Väike abi kuluks ära

[peepk]

Täna meil lasti suur ilves.Ärge nüüd uskmatud pikali kukkuge ,sest tehti üks lask ca 35 meetrilt ja kahe nulliste haavlitega.Ja kui mõni vend ei suuda uskuda et peenike haavel kah oma töö teeb,no siis pole parata.

[jagwelt]

kas cal 12 we 16

[peepk]

Ikka 12 cal aga see pole määrav ja püss miski vene ront, mis aga tubli mehe käes imet teeb ,sest ta ainukesena meie pundis lisaks ilvesele ka suure sea lasi oma koera eest(kuuliga)

[honkomees]

Täna meil lasti suur ilves.Ärge nüüd uskmatud pikali kukkuge ,sest tehti üks lask ca 35 meetrilt ja kahe nulliste haavlitega....

loomulikult paras, tihedus on jämedusest olulisem, kribasin ise paar posti tagasi

2/0-4/0 ilvesele täitsa paras,

kes viitsib, see otsib oma püssile parema jooksuga moona (nt mõnel nr 0 ei jookse, aga samas nr 1 väga hästi või vastupidi) ja laseb edukalt...

[Marekp]

Kuna peenemaid haavleid on laengus rohkem, siis ulukit tabab ka reaalselt suurem hulk haavleid. Kui nûûd korrutada 1 haavli energia ulukit tabanud haavlite arvuga, siis peaks kôigile selge olema, et koolkond "mida jämmem seda parem" on totaalselt vale. Milline on aga see ôige jämedus, selle peab iga mees ikka endale enne jahti tiirus selgeks tegema. Jaht ei ole enam see koht, kus katsetada.

[duv]

Saan aru,et mida suurem tabanud haavlite hulk ja kattuvus seda parem, aga lõpuks on igal haavli numbril ka oma läbilöögi võime, mis peenematel väiksem on. Võtame nüüd ilves 2/0-ga, kormoran ka 2/0, kits ka, kobras alates 5/0. Nr. 9 haavlit sai vanasti nepi-ja püü jahil kasutatud, nüüd tabelis tühi koht. Miski seal nagu mäda, kui kilose kaaluga linnule läheb sama haavel, kui ilvesele ja samas kobras, kes vast mitte raskem ilvesest ja kitsest,kelle nahk ja luud mitte jämedamad vajab jämedamat.

[Marekp]

Läbilöök kûll jah, aga millest ta peab läbi lööma? Ulukit ei tapa mitte see, et haavlid tast läbi lendavad vaid ikka haavlitest saadud shokk. Vaata ka eelmisel lehekûljel olevat Jyri postitust nr.7 haavlid ja jänesed. Täpselt nii see ongi, piisab kui paras kogus haavleid lendab ainult naha alla. Muidugi olgu kohe ära öeldud, et see näide on teisest äärmusest, mida ei tohiks ka propageerida.

[honkomees]

Läbilöök kûll jah, aga millest ta peab läbi lööma? ...

See on üks asi, et mõnel tõpral nigu metssiga või kobras on üsna paks ja vintske nahk (mõnel linnul ka sulestik), teisel samasuurel loomal nagu kits aga õrn nahk (küll nuga seda nülgimise juures näitab ka).
Ka see "šokitaluvus" on eri loomaliikidel erinev, kits õrnake saab paugu makku ja seisab sellega küürus kohapeal kuni otsad annab, samasuur seapõrsas lidub kilomeetreid.
Ühesõnaga pole kaal sugugi määrav haavlite valikul, tõesti aitab ka põlvkondade kogemus valida õiget moona ja lõpuks relva eripära.

[Kolevoll]

Honkomehe postituse täiendamiseks julgen lisada, et ilves on tõesti selline loomake, kes üsna peenete haavlite kasutamise puhul juba maha jääb. Hunt seevastu on minu hinnangul aga üks kõige visama hingega elukas, kes Maarjamaal pesitseb. Kunagi õnnestus mul lasta 55 kg isend, kelle kere sisaldas kokku viie eri läbimõõduga haavleid. Üks 6mm haavel oli vastu soe tagajala luud lennates lapikuks muutunud.
Kirjanduses avaldatud tabelid on haavlite läbimõõdu valikul üldjuhul juhindumiseks head küll, aga teinekord on suur kasu ka kogemusest.

[Mait Mägi]

Olen 16/70 cal siledaraudsetjahipüssi kasutanud jahimehe põlve algusest. Siia maani laen ise haavlipaugud 4,0 mm, 5,0 mm ja muidugi mõista ka kuuli mis ise valatud. Linnujahi padrunid ostan poest. Soovitan väga haavlijooksu kontrollida ja olla seal juures kriitilise meelega. Edu ja jõudu.

[Üllar Tamm]

Kui lugeda selle uudise: http://www.maaleht.ee/news/mets/jaht/la ... d=28158599 soomekeelset versiooni, siis ca ühelt meetrilt lastud kaks pauku rebasejahi moonaga päästis jahimehe naha ja peletas eemale unest äratatud ja vääga tigeda karumõmmi. Kuigi täpselt pole öeldud,mis relva mees kasutas, eeldan sileraudset.

[Pauli]

Kuna peenemaid haavleid on laengus rohkem, siis ulukit tabab ka reaalselt suurem hulk haavleid. Kui nûûd korrutada 1 haavli energia ulukit tabanud haavlite arvuga, siis peaks kôigile selge olema, et koolkond "mida jämmem seda parem" on totaalselt vale.

Ballistilisest aspektist küll, aga kulinaarsest? Mina eelistan prae sisse jätta vähem ja jämedamaid tinaubinaid - kergem üles leida ja hamba murdmise tõenäosus väiksem.

[taivox]

Suht loll küsimus, aga oskate äkki rääkida, mida enamjaolt (siledaraudse) kuuliga lastakse?

[raindrenkhan]

Põder, siga, karu, hirv

[aivar00]

Lisan veel, et vares, jänes, part, hani jne.
Kuuliga laskmiseks keeldu ei ole. Haavlitega aga küll. Kõik need tõed peaks ju jahiraamatus kirjas olema või kuidas