Vasetatud teraskuulid.

alotomson · **Postitatud:** K Nov 03, 2010 11:08 am

puukoi kirjutas:

Siin-seal on juttu olnud nende kuulide kõlbmatusest jahivintrelvale.
Jõuluigavusest sai huvi pärast ühte sellist vasest puhtaks kaapima hakatud.
Üllatuseks tuli välja, et vasekiht kuulil on üsna paks.
Kaapisin kahelt poolt teraseni puhtaks, mõõtsin diginihkkaliibriga ja sain tulemuseks 7,62. See on siis täpselt mõõt vindiharjast harjani.
Kuna kuul läheb harjadesse pressiga, jääb mingi kiht vaske ikka vahele, nii et ei tohiks küll mingit ohtu olla relva rauale, kuigi seda on siin korduvalt väidetud.
Või on kellelgi kindlaid tõendeid, et ikka on!?

See kiht milleni jõutakse peale vase mahakraapimist peaks olema nikkel, kuna minuteada otse terasele ei saa vasetada, seega teras ennem nikeldatakse ja seejärel vasetatakse.
Värskendan ka siis vana teemat

Alo

Olavi Kool · **Postitatud:** K Nov 03, 2010 11:35 am

Otse vastupidi, enne nikeldamist- kroomimist kaetakse teras vasega

honkomees · **Postitatud:** K Nov 03, 2010 11:55 am

teadjamiis kirjutas:

Otse vastupidi, enne nikeldamist- kroomimist kaetakse teras vasega

just nimelt, ja vanade asjade puhul toimub sel viisil nö pahteldamine, s.o. keemiliselt väljapuhastatud roosteaugud täidetakse vasega, lihvitakse maha, vasetakse jne kuni on sile vasetatud pind, mis seejärel kroomitakse ...

alotomson · **Postitatud:** K Nov 03, 2010 3:24 pm

teadjamiis kirjutas:

Otse vastupidi, enne nikeldamist- kroomimist kaetakse teras vasega

Minu otsitud allikas räägib paraku teist juttu.
http://en.wikipedia.org/wiki/Copper_plating

Limitations e. puudused all esimiene lõik siis ilusti kirjas.
Vask on "aktiivne" metall ja seetõttu on sellega raske katta "pasiivset" pinda, muutes raskeks raual põhinevate metallide katmise. Sellised pinnad tavaliselt vajavad nikkli paaspinda millele vask saab kinnituda.

Sama teema, miks ei saa otse rauale kroomida.

Alo

honkomees · **Postitatud:** K Nov 03, 2010 4:10 pm

alotomson kirjutas:

...Minu otsitud allikas räägib paraku teist juttu.
http://en.wikipedia.org/wiki/Copper_plating...

ei tea küll millest ses ingliskeelses asjas juttu on, aga praktikas teevad kõik vanatehnika restauraatorid nii nagu rääkisin, meil muuseumis see igapäevane töövärk, ikka tuleb igatsugu iluvõresid jms taastada, mis mõlkis ja roostes.

Mart · **Postitatud:** L Nov 06, 2010 10:43 pm

peepk kirjutas:

Lugesin vanu postitusi ja suurt paanikat teraskestaga kuulidest. Just ükspäev lastud kuulide karbist, ilma kuule välja kallamata, üritasin magnetiga kätte saada karpi kuulide vahele kukkunud kruvi. Ja oh õudust,

koos selle kruviga

hakkasid magneti külge kunagi ammu lastud ja looma seest kätte saadud Norma kuulid. Mina arvasin siiani, et ned miski roostevaba, või mingi mu sulami sodi ja nigu vintsoonte " sõbralikum " kraam on, nagu osa vanade sõja padrunite kuulisi, mille materjaliks mingi tombak. Varem panin ka vist "kenade kuulide" alla oma jutu-joruga pildi, kus need oma " saladust " 20 aastat edukalt varjanud ja lõpuni avanend kuulid kah peal. Nüüd pole neid "supilusika" värvi kuule poeletil vähemalt silma jäänd. Mart hiljuti RWS-i padrunite kohta ütles, et neil õhuke teraskest kuulil. Noh ja Barnaul muidugist.

Huvitav, mis Norma kuulidest jutt käib, ise pole kohanud.

Aga vasetatud või nikeldatud terasmantleid kasutavad paljud tootjad RWS, Brenneke, Barnaul ja palju-palju käsitulirelvade padruneid on vasetatud terasmantliga. Ei midagi hämmastavat siin päikese all ja teie relvade raudasid ei riku need kuulid mitte karva võrdki.

peepk · **Postitatud:** P Nov 07, 2010 7:03 am

Krooni alguses kuskilt poest kataloogi sirvides, oli Normal välja pakkuda 2 varianti saksa vindile.12,7 ja 10,7 grammiste kuulidega padrunid. Mäletan, et kergemal oli joule jupi rohkem. Aga kuna lasin lapua 13 gr moonaga, mis tootmisest maha võeti, siis otsisin ligilähedast....Jah sain karbi neid roostevaba karva 12,7 paruneid, Alaska nimelisi, seda kergema kuuli nime pole enam meeles.( või oli kergem alaska nimeline, no ei mäleta) Küll aga mäletan, et saksa vint oli jahil tüki tõhusam, kui hiljem ostetud 308 w patrunit kasutav relv. Pauk ilusa kõlaga ja lasi mitte kehvemini kui 308 w.Ja loomale ei pidand mitut " nähvi "andma, piisas ühest. (y)

valgeronk · **Liitunud:** L Sept 12, 2009 10:22 am **Postitusi:** 314

Ise olen Norma padrunit kasutanud juba aastaid.6,5x55, 9,3x62, 308w.ühelgi nimetatud kaliibril,EI ole olnud tegemist teraskuulidega.Olen seda kontrollinud püsimagnetiga.Norma lihtsalt ei tooda paska,kliendi huvid ülekõige.See petukaup rohkem venelaste värk.Tahaksin ise seda Norma teraskuuli näha? Loodetavasti ka näen? Ja alati tekib küsimus,miks teha kuul terasest,padrun ju tehtud vasesulamist?See kehtib vähemalt Norma puhul.

Kolevoll · **Postitatud:** P Nov 07, 2010 10:10 pm

valgeronk kirjutas:

Ja alati tekib küsimus,miks teha kuul terasest,padrun ju tehtud vasesulamist?

Jah, miks tõesti? Ja miks peab püssirohi selline "sünteetika" olema, kui padrun ise vasesulamist? :mrgreen:

Sarvik · **Liitunud:** E Jaan 08, 2007 3:09 pm **Postitusi:** 576

valgeronk kirjutas:

Ja alati tekib küsimus,miks teha kuul terasest,padrun ju tehtud vasesulamist?See kehtib vähemalt Norma puhul.

...ei kehti....sest norma toodab ka oma sõjarditele moona :lol:

...ja vasetatud terasest (või tina asemel terassüdamikega kuule ) kutsuvad sõjardid soomustläbistavateks :lol:

...tõsi et selliseid tsiviilkäibesse ei tohiks sattuda....aga muidugi pole see kunagi täielikult välistatud :lol:

Vasetatud teraskuulid.

Kes on foorumis