kaugemale laskmine siledast

[frukt]

käisin rakveres anomees ja ostsin sealt mõned sileda padrunid,mis laetud kuuliga ja pidavat olema mõeldud laskmiseks üle 40. m-100 meetrini hind 58 kr. aga nüüd rahast sips kahju ja ei raatsi eriti neid märki lasta kas keegi on neid proovind tiirus või ehk jahil ,et kuda tapab -või kuda lennu trajektoor on

[wsm]

Mõned lasud tuleks kindlasti tiirus teha .Soovitan panna märk 80m peale mõõtudega 1X1 meetrit.Edasise saad ise otsustada,kas tasub jahile minna!

[ubin]

Kogemused olemas. RubinSabot magnum on hea ja täpne, ostsin karbi ja proovisin 50m-lt mõlemat rauda ühe paugu. ülemine jooksis täpselt alumine laskis alla. Jäi järgi 3 padrunit ja põdrajahti. Laadisingi nii, et ülemisse rubin ja alumisse teiseks pauguks iselaetud brenneke classik. Õnnestus lasta ka põtra. löögijõud oli hea lendas peaaegu läbi, jäi teisele poole nahaalla. kuul ise on hea, ei keera risti. Põder muidu iei teinud peale rubini väljagi, vedasin uusti ja lisasin oma iselaetud, siis alles taipas, et täpselt saadud ja alustas lahkumist. Mõlemad tabamused olid käpa taha ja 5cm-se vahega kõrvuti.
Hiljem hirmutasid vanemad jahimehed mind oma karujutuga ära ja ostsin karbi SuperSabot magnumit, nendega tiirust kaugemale ei jõudnudki, nimelt see teras eraldus pronksist juba enne sihtmärki ja kohale jõudsin nii 30cm-se vahega. panin need riiulisse ja seal on nad praegugi.
on mõeldud mingi spets rauale millel on otsas vint.
nüüd laen endale padruneid ise ja need kõige paremad. Sookoliga pauk kuidagi mahedam ja brenneke classikud jooksevad hästi. õnnestus 90-lt meetrilt siga lasta ja jooksis läbi, käpatagant sisse ja teiseltpoolt veidi pehmemast kohast koos rasvadega välja.
Looma tahad lasta ikka selle sama padruniga millega tiirus harjutasid, need super ja rubin on selleks liiga kallid, aga kui kiiresti vaja ja jahti siis rubin on hea.
üks pluss on veel, et kui haavli tsokid otsas siis rubin on konteineris ja võib kohe kasutada, klassikutega ei taha rauda venitada.

[sergo]

Kogemused olemas. RubinSabot magnum on hea ja täpne, ostsin karbi ja proovisin 50m-lt mõlemat rauda ühe paugu. ülemine jooksis täpselt alumine laskis alla. Jäi järgi 3 padrunit ja põdrajahti. Laadisingi nii, et ülemisse rubin ja alumisse teiseks pauguks iselaetud brenneke classik. Õnnestus lasta ka põtra. löögijõud oli hea lendas peaaegu läbi, jäi teisele poole nahaalla. kuul ise on hea, ei keera risti. Põder muidu iei teinud peale rubini väljagi, vedasin uusti ja lisasin oma iselaetud, siis alles taipas, et täpselt saadud ja alustas lahkumist. Mõlemad tabamused olid käpa taha ja 5cm-se vahega kõrvuti.
Hiljem hirmutasid vanemad jahimehed mind oma karujutuga ära ja ostsin karbi SuperSabot magnumit, nendega tiirust kaugemale ei jõudnudki, nimelt see teras eraldus pronksist juba enne sihtmärki ja kohale jõudsin nii 30cm-se vahega. panin need riiulisse ja seal on nad praegugi.
on mõeldud mingi spets rauale millel on otsas vint.
nüüd laen endale padruneid ise ja need kõige paremad. Sookoliga pauk kuidagi mahedam ja brenneke classikud jooksevad hästi. õnnestus 90-lt meetrilt siga lasta ja jooksis läbi, käpatagant sisse ja teiseltpoolt veidi pehmemast kohast koos rasvadega välja.
Looma tahad lasta ikka selle sama padruniga millega tiirus harjutasid, need super ja rubin on selleks liiga kallid, aga kui kiiresti vaja ja jahti siis rubin on hea.
üks pluss on veel, et kui haavli tsokid otsas siis rubin on konteineris ja võib kohe kasutada, klassikutega ei taha rauda venitada.

tõeliselt ilus jutt, lausa jahinduskirjandusklassika.

