Hollow Point kuulid.

[hirvekütt]

Tahaks teada kas otsast auguga kuulid (Sako Racehead, Lapua Scenar) pärast objekti tabamist käituvad samuti kui täismantelkuulid või neil on ka poolmantelkuuli omadusi (seenestuvad?).

[hendrik]

Pigem pihustuvad - ehk lendavad lihtsalt kildudeks. Poolmantli asemel ei tohiks kasutada.

[hirvekütt]

[quote="hirvekütt"]Tahaks teada kas otsast auguga kuulid (Sako Racehead, Lapua Scenar) pärast objekti tabamist käituvad samuti kui täismantelkuulid või neil on ka poolmantelkuuli omadusi (seenestuvad?).

Muidugi oli see küsimus tõstatatud ka väikese tagamõttega. Nimelt on kuulide tabamisel shokki tekitavad omadused, minu arvates, jahil esmase tähtsusega. Selles osas on aga teadmised tavaküttidel üllatavalt napid. Minule on jahil paaril korral näidatud täismantel padruneid ja räägitud, et head odavad padrunid, lasevad täpselt ja peaks põdrale käima küll!Ometi ei tohi
täismantliga suuruluki jahil püssi laadidagi! Niipalju siis teadmistest. Asi on ka kindlasti selles, et ilma igasuguste kogemusteta vintrelva kasutamisel jahil, saab väga lihtsalt kohe vindiloa kohe kätte. Mingi aeg tagasi nõuti paar aastat vähemalt sileraudsega jahikogemust, enne kui vindiloa said. Vint aga on hoopis midagi muud. Relvaeksamil on rõhk ohutusel(tiirus!). Kuulide ballistika ja omaduste poolest peaaegu juttu ei ole.Samuti napib sellest juttu jahieksamil. Sellise eksimuste-katsetuste meetodil kogemuste saamine jahil aga viib ju haavatud ulukite metsa jäämise ja isegi jahiõnnetuste arvu kasvu poole. Tiirus käib kahjuks suur protsent vaid laskekatsel. Loen foorumist, et peaks nagu kõigest väest kärbsele silma laskma. Minu arvates tavajahimees peaks 100 m kauguselt toelt tikutoosile (5-7 cm ring) pihta saama. Kui relv ja optika korras on see võimalik saavutada enamuse kaubanduses oleva moonaga. Siis on relv jahipidamiseks rahuldavas korras. Suurulukit ei olegi eriti kaugemalt eetiline tulistada. Eksimine jahil laskja poolt on tavaliselt palju suurem.Sellepäras palun teadjamatel meestel siin jagada kogemusi ja soovitusi erinevat tüüpi kuulide kasutamisel jahil.

[Joosep Käba]

Erinevatest kuulidest siin suured laiad teemad üleval. Ca 2 tundi lugemist kindlasti kui otsast alata. Ja on mida kõrvataha panna.
Mis puutub aga relvaloa koolitusse, jahitunnistuse koolitusse ja ka kohalikus keeles ilmunud jahikirjandusse siis olen nõus.
Teemat puudutakse minimaalselt ja kohati kumab ka selget võhiklikkust läbi. Ilmselt on siin asi piisavalt huvitatatud õppejõudude puuduses.
Olen siin ka ennem rääkind, et ise sain vintpüssi osta poest nii, et pold elus enne käeski sellist optikaga asja hoidnud. Kui poest kodu sai toodud, mõtlesin mis nüüd teha. Tol ajal oma seltsis oli ka vast 2-3 meest kes üldse miskit teemast jagasid.
Egas midagi, lugesin seda foorumit vähe, vanale lumelabidale märkleht peale ja vennaga karjääri. Kährikuluba lahti kirjutatud ja tuld. No asja ohutuse poolelt oli hästi kuna ise sõjaväes sai ikke väga palju lastud ja vennas ka ühe rahuvalve missiooni kaasa teind.
Teoorias on ju võimalik, et 18 poiss kes pole vindist enne ühtki lasku teind ja sõjaväes ka pole käind, saab vindi poest kätte. Vot selline olukord tuleks küll välistada.

[jyri]

Kunagi ammu,kui olin Sako moona fänn,kasutasin Sako Super Hammerhead kuuli,mis oli samuti auguga(hollow) kuid klassifitseerus poolmantlina.Olen näinud auguga kuule,kus see auk ainult ballistika parendamiseks.Seega ainult augu järgi ei tohiks kuuli klassifitseerida ja seega kasutust reglementeerida-peab ikka lisaandmeid vaatama.

Sellise eksimuste-katsetuste meetodil kogemuste saamine jahil aga viib ju haavatud ulukite metsa jäämise ja isegi jahiõnnetuste arvu kasvu poole.

