Kas mitte veneaegsetes OT reeglites ei olnud 45 kraadist nõuet laskesihi ja kütiliini vahel?

Olen näinud terasmantliga vasetatud kuuli peale laskmist, kus vindiharjad kuulile on jäljed sisse pressinud, pole sellest vasest jälgegi, mina neid oma nuijja ei topiks igatahes.

Trasserkuul käitub oluliselt erinevalt kui tavaline täismantelkuul kuna ta põleb lennu ajal seest tühjemaks ja kaal ning raskuskese muutuvad, väiksemgi takistus viib trasseeriva kuuli loperdama , seal taga on nagu väike reaktiivmootor mis kogu seda protsessi võimendab.

Aga rikošeti teemal oleme tiba juba varem nokitsenud siin

viewtopic.php?f=17&t=368&hilit=k%C3%B5rrekesed+liblekesed

Loomulikult pole ajujahis võimalik lasta täismantlitega ja omadest kogemustest kirjutasin ikka kõrgemalt positsioonilt rebase laskmisest ja nüüdseks ka sellest loobunud haavlipüssi kasuks. Lihtsalt vastik seda laga pärast nülgida, kui suuremasse konti läheb. Mis puutub rikosettidesse siis lastes sokule 50m pealt plasttipulise kuuliga läbi põõsa kusjuures loom oli põõsast mitte üle 2-he meetri, tegi sokk paar rahulikku hüpet ja jalutas metsa ära. Kogemus ka ühelt ajujahilt kus peale sigade metsast väljatormamist üks küttidest oma SKS-i sigade pihta tühjendas ja peale oma kohalt lahkumist avastasin endast paari meetri kauguselt lumehangelt Kalshnikovi täismanel vindi jälgedega kuuli, laskenurk minu seisukohaga 90 kraadi. Minu küsimuse peale kas ta laseb lahingpadrunitega oli vastu jaatav, teised pidid lihtsalt kallid olema. Niipalju hea,et sead pääsesid peale kümmet pauku ikkagi terve nahaga ja 2meetrit enne mind lumele ära väsinud kuuli märkamine oli lihtsalt õnnelik juhus.

selle trasseerivaga pole märki küll mõtet lasta, ta ju tegelikult kuulipilduja tule suunamiseks ja sõjas paarkend sentimeetrit siia või sinna tähtsust ei oma, küll on vene kroonu ajast meeles, et kuival ajal tuli iga natukese aja tagant kustutama joosta. Lihtsalt vasta taevas lasta on kena vaadata nagu meteoriit ainult alt ülespoole, suund sai võetud nii, et kuulid langesid merre. Sai ka soomustläbistavad süütekuulid ära proovitud soomuse asemel sai siis vanu käiguikaste ja mootoreid kasutatud, mõni bensupaak ka vürtsiks juurde laiali lastud. Mis vintraua kuulide läbivusse puutub, siis vene I MS aegse nikkel(mantel ei sisalda terast)kestaga täismantel kuulidega 50 m pealt 2 laksu 60 cm-se läbimõõduga toorest männipakust läbi ja 150 m pikkuselt lumiselt väljalt polnud märgata kukkumist lumme. Samas 8x57 12,7 gr-ne Nurma Vulkan(poolmantel) lõi 2-30m pealt läbi ühe randme jämeduse kase, ja sama jämeda lepa jäädes kinni 2 cm sügavusse 10cm läbimõõduga pajusse. Õigemini sealt pajust urgitsesin välja mingi võrmitu plönni, mantel oli vahepeal kadunud. Ise arvan, et 16cal Brenneke oleks ka selle kolmanda puu läbi löönud.

olen kuulnud ka autoriteetsete jahimeeste arvamusi, et poolmantelkuuliga vint on metsas ohutum kui sileraudne, sest poolmantel "pihustub" koheselt võsas, samas kui massiivne sileraudse kuul võib oma teed pärast esimese oksa läbimist pikalt jätkata ... võta nüüd kinni kus tõde on

tõde on teises teemas kus otsime püssi koeramehele just võsa pärast

Poolmantleid on väga erinevaid, mõni võib-olla tõesti pihustub võsas aga enamus jääb terveks, avanevad "seeneks" ja säilitavad 60-99% algkaalust. Tugevamad poolmantlitest nagu Barnes TSX avanevad ja säilitavad 100% algkaalu! Probleem on pigem selles, missuguse suuna need kuulid võtavad pärast esimeste takistustega kohtumist ja mis edasi saab...

