Siin-seal on juttu olnud nende kuulide kõlbmatusest jahivintrelvale.
Jõuluigavusest sai huvi pärast ühte sellist vasest puhtaks kaapima hakatud.
Üllatuseks tuli välja, et vasekiht kuulil on üsna paks.
Kaapisin kahelt poolt teraseni puhtaks, mõõtsin diginihkkaliibriga ja sain tulemuseks 7,62. See on siis täpselt mõõt vindiharjast harjani.
Kuna kuul läheb harjadesse pressiga, jääb mingi kiht vaske ikka vahele, nii et ei tohiks küll mingit ohtu olla relva rauale, kuigi seda on siin korduvalt väidetud.
Või on kellelgi kindlaid tõendeid, et ikka on!?

Kuna mul järeltulev põlvkond ainult tütred-kohe küsimus kas ikka peab relv minema isalt pojale? Siiani on lapsed ostnud endale kõik eluks vajamineva ise (emme+issi raha ja vanus kah juba paras et oma raha veidi ülikooli kõrvalt omada...). Ikka asi areneb paremuse poole ja majanduslike võimaluste tekkimisel ostetakse ikka uusi ning eriotstarbelisemaid relvi. Aga iga katsetus mis naabril läbi käidud on minu jaoks ka "+" seega hr. puukoi edu sulle kuuli lihvimisel ja tulemustest meie informeerimisel!

Jagan järeltuleva põlve osas sinuga sama saatust, Aivar00!
Ega ma muretse sellepärast, mis relvast peale mind saab. Mind huvitab eelkõige see, et mu relv oleks minu jaoks ideaalses korras.
See küsimus vasetatud kuulist aga tuli ainult igavusest. Kuna siin nii mõnigi on väitnud selle kõlbmatusest, sai probleemi ajaviiteks süvitsi lahatud ja selle tulemusel julgen küll vastupidist väita!
Kogu lugu!
P.S. Vaatamata tulemusele ma ise neid kuule ei kasuta, sest minu täiesti ammendavates varudes on taolisi pisike peotäis, nii igaks juhuks.

Ma ise arvan, et ühe kuuli arutamine veel täit selgust ei too. Kui seda teha mitmetega, saab selgeks kuidas lood tolerantsidega. Peaks see olema eelpool mainitust + poole peal, käib ka teras vindiharjade peal ära või mis? Mingi parema pildi peaks saama kätte sedasi, et lasta ports kuule püssist välja selliselt, et need lendavad vette ja jäävad seal terveks ja siis juba kuule luubiga uurida, et kui sügaval vindiharjad ära käinud.

Noh, mulle sai sellestki küllalt!
Põhimõtteliselt kõik õige, nii et lase aga käia!

Nujah pojale võib veel püssi pärandada,aga väimehega iseasi

Kui püssi väimehele pärandada ei raatsi, siis ehk on ju ka lapselapsi tulemas. Ega enne ei raatsikski ju nagu püssi käest ära anda kui surm silme ees. Väimees selleks ajaks juba vana.

mul just äialt saadud sile

Testisin kah Sellier @ Bellot´i täismantel kuule ja selgus kurb tõsiasi, et vasekiht kuulil on väga õhuke, mõõtma küll ei hakkanud, kuna puudusid riisatd, aga neid kuule oma relva toppida enam ei taha.
Loodan et see karbitäis mu relvale midagi ei teinud .

vast ei teinud jah midagi, ma olen ühest püssist üle 2000 terasmantliga vasetatud kuuli läbi lasknud ja enne mind on selle relvaga mille mark SVD tulistatud lugematuid kordi ja veel ei ilmuta kulumise märke

Mina muidugi ostsin need puhtast teadmatusest, kuna omanud vintraudset lühikest aega ei osanud pöörata tähelepanu sellele . Poolmatlid S@B omad, töötavad see-eest hästi!

Võin siin eksida , aga SVD on vist kroom rauaga . Pole sellisega enam ammu lasknud . Kroom ei kipu eriti kuluma , pead veel kõvasti tuld andma . To kipub kroomikihi alt ussitama minema ...

See paanika vasetatud teraskuulide ümber vast veidi asjatu, kui just laskespordiga ei tegele, ja aastas väljalastavate kuulide arv jääb saja ümber, ei juhtu seal hullu midagi. Mis Sellir&Belloti moona puutub siis murettekitavam oli see, et raud vajas pärast rohkem järelpuhastamist kui Norma või Lapua moona puhul nii et kiireneva elutempo ja kallima korrosioonitundlikuma püssi soetamise puhul kasutamisest loobusin. Kui teras ikka nii kohutav on, mis teete siis kui terashaavleid nõudma hakatakse, eks need ju ka kõvemad ja võtavad kiiremini raua läbi

Lugesin vanu postitusi ja suurt paanikat teraskestaga kuulidest. Just ükspäev lastud kuulide karbist, ilma kuule välja kallamata, üritasin magnetiga kätte saada karpi kuulide vahele kukkunud kruvi. Ja oh õudust, koos selle kruviga hakkasid magneti külge kunagi ammu lastud ja looma seest kätte saadud Norma kuulid. Mina arvasin siiani, et ned miski roostevaba, või mingi mu sulami sodi ja nigu vintsoonte " sõbralikum " kraam on, nagu osa vanade sõja padrunite kuulisi, mille materjaliks mingi tombak. Varem panin ka vist "kenade kuulide" alla oma jutu-joruga pildi, kus need oma " saladust " 20 aastat edukalt varjanud ja lõpuni avanend kuulid kah peal. Nüüd pole neid "supilusika" värvi kuule poeletil vähemalt silma jäänd. Mart hiljuti RWS-i padrunite kohta ütles, et neil õhuke teraskest kuulil. Noh ja Barnaul muidugist.

Mina arvan nii, et nende erinevate kuulide kasutamise ja püssi eluea vahel on samasugune korrelatsioon, nagu nohu mitteravimise ja ravimise puhul
- et kui ei ravi nohu, siis kestab teine tervelt kaks nädalat;
- aga kui ikka ravid tublisti, siis ainult 14 päeva.

Aga . . . aga ma lisaksin siia juurde, et kui ma oleksin kõva laskur ja mul oleks väga kallis ja hea relv, siis ma tarvitaksin sinna juurde kindlasti ka maximaalselt head laskemoona. Ja ongi kogu tõde kuulivalikus.