Alaska/otsisin millega nad Kodiaki karu lasevad

Vestlused sellest , millise padruniga kus ja millal pauku teha
bighornet
Postitusi: 414
Liitunud: P Jaan 30, 2005 6:16 pm

Postitus Postitas bighornet »

Kaupo Kindsigo kirjutas:...

Ega võimsa kaliibri pärast pea siis kartma ja 6,5X55 peale tagasi minema. Kui kardad, et lõhub liialt (filosoofiline-vastandlik lähenemisviis, soovime, et uluki surm saabuks kiiresti aga surma põhjustava haavakanali laius ja sügavus oleksid minimaalsed? Mida me siis soovime? !

No nii! Filosoofiline.... Binn-nngo :idea:
Kaupo puudutas selle 6,5*55 -ga nüüd küll ühte mu keradest :?
Ilmselt - ajupoolkeradest.

Kuna Arales palus eilseks mu jutule ( a´la RÕBA "a etogo i bez pol-litra ne poimjoš!
(kak tšuktšia pišet...)..., siis lõikasin ma eile selle tänase loojupi eilsest seletuskirjast välja:
:idea:

VARUGE nüüd natuke kannatust.
Järgnev on lugemiseks ja arutlemiseks rahuliku närvikavaga või ka siis hästitoidetud hasartsematele ja läbematutele küttidele:

Kuna Kaupo ehk mäletab seda möödunudaastast minu eksperimenti Männiku tiirus selle snaiprilakiga, (sest 6,5*55 mul tolle katse tarvis kahju ei olnud , olin ette kindlel oma positiivses tulemuses) ja selle neljapäeval ostetud W- VANGUARDI 7 rem magn olude sunnil kiire sisselaskmise tarvis ja samaaegseks selle 6,5*55 nn "kalibreerimiseks" snaiprilakiga oli mul oma noorsandist poeg kaasas (omab muuseas kaitseväest saadud kõrget tunnustust! ka laskmises, muide), et tulgu ja toksigu siis need 100 pauku tasapisi ära, et raud üle ei kuumeneks. Eks näib, mis siis tulemuseks saab (huvilised lugegu, mis sest sai, 2005 a alateema alt "relva taastus").

Ja siis proovisid ka Sina seda püssijooksu ja kuna üks kuulidest, mis ilmselt oli liiga pikalt lakitud, ei läinud rauda ja tõmbasid padrunit tagasi tuues kuuli hülsi seest välja ja pudistasid kogu lukukoja püssirohtu täis. Mäletad? Ja Sul hunnik torusid oli veel katsetamata? Sul need poolautomaadid kinni kiilusid! Vidukas tuli juba peale. Mäletad?
Ja sai siis lõppeks veel ka vidukas tiirulaskmisega jätkata.
Meie katse lahenes positiivselt!

Ning kokkuvõtteks: ikkagi jäi see 6,5*55 likvideerimata või
müümata, sest lõpp-põhjus oli optika lollitamises (Deerhunter parandas vea hoobillt) ja on tõesti universaalseim püss minu ja teiste jaoks tänini. Paleselle on ta nüüd siis selle iselaadimise haiguse läbipõdemist ka odavaim moonaneelaja nii tiiruks kui ulkuvate kasside ... :oops:
Isegi naine saab sellega aastavahetuse taeva-laksu tehes lõdvalt hakkama.
Neid 6,5* 55 -seid on minu ringkonnas just viimasel ajal, hulgi, no 7-8 tk, kasutusse tekkinud, ja üks siinne foorumlane ostis isegi oma naiskaaslasele tiirupüssiks.
Ise samuti kommenteerisid esimesena kohe tolle püssi mahedat tagasilööki. Ja see polnudki veel originaalse pika toruga :!:

Aga jutt oli ju tinaplönnidest.

Vaadake ja võrrelge ometi hoolsamalt erinevate kuulikaaludega moona ballistilisi näitajaid, kuuli langust, 100, 200 ja 300 meetrite või jääkenergiat jms. Teate kõike ammu ju väga hästi.
Ma ei räägi siin muidugi sellise kaliibriga kuuli vösas töötamises! Võrrelge kasvõi 30-06ga! Üks mees pole sellega 5 aasta jooksul ühtegi looma tabanud!
Kaupo! Millega Sa ise ükskord alustasid? Mäletad!? Mis moonaga?
Kas läks väga täbarasti? Vaevalt.
Minu meelest kaa pole positiivse tulemuse saamine edu tõepoolest üksnes moonas.

