Siledaga saab lasta 100m küll. USA mõnedes osariikides on vintrelvaga laskmine piirkonniti keelatud (kardavad asustustiheduse tõttu hulkuvaid kuule). Seal lastakse kõik suured loomad siledaga ja energiat puuduse taha nüüd asi küll ei jää. Pigem on probleemiks sihiku tüüp ja mitmeraudsetel kokkujooks. Halvasti tehtud või lähidistantsile konstrueeritud kuulid ei jookse loomulikult. Üheraudne (nt. poolautomaat) koos optilise sihikuga (või punatäpiga) ja hea kuuliga (Blondo jt.) jookseb 100 m pealt 15 cm ringi kui mitte tihedamalt. Põhiliselt USA-st on saadaval ka igatsugu teisi "peenikesi" kuulitüüpe. Kahjuks küll hirmsa hinnaga mis omakorda soosib vindi kasutamist.

Lähimaa pealt on suurekaliibrilisel "vihmaveetoru" märgatavalt parem nn. peatav shokieffekt. Igatahes võsast kallale kargava karu või notsu vastu läheks ennemini 12-kaliibrilise sileda kui peenikese (s.h. cal300) vindiga.

Miks peaks siledaga kaugemale laskma, siledaga jahi võlu ongi ju selles, et uluk üle kavaldada ja talle lähidistantsile saada. Ligema maa pealt loomast ka parem ülevaada. Kaugemale lastakse ikka teiste relvadega, mis selle jaoks konstrueeritud.
Meil mitmel mehel tahtmine rohkem sileraudsega jahti pidada, eriti suuruluki ajujahil, kus vintraudsetega käidud, kiired lasud lähidistantsilt. Meie konkreetses piirkonnas jäävad lasud ikka sinna 50m kanti.
Väga palju oleneb ju ka jahipiirkonnast, milline maastik ja millised distantsid, millist ulukit kütitakse.
Tegelikult peaks relvakapis mõlemat tüüpi relva jaoks koht olema, siis vastavalt vajadusele võtad kaasa.

Tegelikult peaks relvakapis mõlemat tüüpi relva jaoks koht olema, siis vastavalt vajadusele võtad kaasa.[/quote]

Ehk siis kombi

Kas nad kasutavad seal tavalist sileraudset või nn. slug rauda? Neil kahel suur vahe.

Vintrauda koos slugged kuuliga, kannatab ka 175 pealt pommitada

Mul endal vindiga tsokk olemas. Tavakuulidega pole mitte mingit vahet kas see või silinder. Ja head spetsiaalkuuli pole Eestis müügil leidnud, mis tsokis kontrollitult pöörded sisse võtaks. Enamus pehmema tinaga kuule (isegi kui nad vinti sisse lõikuvad) jooksevad hooga läbi ja rihveldavad vaid küljed ära (vähemalt nii netis mingis katsetuses tõdeti). Märkimisväärset stabiliseerivat pöörlemist ei teki. Ju see tina on ohutuse tõttu pehmem hoitud, et mõni mees täistsokki sirgeks ei laseks. Olen näinud ka rauapikkuse vindiga toru, aga ei ole sellele sobiva kuulivalikuga tutvunud.

Eee... Rauapikkune vint ei ole vist enam sileraudne. Selle nimi on nagu juba vintraudne relv

ei pruugi. seda rauda nn sileraudne vintrelv (millele meie relvaseaduses definitsioon puudub) nimetatakse ka slug rauaks nq eespool juttu on.

Kütiäris näppisin sellist sileraudset poolautomaatrelva (beretta), relval sai rauda vahetada ja üks raud oli 12 cal täisvint. Ütlen hinna ka see oli ca 17 tuhat. Tundus huvitav. Klienditeenindaja sõnul ei saavat vintrauast haavleid lasta, pidavat enam vähem 30m pealt maha kukkuma.

Ubin kirjutas:
Klienditeenindaja sõnul ei saavat vintrauast haavleid lasta, pidavat enam vähem 30m pealt maha kukkuma.

Millegipärast paljud nepimehed kasutavad siledat,millel üks raud tavaline ja teine vindiga.See vindiga raud lööb haavlid koheselt hästi laiali, mis tagab hea tulemuse tihedas võsas lähedalt lastes.

