Hornady A-max

Vestlused sellest , millise padruniga kus ja millal pauku teha
Kaupo Kindsigo
Postitusi: 1059
Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am

Postitus Postitas Kaupo Kindsigo »

teadjamiis kirjutas:loen teemat ja imestan. A-Max kuuliga suurulukit lasta on üsna südametu tegu. Olen näinud neid vigastusi metskitsel ja on arusaadav, et kuul on purunenud juba nahaga kokupuutel. Kuuli mõte on anda surmav šokk siseorganitele mitte purustada pindmisi lihaskudesid. A- max kuuliga lastes sureb loom valu ja verekaotuse kätte. Suhtumise asi, ise vaadake mida teete.


Nõus, südametu tegu jah! Täiendan: Peamine probleem A-Max kuuli puhul on suuruluki (välis)pindmistes kudedes killunemine, sügavat haavakanalit tekitamata! Ega suuruluk (kohe) ei suregi, tuigub oma veritseva ja hiljem mädaneva haavaga kuhugi soo peale ja seal läheb ilmselt kunagi raipeks...

Kõikide sportkuulide käitumine on erinev. Norma Diamond Line ja Lapua Scenar ka killunevad. Sierra Match King jälle käitub täismantlina, saab lasta väikeulukeid (rebane, jänes), ei lõhu, samas sokk jookseb ka "käpa taha" tabamuse puhul 100-120 meetrit mida on liiga palju! :(



Kalleke ütles:Kuuli algkiirust võib muuta ikka tugevalt näit:kal.30-06 Vo umbes 200-950 ms-ini 9.7 g-se kuuli puhul. olenevalt milleks sul seda tarvis on
just nimelt muudab kuuli killunemist sellega palju vähemaks,muidugi loeb ka keerme tõus.


Ütle mulle palun laadimisparameetrid 30-06 Spr jaoks kui kuuli algkiirus on 200m/sek, kuul on 9,7 g ja mis rohi ja missugune on laengu kaal? :roll:

Keerme tõus/vindi samm ei mõjuta kuuli killunemist! See näitab kui rasket (või kerget kuuli) ja missugustel algkiirustel suudab konkreetse relva raud stabiilselt pöörlevana täpselt sihtpunkti saata! :oops:
_________________
Ahto Kattai
Postitusi: 2418
Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm

Postitus Postitas Ahto Kattai »

Kuule Teadjamees ära nüüd aja jura ! Mis sa tahad öelda ,et nii nõrgukese loomale nagu kits tekkitab üks kümne g-ne kuul ainult pindmisi vigastusi :M ja ei tea küll millesse need loomad siis surevad kui mitte verekaotusesse mis tingitud...... . Teie juttude põhjal võib järeldada ,et see kuul laguneb lausa rauast väljudes ja edasi toimib kui haavlipüssiga lastud. Arvan veelkord ,et ei maksa talle siis nii kõva tuld tagumiku alla teha/säästa püssirohtu!
Kaupo Kindsigo
Postitusi: 1059
Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am

Postitus Postitas Kaupo Kindsigo »

Jah, kitse võtavad nii täismantel, poolmantel ja sportkuul maha aga mina muretsen rohkem ikka suurte ulukite koha pealt!
Põdrajaht Scenariga ju käib!("oi mis hea auguga kuul see oligi mida Kuristiku tänavalt odavalt saab"!) :twisted: :o :evil:
Kasutaja avatar
Kallekke
Postitusi: 299
Liitunud: K Jaan 03, 2007 9:13 pm

laskemoon

Postitus Postitas Kallekke »

Kaupo küsis:

Ütle mulle palun laadimisparameetrid 30-06 Spr jaoks kui kuuli algkiirus on 200m/sek, kuul on 9,7 g ja mis rohi ja missugune on laengu kaal? Rolling Eyes

Näit; 308-sal,N-320-et 0,2 grammi,9,7 rem sps,temp 22,karabiin,vast.tingimustel-37,65 m/s-praktiliselt paks kinnas kätte ja püüa kinni.nüüd järgneb vist imestuste laine et milleks sul seda tarvis ja nii edasi.vastus on lihtne ,kuna mina selline laisemapoolne vanamees olen ja püssitoru seisukorra-mõõtude saamiseks kuuli ei viitsi torust läbi peksta siis lasengi sellise algkiirusega vana padja sisse kuuli ja hakkan mõõtma.
sarnane laeng ka 30-06-el,ei leidnud märkmeid praegu üles.

seda jah raamatutes ja internetis ei ole Kaupo.