Muidugi on Sul õigus, et 6,5- ne ja 308 -ne ja sarnased jäävad veits lahjaks, kuid kellele!? Millal!?. SIC! kuid mitte alla 350 kg loomadele. Jämedalt võttes.

Isiklikult olen oma uperpallid nüüdseks nende uute kaliibrite, uute moonade ja veelgi lisaks, hoolika kuulivalikuga ja -soovitustega omalaetud
padrunite kasutamise teinud. Ja teinud mitte valed järeldused. (loomulikult tänan siin kõigi ees ka Sind, kuulivaliku laiendamise, rohu laengusuuruste nüansside ja õpetuste eest privas. Arlest, Puukoid, Kulti ja igat mittekadetat meest). Polnudki jalgratast vaja leiutada. Ja nüüd võin ma oma "kavrikuid" omakorda edasi õpetada.

Aga ehk lubage mul koos TEIEGA edasi arutleda.
Kui ma uurisin seda laitvat juttu NATURALISE kohta, sattusin ma AMY-de poolt koostatud tabeli peale (no sant lugu, aga ei leidnud enam seda kohta eile poole tunnise lappamisega ülesse, ehk keegi teine veel on toda tabelit kohanud!? Kas NITRO EXPRESSI või siis Sierra toodangu kodulehelt ), kus oli päratu hulk kuule kõikvõimalikes kaliibrites,....ja siis tabel - 100...200...ja 300 jardi või meetri pealt kuulide tegelike avanemiste ja pildid.
Vat seal oli "punaselt ja puust " tehtud pildid, millise distantsi pealt ,missugune kuulitüüp, kuipalju jääkenergiat omab ja kuipalju avaneb, kuipalju jääkkaaluks jääb ja mis ja kuidas siis veel vere ja närvikanaleid freesib jne, jne.
Super tabel :!: Sealt tulekski alustada! Ja vaja vaid esitatu reaalsusega kokku viia.
Misuke mees on oma möödapanekuid valmis teistega jagama? (Sõbraga kahekesi, kui sedagi).

Teil kõigil on omamoodi õigus: Kaupol, Kuldil, J-KÄBAL, Jahel ja Indianil ja haitunud Puukoil jne.
Aidake mul see tabel ülesse otsida, uurige seda, ja siis ootaksin ma meeleldi jällegi häid nõuandeid. (Kui juulis sokk lastud sai, panin ma 6,5 kappi ja seapekki ootasin ma jah selle 7 rem magi-ga. Aga sihtimiskoht, tabamiskoht ja kaugust mittearvestav moonavalik ei võimaldanud ilmselt just sigade peal seda avanemiseffekti esimese laksuga praktiseerida.
Arvan täpselt teadvat, milles minu vead on.

6,5* 55 SE -ga 9,1 gr , SB- tinaplönn teeb ikka oma tööd samamoodi, nagu 12 aastat tagasi, kuigi kaotas oma kaalust 3 grammi ja tagaseinast ronis tinaosa vorstina 3 mm välja :!:
(3 -est ristiolevast kesikust pööras lõpuks üks ometi 30 kraadi põigiti ja aba tagant 4 ribi lõhkudes käis edasi juba kõigist elunditest servapidi läbi ja kuuli 6 gr jääkosa leidsin ma kõrvajuure tagant. Oli kannatust, et ükski sigadest pööraks lõpuks. Looduskaitsealal verejäge juba ei aja! Risti lastes oleks kuul kindlalt läbi jooksnud, pekk tropiks ja üle jõe! Ka südamepauguga on nad kuni 100 m jooksnud!). (Kuuli pildi riputan kunagi hiljem ülesse).

Nii et kui asjapulka tõeliselt põhjalikult analüüsida :shock: , siis selleks on just praegu paras aeg, seni, kuni põdrajaht meie niigi nappi vabaaega täielikult pole ära neelanud.

Unustasin, et mis see teema pealkiri tegelikult oligi?

Teksti ma kah tükeldada ei jõua.
Punkt. Aamen.
Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Postitus Postitas Sarvik »

Moona valikust metsalaskmisel.