Eelmine nädalavahetus seajahis oli järgmine juhtum.: Lasti ületee minevat siga ja laskenurk maha, poolmantel kuul läks kuskilt rikosetti, lendas puulatvatesse ja kukkus 200 m eemal oleva küti jalge ette maha... Kõik ohutustehnika reeglid olid täitetud aga nagu näha on juhus pime.

Tervist!

Oma kogemus kaugest armeeteenistuse ajast oli see, et öisel ajal vösasse laskmisel täismantliga kuulidega sai näha väga imelisi pörkamisi. Niivörd imelisi, et lasksektori piirajad töusid väga ausse.
Summaarselt olid need nii, et tulesektorist mölemale poole 45 kraadi ja sihtmärk pidi olema tulejoonest 100 meetrit. Sihtmärkide taga oli vägev "browni liikumine" ja osa hakkas ka tagasi tulema, önneks suure kaarega ja aeglaselt.
Videolink vöimatust rikoshetist:

http://www.youtube.com/watch?v=0ABGIJwiGBc

Kahjuks on telefon garantiiremondis ja ei tea mis seisus tagasi saan aga sai filmitud trasseriga laskmist öösel. Ei tea kui hea graafika on arvutist vaadates aga see rikosheerunud kuuli nurk võib olla ikka päris hull. Kui telefoni kätte saan saadan mardile v üritan ise siia üles panna

Sain siis telefoni mõni aeg tagasi kätte ja sain aega video ümber konvertida avi failiks, et kõik saaksid siis vaadata kuidas rikosheerub täismantel.
aadress: http://www.hot.ee/duma//trasserid.avi
Ps minul mängib bs playeriga.
Pps kvaliteet ei ole suurem asi kui fail ümber konverteerida, enne oli parem

tere!
seda nato moon ao mitut eri varjanti : rootsi moon, usa moon,taani moon jne! rootsi moonal ka eri varjandid: tina sudamik+vask kest, tina sudamik+ teras kest, teras sudamik+vask kest, teras sudamik +vasetatud teras sudmik! usa moonal : teras sudamik +vasetatud teras kest ja sama asi tina sudamikuga!k6ige t2psemalt jookseb rootsi moon(enda katsetused) lahtise sihikuga 100m pealt 10cm ringi ja optikaga kuul kuuli!(rootsi moona tina sudamikuga kuulide kaal 9,2g) muidugi ei tasu jahi relvadest l2bi ajada eri laskemoona (drasserid jne) aga kui tead millist kuuli kasutad siis ei juhtu relvaga kull midagi , ma olen ise tiirus relvast neid l2bi uhand ala 400-500 pauku ja ei ole mitte midagi juhund, laseb jahimoonaga t2pselt ja sellega samuti !

juhata foorumlastele ka kust seda NATO moona saab nii, et tiirus 400-500tk oma jahirelvast läbi lasta ja ilma, et kellelgi hiljem probleeme ei tekiks päritolu tõestamisega. Ega ometi nende sõjakooli kadettide teema pole kes Tartus hiljuti puuri pisteti?

Arvan , et mehed peaks natuke mõtlema ,kui oma lõuad lahti teevad. See kui keegi kusagil kaitseliidu laskmisel 50 -100 pauku kõrvale kandib ja siis kireb , et moona maa ja ilm odavalt saada võib palju pahandust tekitada. Samas sellistele tulebki mööda pead anda, nii , et uurigem välja kes meie riiki õõnestab!