Keerme tõus/vindi samm ei mõjuta kuuli killunemist! See näitab kui rasket (või kerget kuuli) ja missugustel algkiirustel suudab konkreetse relva raud stabiilselt pöörlevana täpselt sihtpunkti saata!


õigus:keerme tõusuga saame stabida erinevate raskuskeskmega kuule,kuid asjal on ka teine mõte.
näit:soft-point tüüpi kuuli jääkväärtust mõjutab just nimelt keerme tõus,see ammu ära tõestatud järgmiselt ,vähemalt põtra -siga lastes samamoodi10-se tõusuga ja12 se tõusuga küljelt lastuna ja mõlemapoolset ribi läbides naha alt leitud kuulidel kaaluvahed sees tunduvad,vist mingi paar grammi.

keegi nimetas seda mehhaaniliseks tsentrifugaal plahvatuseks.
kui nüüd samade kuuli vaskkestade paksusega kuul saata lendu erinevate keermetõusudega raudadest looma pihta siis igaljuhul jääb järsema keermetõusuga toru kuul kergemaks juhul kui sa ta üles leiad.

Hornadyl täitsa olemas selline plahvatav-kildudeks lendav kuulSXSP,kui sa proovid nüüd neid erinevate keermetõusudega siis saad ise ka aru.

muidugi võib PREEMIUM kuulidel olla teised näitajad.
Kaupo ja teised laadimistegevusega alustajad:ÄRA PROOVI ALALAENGUGA LAADIMIST KODUS!!!
Viimati muutis Kallekke, L Apr 14, 2007 8:39 pm, muudetud 1 kord kokku.
Protif "HORNADY" njet prijomoff !
peeter

a-max

Postitus Postitas peeter »

Selliseid allalaetud padruneid nimetatakse "Subsonic Ammunition" . Muideks soovitatakse kasutada laadimisel Magnum sûtikuid :lol: . Milleks neid vaja on ? Kasutusvaldkond on lai . Sarnast moona toodetakse 7,62 x 39 , 223 remington , 308 win , 8 x 57 ja 30-06 ka lausa tehastes militaar otstarbel . Kôiki eelpoolmainitud kaliibreid olen ise nâinud ja tean , et on olemas , vôib-olla on neid rohkemgi . Et sellist padrunit lihtsam laadida oleks toodetakse viimasel ajal suisa erilisi kesti . Erinevus seisneb selles , et kesta mahutavus on viidud miinimuni ( kest on paksuseinaline ) .

Erinev keermesamm môjutab oluliselt kuuli toimet ja ka algkiirust . A-max ei vaja tôesti ûldsegi mitte vôimast laengut . Igasugune kuul , kui talle tohutu kiirus peale keerata lendab kildudeks . Olen seda kasutanud 3 - 4 aastat ja siiani rahul . Vâga hea tâpsusega kuul avamaal laskmiseks ja tânu sellele sobib ka kenasti sportlaskmiseks . Mis saaks olla veel parem kui see , et saab jahirelvaga rahulikult ka tiirus paugutada . Ei pea omale mitut erinevat sorti moona relvale sobitama . Kardab kôrsi ja oksi nagu iga teinegi teravatipuline kuul . Eesti oludes pole suurulukit mida sellega lasta ei kannataks . Pole ûkski kaduma lâinud , lastud kuule pole kogunud , aga vist peaks mône vôtma ja siia ûles pildi panema . Rahustaks vist mône mehe maha kûll , kui pildi peal mingit vahet pole teiste korralike jahikuulidega .

Rules for the safe operation of subsonic loads:

1. Drill Flashole to 3.5mm (9/64") to allow all the primer flash to enter the case and ignite the powder completely.
2. Use Magnum Primers for maximum primer flash and better powder ignition.
3. Lube all bullets. Moly is good, animal fat is better.
4. Lubricate the bore regularily while shooting.
5. Never crimp bullets into cases. Never seat bullets "into the lands."
6. Try not to use powder charges of less than 40% load density.
7. If load density is less than 40%, use tamping or fillers to keep the powder at the bottom of the case.
8. Make sure the bullet exits the bore after each shot.
9. Use only the fastest burning pistol powders - N310, N312, Bullseye, Clays, Titewad, HP38, Red Dot.
10. Any sort of slow ignition or hangfire is a warning of iminent Secondary Explosive Effect (SEE).