Eesmärk: uluki surmamine lihaks/nahaks.
Alaeesmärk 1: minimaliseerida uluki liikumine pärast tabamust (ideaalis kohene kukkumine)
Alaeesmärk 2: ulukiliha/naha kvaliteet. (ideaalis veretustatud minimaalsete purustustega st. kadudega lihakeha/ silma lastud nahk)

Kommentaar:
*alaeesmärk 1 ja 2 on üldjuhul vastuolus. (ideaalile vastab vaid silma lastud nahk)
*alaeesmärkide loetelu pole lõplik (näit. ae3 võiks olla humaansus- kiire ja piinadeta lõpetamine jne.)

Eeldus 1: olete keskmine jahimees kes „võtab metsas pooled“ (st.vss- 100; jms 50)

Soovitus: keskenduge peaeesmärgile, unustage üldse ära alaeesmärgid, valige suur kaliiber relv (ka sileraune sobib), lühike distants ja raske kuul, .....ja üritage tabada rindkeresse....ja kui pihta saate siis ae 1 võib olla täidetud......aga ka õpetage oma koer verejälge ajama.....
Sobiv vindi kuul(suurloomale) näit. lapua mega, norma vulkan. siledal näit.brenneke ...

Eeldus 2: olete üle keskmise jahimees kes „võtab metsas ikka üle poolte“ ( st. vss 100-150; jms 50-70)

Soovitus: keskenduge peaeesmärgile ja ae1-le....kindlalt käes loom on tähtsam kui „eksportlask“ ....samuti kütke korraks kukkunule veel ja veel keresse kuni enam tõusta ei ürita....( kaaslaste tunnustuse ja iseenda rahulolu toob ikka ja ainult kindlalt tabatud uluk...ilkumine nahavõtmisel et pool keret veres ei loe midagi...olete kõva mees ja jääte selleks.... ka koerad tahavad süüa, irw) valige suur kaliiber vint, distants mitte mingil juhul üle 100-150m, sihtige nagu tiirus...st ikka rindkere....ja sageli täitub iseenesest ka ae2: nn. „puhas kopsulask“....
Sobivad kuulid (suurloomale) : misiganes raske poolmantli valite olete tegija...

Eeldus 3: olete kõva jahimees kes „metsas tavaliselt mõõda ei lase“ (st. vss 150-200; jms 70-100)

Soovitus (siin grupis on foorumlasi kes oskavad/teavad siinkirjutajast oluliselt rohkem aga üritan midagi siiski üldistada/soovitada): eelkõige tundke oma relva ja moona! Katsetage erinevate kuulide jooksu erinevatel distantsidel. Tundke oma võimeid ....seadke omale ise piirid kust kaugemale tänase seisuga ei lase.
Jooksvad suurloomad – rindkere- tiiru analoog +kauguse ja jooksunurga korrigatsioon loomulikult...siin unustage ae2...
Seisev siga/kits/tall/lehm/vasikas – pähe (tegelikult aju st. silma ja kõrva valele, kahe silma vahele, kuklasse) + nuga aordikaar(seda küll igaüks ei pruugi osata)või kägiveenid (selle leiab igaüks)...ajju tabaminise korral kukub loom koheselt aga süda jääb veel mõneks ajaks tööle....seega saate nua abil veretustada.....aga teadke enne lasku et rippuvate lõugadega loom läheb ära ja saabuv surm on pikk ja piinarikas...seega vaid kindla peale lasud paluks....jutt et proovisin kaugelt pähe...läks ära – ju lasin puhtalt mõõda ....ei vasta sageli tegelikkusele...
Seisev pull/sokk- labaluu taha nn „puhas kops“
Kuna üritate siiski oma võimete piire kombata siis kasutage ainult tippkvaliteetkuule (eelkõige hea ballastilise koef. + ekspansiivsus vastavalt energijale) fännan nosler bal. tip ja nosler accupointi aga see võib olla sõltuvalt konkreetsest relvast vägagi erinev....ja piiride kompamise tõttu on jälle vaja verejälje koera.....
Viimati muutis Sarvik, R Okt 12, 2007 5:21 pm, muudetud 3 korda kokku.
kärbes kirbule!
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