Millise viimase sihtimiskauguse puhul tohiks sileraudsega trikli lahti teha?

[Kaupo Kindsigo]

Meenub Tallinnas, Silikaadi 100 m tiiru vasakus ääres, 90 m kaugusel seisnud 200 l plekktünn. Oijee, kui huvitav oli selle pihta mõnikord (ega peale sileraua erinevate padrunite haavlijooksu katsetamist 30-40 m kaugusele pappkarpidele liimitud pabermärklaudade pihta haavlitega tulistamiseks selles vinditiirus sileraudsetel püssidel kaasasolemiseks mingit muud mõtet polnudki...) kuuliga tulistada ja kui mälu ei peta, oli sellele tünnile 12 kal. kuuliga pihtasaamiseks vaja 40 cm tünni ülemisest äärest kõrgemale sihtida...
Muidu potsatas kuul liiva....

Ja kuhu sa jahis sihid kui siga jookseb? Taivasse vai? Main gott!

[Kallekke]

Mis tsokk ubinal oli ka torudel?

[vallo]

Jooksvat siga sellises situatsioonis naguKaupo kirjutas lastakse tõenäoliselt järgmiselt- Üks mees on laskur, teine mees mõõdab looma kaugust ja liikumise kiirust, kolmas arvutab teiselt saadud info põhjal laskenurga ja etteveo kauguse , ning edastab info laskurile. Laskur analüüsib kas sellistel tingimustel on võimalik tabada või mitte ja vastavalt sellele otsustab ,tulistada või mitte.

[ubin]

rubini lasin veerandiga ja classikut silindriga

[Üllar Tamm]

Omal hetkel näpu vahel Brenneke karp. Padrun siis Rubin Sabot magnum 12/76. Karbi tagakülel järgmine tabel:
Cal 12, slug 16 mm= 20 cal, 28g/438grs
Kaugus m 0 25 50 75 100
Kiirus m/s 510 454 404 363 334
Energia J 3641 2886 2285 1845 1562
Trajektoor* -5,0 +0,6 +3,8 +2,1 -3,6 cm
* Idela sighting distance: 88m

Nende andmete põhjal tundub küll päris tõsine mats olevat Ehk õnnestub nädalavahetusel ka metsas ära proovida, kuda tegelikult toimib
Kunagi vene ajal sai noore ja rohelisena lastud 16 cal tehase laetud Maieri kuuliga kolm põtra vahemikus 75- 90 meetrit, igale loomale üks kopsupauk Kuul oli ilusti teisel pool naha all pidama jäänud. Püss oli tol ajal Iž- 27, Maierit lasin alumisest pooltšokk rauast ja jooksis minu arust väga hästi Igatahes põdrale sihtisin ikka käpa taha, mitte sarvede vahele

[Ain Aavik]

Jooksvat siga sellises situatsioonis naguKaupo kirjutas lastakse tõenäoliselt järgmiselt- Üks mees on laskur, teine mees mõõdab looma kaugust ja liikumise kiirust, kolmas arvutab teiselt saadud info põhjal laskenurga ja etteveo kauguse , ning edastab info laskurile. Laskur analüüsib kas sellistel tingimustel on võimalik tabada või mitte ja vastavalt sellele otsustab ,tulistada või mitte.

huvitav , miks siin mõned mehed siledat nii alahindavad ja naerualuseks teevad - kas harjumusest vindiga pikalt plaksida - või on lugu selles , et siledaga on jahipidamine ikkagi suurem kunst ja laskmine nõuab ikka täpsemat kätt ja niiöelda meest kahh ...
Sõlmiks kihlveo , et paljud vintrelvaga laskvad jahimehed jäävad nii tiirus , kui ka jahis jänni , kui neile sileraudne pihku pista - kusjuures totaalselt jänni !!!!