Jahiõnnetused ja haavatud ulukite metsa jäämine on rohkem jahi organiseerimatuse tulemus(muuseas,ka valede relvade ja/või moona kasutamine ühisjahis on samuti jahijuhataja tegemata jäänud töö),haavatud ulukit on KOHUSTUS jälitada.Targad teevad seda kontrollitud koertega.Muidu olen nõus,et ennem kui vindiga kütiliinil kohta hõivata peaks natike ennast üldhariduslikult arendama ajus,luures ja nülgimises.Egas moodne ja kallis varustus potentsiaalsest inim-või koeralaskjast veel jahimeest tee.Ja ega ka üleüldine liberalism,kus näiteks piki kütiliini tulistanud "kütt" jääb karistamata,põhjusel et kedagi ei haavanud,nagu ka koerte tulistajad,kes samuti karistuseta pääsevad,ei soodusta distsiplineeritud ja pädevate jahimeeste juurdekasvu.Sorry,et lõpus teemast pisut mööda.

[Ahto Kattai]

Ei tea küll ,et SHH oleks kunagi auguga kuul olnud!

[Olavi Kool]

On ikka Sako SHH auguga kuul, lihtsalt HH on tinaotsaga poolmantel.
http://www.ongeyamasafaris.com/all_abou ... ading.html

[Joosep Käba]

SHH ei ole hollou point selles mõttes kunagi olnud. On tavaline poolmantelkuul lihtsalt teravama ostaga kui paljud muud. Kui lugupeetud spetsialistid nüüd oma silmaga on ka SHH kuuli näinud ja katsundki siis viimased 3-4 aastat ei ole neil kuulidel ka seda 1-1,5mm tühikukest seal otsas, pigem mütsikene on tekkind tippu. Parimat.
http://www.sako.fi/cartrid_bullettypes. ... hammerhead

[hirvekütt]

Kunagi ammu,kui olin Sako moona fänn,kasutasin Sako Super Hammerhead kuuli,mis oli samuti auguga(hollow) kuid klassifitseerus poolmantlina.Olen näinud auguga kuule,kus see auk ainult ballistika parendamiseks.Seega ainult augu järgi ei tohiks kuuli klassifitseerida ja seega kasutust reglementeerida-peab ikka lisaandmeid vaatama.

Sellise eksimuste-katsetuste meetodil kogemuste saamine jahil aga viib ju haavatud ulukite metsa jäämise ja isegi jahiõnnetuste arvu kasvu poole.

Jahiõnnetused ja haavatud ulukite metsa jäämine on rohkem jahi organiseerimatuse tulemus(muuseas,ka valede relvade ja/või moona kasutamine ühisjahis on samuti jahijuhataja tegemata jäänud töö),haavatud ulukit on KOHUSTUS jälitada.Targad teevad seda kontrollitud koertega.Muidu olen nõus,et ennem kui vindiga kütiliinil kohta hõivata peaks natike ennast üldhariduslikult arendama ajus,luures ja nülgimises.Egas moodne ja kallis varustus potentsiaalsest inim-või koeralaskjast veel jahimeest tee.Ja ega ka üleüldine liberalism,kus näiteks piki kütiliini tulistanud "kütt" jääb karistamata,põhjusel et kedagi ei haavanud,nagu ka koerte tulistajad,kes samuti karistuseta pääsevad,ei soodusta distsiplineeritud ja pädevate jahimeeste juurdekasvu.Sorry,et lõpus teemast pisut mööda.

Siin pole mõeldud vaid ühisjahti kus jahikaaslased ja jahijuhataja veidi silma peal hoiavad.

[Kolevoll]

Muidugi oli see küsimus tõstatatud ka väikese tagamõttega. Nimelt on kuulide tabamisel shokki tekitavad omadused, minu arvates, jahil esmase tähtsusega. Selles osas on aga teadmised tavaküttidel üllatavalt napid. Minule on jahil paaril korral näidatud täismantel padruneid ja räägitud, et head odavad padrunid, lasevad täpselt ja peaks põdrale käima küll!Ometi ei tohi
täismantliga suuruluki jahil püssi laadidagi! Niipalju siis teadmistest....

Jahitunnistuse pikendamiseks peavad jahimehed osalema täiendkoolitusel. Hirvekütt, esita oma klubi juhtidele ettepanek, et täiendkoolitusel ka sinu eelkirjeldatud teemal teadmisi jagataks. Ehk langeb sealt kübe teadmatute silmaringi laiendamise viljakale põllule selliselt, et saab ajusagarates juured sügavamale sirutada, mille tulemusel kahaneks ka täismantelkuuli kasutajate vägi.

[kakuke]

HP kuulidele olen ise siis mõelnud, kui asula servast rebast küttinud vms üliespansiivse kuuli peale, kus kuul pihustuks peale märgi tabamist (just ohutuse teema mõttes olnud). Suuremate loomade puhul ei oska kommenteerida, kuidas need pihustunud tükid töötada võivad, et kas ikka suudavad piisavalt kaugele energia kanda.

[andrus]

Kakuke sa lase asula ääres kummikuulidega

[kakuke]

Veel parem oleks kasutada kusipüssi.

[andrus]

Sellisest imevahendist kuulen ma esimest korda

[kakuke]

Nii kutsutakse asja, mis sul püksis on.
Sorry OT pärast.