Tikub olema ikka nii, et pähe ja kaela lasevad (vähemalt enda jutu järgi) need mehed kes vastavad sellele eeldusele 1 ja 2. Pane, aga need karud tiirus tantsima, küll segavad munad selle hea tulemuse saavutamist ja sada häda pealekauba veel. ;)
Ps. VSS`i 150 on ikka väga nõrk näitaja, ka 160 ja 170 tegelikult. :D
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
indian
Postitusi: 410
Liitunud: E Okt 31, 2005 5:11 pm

Postitus Postitas indian »

Jääb ebaselgeks, miks ikka peab valima ''raske'' kuuli? Koolis füüsikatundi külastanutele peaks olema selge, mida tähendavad mass, kiirus ja energia? Ja kui raske on siis näit .30 cal ''raske'' kuul? 9, 10, 11, 12, 13...grammi? Kummal on 100m peale rohkem energiat, kas jubedama jõu ja tagasilöögiga 700 m/sek ''väljalükatud'' 13 grammisel kuulil või näit 9,7 grammisel, mis saab 950 m/sek saba alla? Või on vahe väike? Siis tekib küsimus: ''milleks maksta rohkem?'' Et oleks ''kõva pauk''?
Iga asi tuleb omal ajal või siis natuke hiljem.
Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Postitus Postitas Sarvik »

kakuke kirjutas:Tikub olema ikka nii, et pähe ja kaela lasevad (vähemalt enda jutu järgi) need mehed kes vastavad sellele eeldusele 1 ja 2. Pane, aga need karud tiirus tantsima, küll segavad munad selle hea tulemuse saavutamist ja sada häda pealekauba veel. ;)
Ps. VSS`i 150 on ikka väga nõrk näitaja, ka 160 ja 170 tegelikult. :D


nõustun....kui ikka eesti esikatel teise kümne mehed lasevad nulle siis ....pole see laskeoskuse tase kiita midagi...

see tiirupunktidega sidumine polnud võibolla üldse hea idee...eesmärgiks ikka üldistus et:
* oluline on peaeesmärk
* teatud tasemini pole üleüldse vahet millise moonaga lased....
* teadliku ideaallasu sooritamine eeldab ikka väga kõrget taset
* need kes võiksid sooritada ideaallasu rikuvad seda tihti enda ego tõttu (piiride kompamine) :oops:
Viimati muutis Sarvik, R Okt 12, 2007 4:06 pm, muudetud 1 kord kokku.
kärbes kirbule!
Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Postitus Postitas Sarvik »

indian kirjutas:Jääb ebaselgeks, miks ikka peab valima ''raske'' kuuli? Koolis füüsikatundi külastanutele peaks olema selge, mida tähendavad mass, kiirus ja energia? Ja kui raske on siis näit .30 cal ''raske'' kuul? 9, 10, 11, 12, 13...grammi? Kummal on 100m peale rohkem energiat, kas jubedama jõu ja tagasilöögiga 700 m/sek ''väljalükatud'' 13 grammisel kuulil või näit 9,7 grammisel, mis saab 950 m/sek saba alla? Või on vahe väike? Siis tekib küsimus: ''milleks maksta rohkem?'' Et oleks ''kõva pauk''?


just...füüsikatunnid on enamusele ammu unustatud teema....eeldusel et keskmine ja üle keskmise jahimees ostab standardlaetud padruneid ja lasevad 100m distantsi siis näitena 0.30 cal :kerge poolmantel 9,7g mega
annab ajada 900 m/s ja energiat 3172 j ....raske poolmantel 13,0 mega annab ajada 850 m/s ja energijat 3775 j (allikas: lapua shooting and reloading manual)...seega keskmine jahimees ei tea palju tema moonas on energiat....aga on lootus et ta teab palju tema moona kuul kaalub....

muideks leidsin ühe erandi...308 lapua mega tehasemoon 9,7g- 2804 j ja sama 12,0 g 2751 j (http://www.lapua.com/index.php?id=872).....üldjuhul siiski viib raskem kuul 100-le meetrile rohkem energijat....
kärbes kirbule!
recluse
Postitusi: 23
Liitunud: K Nov 23, 2005 12:35 pm

Postitus Postitas recluse »

Sarvik kirjutas:
indian kirjutas:Jääb ebaselgek...,
...just...füüsikatunnid on enamusele ammu unustatud teema....eeldusel et keskmine ja üle keskmise jahimees ostab standardlaetud padruneid ja lasevad 100m distantsi siis näitena 0.30 cal :kerge poolmantel 9,7g mega
annab ajada 900 m/s ja energiat 3172 j ....raske poolmantel 13,0 mega annab ajada 850 m/s ja energijat 3775 j (allikas: lapua shooting and reloading manual)...seega keskmine jahimees ei tea palju tema moonas on energiat....aga on lootus et ta teab palju tema moona kuul kaalub....

muideks leidsin ühe erandi...308 lapua mega tehasemoon 9,7g- 2804 j ja sama 12,0 g 2751 j (http://www.lapua.com/index.php?id=872).....üldjuhul siiski viib raskem kuul 100-le meetrile rohkem energijat....


