohe! Ja silmaga on jälgitav ta alles viimases faasis (kusagil 10-15m peal. On olemas ikka inimvõimete piir!)
Tuleb meelde üks aastatetagune pardijaht, kus võtsin noore mehe omale külje alla, et las siis partsutab, oli ilus tihe õhtune sisselend. Kui mees kohkunult vaatas, et vöövahe padrunitest juba tühi ja ühtegi 10-15m kõrguselt ülelendavat piilut alla pole saanud, ütles ta , et sulgi tuleb kõvasti ja igalt- ühelt tuleb suur junn kah tagumikust välja, aga näe maha k...t ei jää! Kui ma tema järgmist lasku hoolega jälgisin....siis jah, iga pardi tagumiku kohalt sadas alla ...konteiner . Ju siis mõne tabatud haavliga ja paari sabasuleta nad maha ei tulnud. Kui siis käskisin tal too part lasta üle lennata ja siis panna, tulid alla küll! Nii et lendavat sihtmärki ikka praktiliselt avanemata pauguga mitteprofil väga raske tabada.
Ikka praktika ja teooria käsikäes

et kumb oli enne, kas muna või kana? Mida siin jahuda, püssid erinevate raua konfiguratsioonidega olid enne kui konteinerid välja mõeldi. Ju need ka siis asjale abiks

Konteiner, mitte aint ei kaitse rauda, vaid ka rikub seda.Sõber lasi konteinerkuuliga põtra ja järgmisel lasul samast rauast tekkis rauale muhk.Konteiner jätab rauda plastijäljed ja kui viletsalt valatud , nagu vene ajal oli siis.Kes palju on lasknud selle konteineriga, põhiliselt tiirus ja hiljem puhastab rauda, see teab isegi mis sealt rauast tuleb.Eriti kui raud kuum, jätab see plastnublakas sinna teinekord täitsa nähtava jälje.Igal vidinal oma head ja vead.

[quote="jorr"]Konteiner, mitte aint ei kaitse rauda, vaid ka rikub seda.Sõber lasi konteinerkuuliga põtra ja järgmisel lasul samast rauast tekkis rauale muhk.Konteiner jätab rauda plastijäljed ja kui viletsalt valatud , nagu vene ajal oli siis.

No mis te siis põmmite seda põtra nii, et kohe rauad kuumad ja konteiner ää sulab ! Jama lugu sihuke!
Äkitse komistas vahepeal lumehange ja ei puhunud raudasid läbi
(või oligi äkitse üheraudne , et pani samast rauast ) No ei võta see mõni mats seda rauda veel kuumaks sedavõrd küll.

Püssiks oli vene IZ bokk ja ülemine raud läks.Aga konteiner võib ka ühest lasust jätta nähtava jälje rauda.Muide, lugu juhtus esimesel põdrajahipäeval ja kolmanda lasuga, kui oli kaks põtra maas ja teine vajas "armupauku".Neid konteinereid valas mingi kolhoosi abimajand ja peaks omal veel mõned alles olema, sest pole eriti kasutanud.Ega muidu ei oleks osanudki konteinerit kahlustada aga pärast kui püssirauda puhastas, tuli sealt muhust sulanud kiletükk välja.Padruniks poepaugud.

Jorriga päri sest endal oli sama häda IZ27E relvaga kal 12 kui tiirus sai 30 pauku tehtud kerkisid mõlemale rauale vasakule poole silmaga nähtavad muhud.Puhastamisel leidsin rauast plasiku jääke,aasta oli siis 1986.

Jorr kas nn. "tehasepaugud" olid "kolhoosikonteineriga" valmistatud samas "abimajandis"? Seda, et paari lasu järel plast meie jahedas kliimas nii üles sulab ei tahaks uskuda, kuid teoreetiliselt on võimalus selline, et püssirohu laeng annab heitelaengule(kuulile-haavlitele) nii suure kiiruse, et raua ja konteineri hõõrdumisel tekkiv soojus sulatab konteineri materjali üles. Ei tahaks uskuda sellepärast, et relvarauas heitelaeng alles kogub kiirust, aga ise seda füüsikat nii täpselt ei tea. Muidugi siis on see variant tõenäoline kui näiteks 16 cal kuul ajada veel konteinerisse ja välja tulistada 16 cal suvalise tsokiga rauast. Ise muidugi sellist "Tootsi" eksperimenti küll ei katsetaks ega soovita ka teistele.