Ei tea kuidas teiste loomadega on aga reindeeridel olid purustused ikka päris suured.

Käesoleval hooajal olen 2 põtra lasknud 11,7g accubondiga ja 3tk 14,3g hammerheadiga, kõik loomad ajust, kaliiber 300 win mag. Accubondiga lastud põdrapull 220m pealt oli täiesti aktsepteeritavate lihavigastustega, niipalju kui näha oli (päris pulkadeks me lihakeha ei löönud), samas 80m pealt 2 lasku saanud vasikal tuli ühel küljel umbes 8 ribi pea kogupikkuses täiesti haljaks teha + 1 esimene aba ära visata, et valumi jälgi näha poleks. Aukude vahed ehk 10-20cm. 2 lasku tegin sellepärast, et loom kohe ei kukkunud, nagu 308&barnes-x kombinatsiooniga harjunud olen. Kuuli algkiirus oli sel iselaetud padrunil 890m/s kanti - ju liiga vihane minek ja liigekspansiivne kuul sellisele distantsile.
Ülejäänud on rahulikuma ja raskema tehaselaetud hammerheadiga lastud, loomad kuni 25m läinud ja siis otsa saanud. Distantsid 100-200m vahel. Accubond on vähemalt sel kaliibril ilmselgelt kaugemale (üle 150-200m) laskmiseks mõeldud.

olen teinud samad järeldused. lähedalt lastes purustuse suured, kuid kaugemale, peale 100m ideaalne kuul. lähedalt kasutan sako hammerheadi.

Nuujah,mina olen selle kuuliga kõigest kolm looma lasknud kauguselt 250-340m.Kõigil kolmel loomal olid purustused ikka üsna suured.

Eeldan, et tegemist ei olnud põdraga ja võib-olla kogunisti mitte Maarjamaaga?

Täpselt nii.See reindeer on oma suuruselt meie põdravasika ja mullika vahepealne.

Kasutan Accubondi 140 grs cal 270 WSM suuruluki jahis teist aastat ja omalt poolt ainult positiivsd kogemused. Moona algkiirus 950m/s ja ükski loom ei ole vajanud teist lasku. Kütitud ikka mitmeid loomi ja kukkusid kohe jalalt.
Eelmisel laupäeval tui ajust seakari, sealt 50-lt meetrilt sai nopitud kaks prisket põrsast, üks sai kaelapaugu teine selgroo alla neerude ette. Kaelapaugu saajal oli üks kaelalüli vahelt läinud ja teisel oli pool maksa pudruks põrutanud ja mingi osa oli ka kadunud kuid väljumisavad ei olnudki suured nii 1-2 cm. Accubond on kuul , mis tekitab suurel kiirusel sellise shoki,et peale tabamust uluk ei suuda enam tõusta. Eelmisel sügisel sai proovitud seda kuuli ka kitsele ja liiast see oli. 280m-lt tegin südamepaugu. Väljumisava kaudu oli ka süda läinud ja vahelihase ning mao oli ka puruks põrutanud . Seetõttu loobusin Accubondi kasutamisest kitsele. Nüüdsest läheb kitsele 150grs SST kahe kõrva vahele ja ei mingeid hilisemaid probleeme (töötab ideaalselt ja liha ka puhas eksport).

Ma kavatsen ka siga proovida accubondiga, algkiirus siis ikka pea 900m/s ja 11,7g - nii nagu põdralegi. Usun, et sea peal toimib paremini kui senised põdrakogemused. Korralik pull sai tabamuse rindkeresse, kuul läbis mõlema kopsu keskelt - pärast lasku põgenes veel siiski ca 75m... Oleksin oodanud, et uluk peatub ikka kiiremini. Ka 80m pealt 2 rindkere tabamust saanud vasikas jooksis veel 50-60m. Aga eks iga juhus on omanäoline, kuigi sarnaselt wsm-ile reklaamivad paljud kohest peatamisvõimet. Korra tekkis loll mõte, et äkki kuuli minek liigvihane..