Aga kuidas Teie arutlus siis töötab, kui maastik on selline, et kohe eksitab kiirel kaugusemääramisel ja toosama 100 m sisselastud püssiga tuleb sihtida nt 190 m peale (mis ülemõõtmisel osutub tegelt nt 245 m -ks) tollesama raske kuuliga.
Kas tuleb madalama jääkenergiaga maopauk (no loomal kiirus ja eemaldumisnurk sutsu teisem tavapärasest, no päike tuli pilve tagant just välja!) :oops:
Peale 30 sammu vaata ka tagasi
Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Postitus Postitas Sarvik »

recluse kirjutas:Aga kuidas Teie arutlus siis töötab, kui maastik on selline, et kohe eksitab kiirel kaugusemääramisel ja toosama 100 m sisselastud püssiga tuleb sihtida nt 190 m peale (mis ülemõõtmisel osutub tegelt nt 245 m -ks) tollesama raske kuuliga.
Kas tuleb madalama jääkenergiaga maopauk (no loomal kiirus ja eemaldumisnurk sutsu teisem tavapärasest, no päike tuli pilve tagant just välja!) :oops:


vastaks kakukese sloganiga....kahtluse korral jäta sõrm sirgu!

...ja ainult loll ei leia vabandust....olen kuulnud neid igatsuguseid....parim mis kuulnud: kas oled näind kui kiirelt lind lendab? ..olen....no need kaks põtra tulid kiiremini kui lind lendab ....ja kuul lihtsalt ei jõudnud järele....irw
kärbes kirbule!
Kaupo Kindsigo
Postitusi: 1059
Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am

Postitus Postitas Kaupo Kindsigo »

indian kirjutas:Jääb ebaselgeks, miks ikka peab valima ''raske'' kuuli? Koolis füüsikatundi külastanutele peaks olema selge, mida tähendavad mass, kiirus ja energia? Ja kui raske on siis näit .30 cal ''raske'' kuul? 9, 10, 11, 12, 13...grammi? Kummal on 100m peale rohkem energiat, kas jubedama jõu ja tagasilöögiga 700 m/sek ''väljalükatud'' 13 grammisel kuulil või näit 9,7 grammisel, mis saab 950 m/sek saba alla? Või on vahe väike? Siis tekib küsimus: ''milleks maksta rohkem?'' Et oleks ''kõva pauk''?




Nii, väike rehkendus, võtame 2 kuuli (kaliiber 308 Win )
1. Barnes Triple Shock TSX 9,7 g B.C. on 0,369
2.Lapua Mega 12 g B.C. on 0,319

Võtame mõlemale ligikaudu max algkiiruse siis 12 g Mega algkiirus on 750 m/sek ja 9,7g TSX-il 900 m/sek

100m peal on kuuli kineetiline energia TXS-il 3221 J ja Megal 2632 J
200m peal on TSX energia 2607 J ja Megal 2026 J (suurema massiga Mega võtab veidi järgi)
300 m peal on TSX energia 2090 J ja Megal 1542 J (madalama algkiiruse ja madalama B.C. tõttu vajub veidi nõrgemaks)

Kokkuvõte: selle kaliibri lõikes annab parema efekti nii kuuli kineetilise energia, lamedama lennutrajektoori kui kuuli lennuaja (mida ma eraldi välja ei toonud) kohta kuul mis on kaaluga 9,7 g ja võimalikult kõrgema ballistilise koefitsendiga.
indian
Postitusi: 410
Liitunud: E Okt 31, 2005 5:11 pm

Postitus Postitas indian »

Tänan Kaupo, Sa tegid selle minu eest ära. Ma ka eile rehkendasin ja mõtlesin, et panen täna üles. Küll valisin mõlemateks kuulideks, 9,7- ja 12 grammise Mega, et keegi ei saaks ''edevate superkuulide'' teemat arendada.
Iga asi tuleb omal ajal või siis natuke hiljem.
Kaupo Kindsigo
Postitusi: 1059
Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am

