Sai siin laetud 308-le harjutamiseks padruneid kuuliga Lapua HP Cutting Edge 6,5g/100 graini, rohi Norma 200 2,25 grammi. Täna tiirus selgus kurb tõsiasi, et poolautomaadil padrun ei tööta Kuul jooksis küll ilusti märki, aga püssi ümber ei lae. Lihtsalt kelk ei liigu nii palju tagasi, et uut padrunit magasinist rauda lükata.
Siiamaani kõige kergem kasutatud kuul 9g Norma täismantel ja püss töötas tõrgeteta
Küsiks spetsialistidelt, mis on autumaadile minimaalne kuuli kaal/rohu kogus, et püss tõrgeteta töötaks? Padrunid mõeldud just tiirus harjutamiseks.

Ja mis relvaga tegu? Olen ka samu kuule laadinud (VihtaVuori) N 135 ja 2,5g ja pole veel mingit probleemi olnud! Mul siis relvaks Browning,suudme kompensaatoriga.kl 308 W.
Kivi kotti!

Omal Benelli Argo. Kas võib probleem olla liiga väikses rohukoguses?

Ei oska neid erinevaid rohtusi võrrelda! Olen ainult VihtaVuorit kasutanud! Aga kui ikka ümber ei lae siis ilmselt tuleb tõesti rohtu lisada!

Natuke teemast välja aga siiski.
Et hea, kui tiirus automaatselt ümber ei lae - kõrvalseisja palju rõõmsam kohe

Mulle ka samamoodi tundub, et kõikide n.ö ametlike jahilaskmise harjutuste harrastamiseks sobib ka mitteümberlaadiv poolautomaat tiirus hästi. Muidugi, ebamugav siis just, kui tahetakse lihtsalt enda jaoks paari järjestikuse lasu sooritamist harjutada näiteks jooksva uluki silueti pihta vms.

BM

Mõned ei oska teemat lugeda ja lisavad mingeid lambi kommentaare!

Et Laurits ilusasti maha suudaks rahuneda, siis selgitan enda varasemat mõtet veidi täpsemalt:

Kuna teema algataja küsimus oli suunatud AINULT tiirus kasutatavatele padrunitele ja sooviti saada mõtteid püssi tõrgeteta töö saavutamiseks, siis soovisingi püstitada sellise hüpoteesi: tiirus iselaetud moona tõttu mitteümberlaadivat poolautomaati ei tulekski lugeda tõrkuvaks selle sõna traditsioonilises tähenduses. Tõrkumine tähendaks sel juhul seda, et midagi, mida ON VAJA teha, jääks tegemata. Tiirus EI OLE vaja püssi automaatselt ümber laadida, seega justnagu poleks ka tõrget. Eeldan, et samamoodi nägi asja ka Arles. Kui aga siiski on vaja tiirus kiireid järjestikuseid laske sooritada, siis probleem laskja jaoks loomulikult eksisteerib.

Nüüd teema juurde tagasi: kui juba iselaadimiseni on jõutud, siis reeglina on hangitud ka vähemalt üks veidi kogukam raamat, kus vindipadrunite laadimise põhimõtted ja reeglid kirjas, lisaks veel ka rohukogused vastavalt kuulimudelitele ja -raskustele. Tavaliselt on sellises teoses vähemalt vihjatud poolautomaatide ümberlaadimisprobleemide põhjustele iselaetud moona kasutades ning (omamata konkreetselt Norma moona kohta andmeid) võiks ju oletada, et on antud ka mingi ligikaudnegi %, mille jagu tuleks rohtu padrunisse rohkem lisada tõrgeteta automaatse ümberlaadimise tagamiseks. Sealt olekski algatuseks vast kõige lihtsam infot leida.

BM

N-200 kohta ei ole andmeid,aga N-201 on 2,41 miinimum soovituslik, millega proovida ja seegi on alles 75% maksimumlaengust, mis on 3,21.
Ei leidnud aga mingit valemit, mille järgi minimum matsu välja arvutada, et ümberlaadimine töötaks, lisaks on ju relvad ka erinevad ja siis peaks ju igale konkreetsele mudelile selle valemi leiutama. Kõige parema vastuse saad, kui saadad Benellile e-kirja, kus siis probleemile vastust sooviksid.
Teoreetiliselt peaks siis olema mingi kambri rõhk, mille juures see süsteem funkab ja padrunite laadimisel saabki siis sellest juhinduda. Valid sobiva rõhuga laengu ja peakski töötama või mis?

Et nagu katkestatud suguühe,millal plahvatab millal mitte,tiirus teed poole rauaga ,metsas täiega. Seniks kuni tehasega kirjavahetust pidada on omal ammu katse-eksitus meetodil asi selge.Laed lihtsalt mõned padrunid järjest suureneva rohukogusega ja saadki teada....! Ma ei tea miks need poolautomaadid nii hirmsasti tiirus teisi segavad,lubatud ju neid kasutada on ,järelikult tuleb mõelda tiirus sirmide kasutamisele ,mis mõnel pool ka olemas on.
Kivi kotti!

Jah, seda küll. Aa see 2,25g rohtu oleks ka nagu selgelt alalaetud padrun, et siis rohtu juurde kuni funkama hakkab. Samas ei soovitata kasutada kiireid rohtusi poolautomaadis, see jutujätkuks.

Kui Kaupo juhtub seda teemat lugema, siis ootaks väikseid näpunäiteid poolautomaatide maailmas.

Tegelikult ei näe mingit vajadust sellist relva alla miinimumkoguse laadida.
1.Kaliiber väike
2.Suudmekompensaator võtab üle 30% maha löögist.
3.Kuul imekerge.

Jah, Mardil õigus, ka mina soovitan laengut alates 2,6g ja kogu mehhaanika ümberlaadimine oleks indikaatoriks, et asi toimib!

Teisalt, Benelli Argo raud tuleb Sako tehasest ja on üpris hea ja täpne, kannatab matsu ja talub kuumust...huvitav, pärast 10-15 lasku..kas laseb üles või kõrvale või täpselt?

Hiljuti oli minul võimalus "omada" VSS vasakul .308win Benelli Argo-ga naabrit. Algul tegi asi pisut nalja aga hiljem tekkis endal juba väikene irm
Mees kasutas võõrast püssi mis pidevalt jukerdas, moon (rohi) oli selle vintrauajupi jaoks mõistetavalt ebasobiv ja mees oli laskmise lõppedes ise kah õnnetu. Ütles, et kodus tal vanem CZ ja eiole niihullusti veel elus lasknud. Solkis vaid teiste märklehti Sry poolautomaadi...mehed, kas ikka õige relvavalik jahitiiru

Need padrunid said valmis ühe kogenuma kollegi juhendamisel, kes ise kasutab Tikkaga lastes 2,15g laengut. Endal pole olnud nii palju aega asjaga tegelda, et iseseisvalt padruneid laadima hakata. Mulle ei meeldi metsas tühja paugutada, sellest ka soov odavama moonaga tiirus püssi nii-öelda käe sisse harjutada, vähe teisega alles lasknud. Sügisel ja talvel tõsine töö ees ootamas, kavatsen sellest aktiivselt osa võtta.
Tänud Mardile asjaliku infi eest, selleks see küsimus saigi esitatud!
Lugedes mõnda eelpool olevat postitust, tekib küsimus: kus siis poolautomaadiga peaks harjutamas käima, kui see tiirus mõnele nii p...se torgib See püss sai soetatud peamiselt talviseks ajujahiks sigadele, seepärast ka kollimaator optika asemel.