Ega selgroo pauguga ei saagi mingeid järeldusi teha!

Tegemist ei olnud selgroo pauguga. Kuul ei puutunud üldse konti.
Seoses hendriku ja paljude teiste jahimeeste jutust on selgunud, et soovitakse lasta ulukeid suht raske kuuli kaaluga ( 11,7gr 14,3gr jne.).
Tekkis küsimus. Milleks soovitakse anda ulukile ülearu suurt energiat? Kas tekitada rohkem verevalumeid ja rikkuda liha?
Sama töö teeks väga edukalt ära 9,1 gr ja 9,7 gr kuuli kaaluga Accubond. Kus saaks anda tuduvamalt suurema algkiiruse ja lamedama lennutrajektoori ja sellega tekitada suurem shok ja rikkuda vähem liha ning tekitada verevalumeid.
Iseasi on muidugi relvad, mille vindi keermesammust sõltuvalt ei jookse kerged kuulid näit.
.30 cal relvad millel keermetõus 1:10 ei taha eriti 9,7 gr kuuliga joosta. Neile sobib 11,7 gr edukamalt.

WSM-ile et vanadel vene torudel nagan,tt,pps,dekterjov,ja tavaline vintpüss oli keermesamm 420 mm sõltumata kuulikaalust,arvan asi suuresti kinni iga kuuli valmistustäpsusest ,sobilikust algkiirusest ja relvast endast.On pikki püsse millel raua pikkuse kohta kuul teeb ühe täispöörde,on torusi kus 1,5-kuni 3 täistiiru.Kui nüüd see keermesamm alg kiirusega läbi korrutada,jagub igale mehele mõtlemisainet.Ja suure algkiiruse tagaajajatele ja magnumi meeestele,lähedalt lastes lihtsalt kuul ei jõua avaneda,läbistab looma ja viib viib oma energia kaasa,nii vene kui saksa erialases kirjanduses pikad jutud sees.

Kasutasin põdrajahil Hornady 9,7 interlocki ja ainult positiivne kogemus. Põdrapull kopsulasuga 40-50 m ja valma. Vigastused ainult lasupoolses abas, kogu energia jäi ulukisse. Kuul läbi ei jooksnud ja ulukil sees kui pannkook. Oluline on leida vajadustele õige kuul.

Küll mitte otse teemasse-minu tähelepanek- mida aeglasema lennuga kuul seda vähem purustusi ja energiat läheb rohkem ulukisse. Kerge kuuliga millel suur algkiirus verevalumid palju hullemad. Tähelepanekud teinud 6,5-se "kustiga". Ja oleneb ka laskekaugusest- millisel maal kuul avaneb täielikult ja millisel mitte.

peepk jutule: Ja suure algkiiruse tagaajajatele ja magnumi meeestele,lähedalt lastes lihtsalt kuul ei jõua avaneda,läbistab looma ja viib viib oma energia kaasa,nii vene kui saksa erialases kirjanduses pikad jutud sees.[/quote]
Vastaks siinkohal nii: Mida suurem on kuuli lennu kiirus ja ümber oma telje pöörlemise kiirus seda kergemat takistust läheb talle vaja deformerumiseks (seenestumiseks või siis tükkideks lagunemisel). Olen saanud seast lastud accubondi kätte teiselt poolt naha alt, mis meenutas rohkem kroonist münti kui kuuli ja osalt oli ka lagunenud. Laskemaa oli ca 100 meetrit.
Ega siis ilmasjata Nosleri tehas ei anna Accubondi kuulile soovituslikult max kiirust 3150 fps.
Sama näide Hornady V-max kuulist: Näit. Lased rebast kuuli algkiiruaega kiirusega 700-800 m/s , siis võid saada healjuhul ka hahka, aga suurendades algkiirust 1000-1100 m/s, siis rebasest pole midagi võtta. Sisuliselt rebane plahvatab tükkideks. Toimub samasugune plahvatuslik effekt nagu oleme näinud YouTubest, kus kütitakse preeriakoeri.

Mis see teeb, kui teisendada m/s?