Postitus Postitas Kaupo Kindsigo »

Kõige kõrgema B.C.-ga kuule ma võrdlusse ei pannudki, 150 GR Hornady Interbond B.C.=0,415 ja 150 GR Nosler BST ja Accubond= B.C.= 0,435 need oleks pika maa peal veel parema tulemuse andnud! :roll: :lol:
peeter

Postitus Postitas peeter »

indian kirjutas:Tänan Kaupo, Sa tegid selle minu eest ära. Ma ka eile rehkendasin ja mõtlesin, et panen täna üles. Küll valisin mõlemateks kuulideks, 9,7- ja 12 grammise Mega, et keegi ei saaks ''edevate superkuulide'' teemat arendada.



Selliste arvutuste tegemisel on abiks Norma kodulehel olev programm
http://www.norma.cc/default.asp?Lang=2 "ballistic metric" . Annab vâgagi hea ûlevaate erinevate kuulide kohta suisa graafiliselt . Saab sisestada kôiki andmeid ka kâsitsi . Soovitan kasutada !
Joosep Käba
Postitusi: 1354
Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am

Postitus Postitas Joosep Käba »

Seda koduket vähe tuunitud ka. Võtad vastava patruuna info lahti, seletab ära selle saamise ajaloo ilusti ja enamusele viskab pildi kõrvale koos kõigi oluliste mõõtudega. Väga asjalik.
ET mitte teemast mööda minna siis kodiaki laskmise padruni mõõdud saab. :wink:
bighornet
Postitusi: 414
Liitunud: P Jaan 30, 2005 6:16 pm

otsin

Postitus Postitas bighornet »

Sarvik, kommenteeri ikka oma, mitte Kakukese sloganiga, et kas metsa ikka tasub terveks päevaks ainult ühte sorti moonaga siseneda (seekord küll kivi Kuldi kapsaaeda :( ), kui põdrajaht sujuvalt seajahiks üle läheb, või ainukeseks positsiooniks on seekord võsavahe ja padrunivöös ainult teravaotsalised....
Põhjendusi - vabandusi ju keegi ei maininud vist nagu ?!

Et nagu 9,1 gr (kama kaks, milline) on alati kindlam torus hoida kui Lapua 10,1- te ja seda just tolle õlakehitust tekitava Gustavi 6,5 *55 jaoks, mille suhtes paljud mehed patustasid, kui hakkasid seda 6,5 -te promoma...a`la ei tapa põtra sealt 200-300 m pealt ja et selle Gustavi meeste poolt kokku keeratud maopaugu " paska" osti metsa alt öö hakuni :oops: (saarlaste geiss).

Mega 10,1 on kindlasti hea küll, aga mis maa pealt!

Selline oli minu jutu iva. Täienduseks Teie omadele.
Ahto Kattai
Postitusi: 2418
Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm

Re: otsin

Postitus Postitas Ahto Kattai »

bighornet kirjutas:Sarvik, kommenteeri ikka oma, mitte Kakukese sloganiga, et kas metsa ikka tasub terveks päevaks ainult ühte sorti moonaga siseneda (seekord küll kivi Kuldi kapsaaeda :( ), kui põdrajaht sujuvalt seajahiks üle läheb, või ainukeseks positsiooniks on seekord võsavahe ja padrunivöös ainult teravaotsalised....
Põhjendusi - vabandusi ju keegi ei maininud vist nagu ?!

Et nagu 9,1 gr (kama kaks, milline) on alati kindlam torus hoida kui Lapua 10,1- te ja seda just tolle õlakehitust tekitava Gustavi 6,5 *55 jaoks, mille suhtes paljud mehed patustasid, kui hakkasid seda 6,5 -te promoma...a`la ei tapa põtra sealt 200-300 m pealt ja et selle Gustavi meeste poolt kokku keeratud maopaugu " paska" osti metsa alt öö hakuni :oops: (saarlaste geiss).

Mega 10,1 on kindlasti hea küll, aga mis maa pealt!

Selline oli minu jutu iva. Täienduseks Teie omadele.

Ei saanud aru ,kuda see jutt minu kapsaid puudutab? :)
Vasta