Enkidu kirjutas:
Eee... Rauapikkune vint ei ole vist enam sileraudne. Selle nimi on nagu juba vintraudne relv

Ei ole vintraud.Minul relvaloal kirjas kõigest lisaraud.

Loe ja imesta,järgmiseks ehk keegi tahab lasta padruniga millel alakaliibriline kuul ja vahe täis topitud erineva läbimõõduga haavleid et saada universaalpadrun nepist põdrani.

Ei saa aru viimase postituse mõttest.

Tere!
Lugesin seda juttu ja pooled räägivad laskekaugusest ja mingi osa seletab jälle otstarbekusest?
Täiesti erinevad asjad nagu.
Poes on vabalt saad erinevat moona millega on võimalik tavalisest jahipüssist 100 m distantsil lasta(ei pea silmas kuuri seina) -kas seda teha märgi või looma pihta see on nagu igaühe enda otsustada.
Keegi väitis et osadel küttidel ei jookse sileraud ka 35 m distantsil 40diam ringi.
Sama kindlalt võiks väita et osad kütid suudavad oma headest vintidest(millega on laskekatsegi sooritatud)lasta küljega seisvat põtra 50 meetrilt makku.
Lõppkukuvõteks,et mis selle arutelu mõte on?
A) Väide,et sileraud ei lase(täpselt) kaugemale kui 50m on ajalugu
B) Vintpüss laseb alati hästi ja teostab valiklaskmist - jabur
Aluseks jääb ikkagi see,et ralvaluba ja jahimeheks olemine eeldab mõningast inteligentsust ja kui seda pole siis ei aita ka loengu pidamine.
Kaupmehed võiks ise oma tooted järgi proovida ja seda ongi mõistlik teha olukorras mis ületab tavakasutus piire.

Mulle meenub siinkohal üks Eesti jahimehest loetud artikkel, mis lõppes sõnadega:" Sileraudne relv on mõeldud jahi pidamiseks, vintraudne relv on leiutatud inimeste tapmiseks"

ei saa mitte vaiki olla sellise pealiskaudse väitlemise juures.
Fakt on see, et väga oluline enamus kasutuses olevast moonast-relvast ei saa 40 meetri pealt mõistlikku tihedust. Kurb on asja juures see, et omanikud ei saa sellest ka aru. Fakt on ka see, et osad mehed ei oska oma vintraudseid kasutada. Aga kui me nüüd vaatame neid kahte väidet, siis esimene räägib püssi ja moona tihedusest ning teine laskeoskusest. Sedasi kahte väidet sidudes järelduste tegemist saab nimetada demagoogiaks.
90% (minu isiklik arvamus) siledaraudseid relvi on mõeldud haavlilaskmiseks (vaadake või nende tsokke ja vastavate tsokkide suunitlusi) osade puhul lisavõimalusena kuuliga lasta. 9,9% siledaraudsetest on vast kuuliga laskmiseks, võib-olla veelgi väiksem osa. Kuuliga 35 m distantsile. Ja üliväike osa siledaraudsetest või poolsiledaraudsetest (12 cal ja vint sees) on mõeldud kaugemale laskmiseks.
Kaugele laskmise olulised komponendid on: täpsus, sihtimisvis, kuuli kiirus-kaal=energia. Uluki tabamiseks oluline on ka laskuri oskus. 300 m/sek kuul kukub samal kaugusel ju hoopis rohkem kui 900 m/sek lendav. (keskkoolis õpetati ka, et 3 g ja 30 g keha kukuvad sama ajaga sama palju - õhutakistus).
Seega püüaks nüüd kenasti kokku leppida, et on vaid üksikuid siledaid-poolsiledaid, millega kaugemale lasta (jah, ja siis ka see keerulisem kui vintraudsega).

Ning siin viimati vihjatud "Eesti ahimehe" artikkel... lisaks oma minevikus elavale meelevaldsele sisule oli seal ka loogikavigu. Muuseas, väga oluline osa meie igapäevaelus kasutatavaid leiutisi on alguse saanud militaarvaldkonnast. Kasvõi seesamune internet .. appi, inimeste tapmiseks ...