NB. Ära seda kodus jârgi tee :H
Kaupo Kindsigo
Postitusi: 1059
Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am

Postitus Postitas Kaupo Kindsigo »

Kalleke kirjutas>Näit; 308-sal,N-320-et 0,2 grammi,9,7 rem sps,temp 22,karabiin,vast.tingimustel-37,65 m/s-



Palun t]lgi ka!


Normaalse vaimse tervisega inimene ei topi N320 vintrelva padrunisse!! :shock:

Algul on 0,2g, hiljem trehvab 2,2 g ja lukk ja silmnagu ribadeks! :twisted:

Natuke peaks ikka vastutustunnet ka olema, noored loevad ka seda saiti! :evil:

Jahivintrelval voiks alustada N133 st!

http://www.vihtavuori-lapua.com/pdfs/Bu ... -Chart.pdf


Schotteril on oigus, need purukslastud lukuga Tikkad/Sakod tulevad just hullude rohtudega katsetajate kaest! 8)




Imelik, server ei anna t'pit'hti, kirjutan edasi homme!
kaidojaht
Postitusi: 141
Liitunud: R Okt 29, 2004 8:46 pm

Postitus Postitas kaidojaht »

Imelik, kui laadimisraamatus ei ole siis on vale, või. Kui võrrelda erinevaid laadimisraamatuid siis ühe raamatu järgi ülelaetud padrun võib olla teises raamatus alles pool laengut. Kui kaalu peal on 0,2 siis vaevalt, et trehvab 2,2 need ikka väga erinevad arvud. Kust ikka need soovituslikud arvud laadimisõpikutesse saavad kui mitte katsetuste teel. Kellel isu on oma relvaga katsetada see ikka teeb ja mõnikord leiab huvitavaid tulemusi. Ise ka natuke sinnapoole.
Kasutaja avatar
Arles
Postitusi: 602
Liitunud: K Dets 22, 2004 11:13 am

Postitus Postitas Arles »

Klassika ütleb "tule taevas appi"...

no ei pea üks terve mõistusega inimene katsetama, milline piiriväline laeng veel tema relvaga välja tuleb (et kui kord ei juhtu midagi aga 100-s kord??). OK, kui raha ja tahtmist on ja laborikatseid ei usalalda - ostke katsetamispüss, tehke ohutud tingimused ja ärge soovitage teistele lollusi.

Arles,

kes töötab alal, kus saab vaid korra eksida..

kaidojaht kirjutas:Imelik, kui laadimisraamatus ei ole siis on vale, või. Kui võrrelda erinevaid laadimisraamatuid siis ühe raamatu järgi ülelaetud padrun võib olla teises raamatus alles pool laengut. Kui kaalu peal on 0,2 siis vaevalt, et trehvab 2,2 need ikka väga erinevad arvud. Kust ikka need soovituslikud arvud laadimisõpikutesse saavad kui mitte katsetuste teel. Kellel isu on oma relvaga katsetada see ikka teeb ja mõnikord leiab huvitavaid tulemusi. Ise ka natuke sinnapoole.
Kasutaja avatar
Kallekke
Postitusi: 299
Liitunud: K Jaan 03, 2007 9:13 pm

laskemoon

Postitus Postitas Kallekke »

Ennäe imet,taas on üks lambukene telepaatilis-psüühikatundmise tunde võtnud!
tea mis see Kaupo toriseb,ise tundis huvi ja mina proovisin kogemust jagada.
Ära karda, ega ma su laadimiskirjade mahalugemise kohale siia foorumisse ei pretendeeri.
küsiks ka Kaupolt et millise kiiruse juures üldse A-max mingisuguseid avanemise märkke näitama hakkab,lastuna märga tel.kataloogi või mujale taolisse?ja mis rohuga ja kui palju?
See mees kes rohupurgilt või laadimis tabelilt numbreid ei oska lugeda ja huupi rohumarkke segi ajades padruneid laevad on poolpimedad,alkoholiga liialdavad või muidu sellises tervislikus seisundis kel ei saa ega tohigi relva ja laadimisseadmeid olla.

parandasin eelmist postitust ja lisasin ka lõppu hoiatava märkuse!