[Ain Aavik]

Ja lisaksin veel seda , et nii paarkümmend aastakest tagasi lasti kõik loomad siledast ametlikes jahtides - venemaal sõjaväes olles käis praporšik küll kalašnikoviga põdrajahis ja lasi valanguga , kuid loobus sileda kasuks ja soetas endale ka koera - aga no mis ma ka tean , ma vaid poole sajandi tagune väljalase

[Ahto Kattai]

Sõlmiks kihlveo , et paljud vintrelvaga laskvad jahimehed jäävad nii tiirus , kui ka jahis jänni , kui neile sileraudne pihku pista - kusjuures totaalselt jänni !!!!

Laskekatse sooritamisel pastab küll sedamoodi ,et kes ikka ei suuda lasta ,siis vahet pole mis relva kätte annad,ikka on tulemus .....t! Kes lasta oskab ja relva ei pelga, laseb nii sileda kui vindiga.

[Arles]

Ma nüüd ei saanud aru kihlveo objektist..
Et mõõdame jännijäämist või siis mida?

Kordan siis mõtteselguse poolest üle - sile ja kuni 35 m, kontrollitud moon normaalse tihedusega - way to go. Vint ja samad tingimused 100 m peale (või rohkem, mitte reegel vaid erand). Mõlemale distantsile on loomulikult meest ka taha vaja. 35 m kaugemale siledast laskmiseks on väga vähe mehi erandite hulgas - välja tuleb ju arvutada oluliselt rohkem muutuv sihtimiskoht ning vastaval kaugusel allesjääv kuuli energia...

Paratamatu tõsiasi aga on, et väga tihti saab pea suvalist vinti-moona kasutada lahtise sihikuga distantsidel 10-70(80) m nö universaalse müttamispüssiga, sest tihedus enam-vähem. Ja kogemus ütleb, et paljudel meestel ei jookse siledast kuul 35 m pealt ka 40 cm ringi tihedusega.

Kas ikka jäi mõnel segaseks, miks siin mõned ei kilka siledavaimustusest?

Aga väide, et siledast laskmine nõuab täpsemat kätt, pole väga pädev.

[Kaupo Kindsigo]

Jooksvat siga sellises situatsioonis naguKaupo kirjutas lastakse tõenäoliselt järgmiselt- Üks mees on laskur, teine mees mõõdab looma kaugust ja liikumise kiirust, kolmas arvutab teiselt saadud info põhjal laskenurga ja etteveo kauguse , ning edastab info laskurile. Laskur analüüsib kas sellistel tingimustel on võimalik tabada või mitte ja vastavalt sellele otsustab ,tulistada või mitte.

huvitav , miks siin mõned mehed siledat nii alahindavad ja naerualuseks teevad - kas harjumusest vindiga pikalt plaksida - või on lugu selles , et siledaga on jahipidamine ikkagi suurem kunst ja laskmine nõuab ikka täpsemat kätt ja niiöelda meest kahh ...
Sõlmiks kihlveo , et paljud vintrelvaga laskvad jahimehed jäävad nii tiirus , kui ka jahis jänni , kui neile sileraudne pihku pista - kusjuures totaalselt jänni !!!!

Kõik sõltub konkreetse laskuri laskeoskusest! Aga sileraudsega on tunduvalt lihtsam lasta. 30-40 m peal teeb ta oma töö ära. Rohkemaks pole ta loodud. Kihlvedu? Kes kellega ja miks? Vean kihla, et hea treeneri käe all õpib igaüks korralikult nii silerauast kui vintrauast laskma!

[kakuke]

Kes lasta oskab ja relva ei pelga, laseb nii sileda kui vindiga.

Kult ütles välja täpselt minu mõtte. Mõistlik relv, jooksva moonaga, mõistlik distants ja vahet pole. Enda siledast, enda laetud moonaga võin iga kell lasta, kuigi hing vintrelva juures.