P.S. kas Tikka ja Sako lõhkilastud püssidest pajatas sulle seesama soter kes EEstis Zeissi optikat müüb ilma tehase gar.talongita ja Sako praakpadruneid ja Soomeski omal moel tuntud mees?

(hulle püssirohte pole minu teada olemas,on hullud laadijad,kui sa seda mõtlesid.)

pole küll ühtki püssi lõhki lasknud ega pole lähiajal ka plaanis-tean küll üht relvameistrit kes kunagi vene ajal sel moel vanade, hukule määratud relvadega katsetas,näe tuli abiks küll,mees nüüd teada tuntud tegija.
Protif "HORNADY" njet prijomoff !
Olavi Kool
Postitusi: 663
Liitunud: K Mär 03, 2004 10:03 am

Postitus Postitas Olavi Kool »

Muidugi tapab A-max kitse ära ja ma ei vaidlegi selle vastu. Tahtsin lihtsalt näitena tuua kuidas kuul tabamisel käitub. 80 meetrilt rindkeresse lastud valgejänesel viis teise külje minema ja ka tabamise küljest ei olnud palju järel. Kitsele aba peale lastes tekitab sinna tõsise pommilehtri ja kuna energiat on kõvasti toimib killustunud kuul haavlilaenguna ja väljub teiselt poolt koos küljega.
naised saunas rääkisid
Kaupo Kindsigo
Postitusi: 1059
Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am

Postitus Postitas Kaupo Kindsigo »

Kallekke kirjutas:

Ennäe imet,taas on üks lambukene telepaatilis-psüühikatundmise tunde võtnud!
tea mis see Kaupo toriseb,ise tundis huvi ja mina proovisin kogemust jagada.
Ära karda, ega ma su laadimiskirjade mahalugemise kohale siia foorumisse ei pretendeeri.
küsiks ka Kaupolt et millise kiiruse juures üldse A-max mingisuguseid avanemise märkke näitama hakkab,lastuna märga tel.kataloogi või mujale taolisse?ja mis rohuga ja kui palju?
See mees kes rohupurgilt või laadimis tabelilt numbreid ei oska lugeda ja huupi rohumarkke segi ajades padruneid laevad on poolpimedad,alkoholiga liialdavad või muidu sellises tervislikus seisundis kel ei saa ega tohigi relva ja laadimisseadmeid olla!



Mina vastan:
A-Max on tehtud paberist märklehtede tulistamiseks, mingit avanemise juttu selle kuuli kohta tootja ei lisa! Mehed on piisavalt palju siin kirjutanud mida ta loomade kehas teeb!

Mina ei loe laadimisandmeid mehhaniliselt maha vaid olen konkreetsete (jahi)poolmantelkuulide ja selleks ettenähtud püssirohtudega õiged/parimad sobivad laengud leidnud. Olen need meestele saatnud ja seni on mehed rahule jäänud. Mis siin ikka. Kui keegi tahab ise katsetada ja otsida, palun väga! Aga palun kasutage selleks sobivat rohtu! :lol:
indian
Postitusi: 410
Liitunud: E Okt 31, 2005 5:11 pm

Postitus Postitas indian »

Eksivad ka kõige tervemad, nii vaimselt kui füüsiliselt terved ma mõtlen. Eluke veereb omasoodu ja paneb asjad paika. Paraku on eluke aga näidanud, et kõige rohkem juhtub ränki õnnetusi just nendega, kes on endas ja oma oskustes nii kindlad, et kaotavad lõpuks igasuguse enesekontrolli. Rohupurgi segiajamine peaks olema teoreetiliselt võimatu, kui kirju lugeda. Ma olen püstoli-revolvri rohu, just selle 320ne eriti ära märkinud, mitte ei loe tehase tähistust ja ikkagi loen vähemalt KAKS KORDA. Paranoiku? ''Minuga nagunii ei juhtu, kui juhtub, siis lollide või poolpimedate joodikutega'' jms. EI kehti. Kehtib aga alati Murphy seadus, eriti kehtib see maakeeleks ümberpanduna: ''...kui üks asi saab ***** minna, siis ta ka läheb...'' seadus. Ja selle eest ei ole me keegi kaitstud, hoobelgem ja olgem kindlad kuitahes palju. Saab segi ajada ja kuidas veel saab! Saab 0,2 asemel 2,2 grammi panna, saab! Kainelt, nägijana, kuuljana, oskajana ja mida iganes. Mõtled millelegi muule, keegi helistab vms. Kui üle ei kontrolli, ongi jama käes. Kiirustad, mida iganes. Pole mõtet sel teemal siin riidu üles kiskuda, kui tark ja tubli keegi oskab olla. Ja ikka käib teemast läbi see Tubli Eesti Mehe '' saab ka nii'' loogika. Arstid- teadlased- insenerid näevad aastaid hullu vaeva ja teevad tööd, siis tuleb aga see TEM ja teatab nagu polkovniku lesk, ''arstid ei tea midagi..'' ja hakkab ise leiutama. ja leiutabki. Lääne Eestis ''leiutas'' üks vana 7,62 x 53 le BARS-i ka sisse, et ''vägevam'' oleks. Ja oligi vägev, nii vägev, et püssist suur osa juppe kadunuks jäi ja kätest- näost sai pinde välja noppida. Oleks tubli Mossini leiutis veel palges olnud, siis saanuks ehk lukupoltigi katafalgil pealuust välja sikutada. Pidu taevani, pauk oli vägev! Omaenese tarkus see ikka kõige parem. Äkki peaks mingi leiutajate- alkeemikute seltsi tegema? Deviis ja moto võiks olla: ''Meiega ei juhtu midagi!''
Iga asi tuleb omal ajal või siis natuke hiljem.
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Postitus Postitas baddmann »

indian kirjutas:...Saab 0,2 asemel 2,2 grammi panna, saab! ...


Toon selle kohta analoogse näite isiklikust laadimiskogemusest: 3,30 grammise laengu asemel sattus 3,03. Nimelt sai püssirohukaalul (ja sugugi mitte esmakordsel kasutamisel) 10 mg ja 100 mg nihikud sassi aetud ja nii see tulemus tuligi. Õnneks ei olnud viga katastroofiliselt suur (ja oli allapoole, mitte ülespoole), tegemist oli küllaltki suuremahulise kestaga (30-06 Spr), mille puhul rohu liigne loksumine tekitas kohe kahtlusi ning vea avastus tuli juba ruttu peale laadimise lõpetamist, nii et järgmine samm oli kuulihaamer ja kopsimine. Aga jah, tähelepanu hajumist küll ei tunnetanud, viga aga juhtus ikkagi.

BM
Kasutaja avatar
Kallekke
Postitusi: 299
Liitunud: K Jaan 03, 2007 9:13 pm

laadimine

Postitus Postitas Kallekke »

See õige jah et laadides padruneid peab asjale täielikult pühenduma ja kõrvalistest teguritest mitte end segada lasta.
vanasti polnd asi nii keeruline,Sokol ja Bars ja haavlipüss või püstol, nüüd kui vindi rohud saadaval ja neid on palju ,peab erilise tähelepanekuga asja toimetama alati kontroll millele järgneb veel mitu järelkontrolli ja üks tüüp rohtu korraga laual Vihtavuori rohul ka 100 ja300-ja seeria vahet aitab teha ka värvi erinevus. alati püssirohu taseme kontroll ,lambiga üle suude tõmmates kohe näha.
endal pole õnneks prohmakaid ette tulnud ja loodan et ei tule ka kindlaid reegleid jälgides.
Protif "HORNADY" njet prijomoff !
Kasutaja avatar
kärss
Postitusi: 109
Liitunud: T Dets 04, 2007 1:58 pm

Re: Hornady A-max

Postitus Postitas kärss »

Siis selline küsimus. on kellelgi kogemust Hornnady kuuliga FTX 160 gr? kaliibriks 30-30 WIN Vabandan ette, kui tema eelnevalt juba üleval olnud. päring tulemust ei andnud.
metsas on mõnus
Vasta