teadjamiis kirjutas:Venelased tegid ka ise mingeid kombineeritud püsse millele mõeldi vist käigupealt välja padrun. Eestisse on jõudnud kes teab mis teid pidi sellised isendid nagu 8x66R. Padrun selline suht robustne ilma igasuguse markeerinu ja kaubandusliku välimuseta. Mina ei ole sellisele moonale suutnud netist pilti leida ja ainult kahel lehel on seda moona mainitud mõõtude järgi, et on olemas. Katsun mõne aja pärast siia ka pildi lisada. Ja veel üks asi pakub huvi, kas meiemaal keegi omab sellises kaliibris relva nagu 444 MARLIN?
Jah tõesti venelastel täitsa olemas selline padrun nagu 8x66R, mis ilma markeeringuta selle tõttu, et otseses tootmises teda ei olnud samuti nagu neid ülejäänuid minu poolt mainituid. 444 Marlin, aga ju täiesti tänapäevane asi, mis isegi Vihtavuori tabelites olemas. Mingis NL aegses raamatus oli vist mingi 6,5 kal. ,mis oli minuarust Nagant´i padrunist tehtud pudel kujuline, aga see võib olla ka puhtalt minu kujutis sest peale kal. ja pildi midagi antud polnud. Huvitav kas Eestis ka veel mõni Krnka padrun järgi on või inglaste Martini-Henry, prantslaste vanu tuleb igatahes pea sama tihti ette, kui Berdanka omi ja isegi ühte puru roostes Gra rauda koos lukukojaga sai kunagi nähtud. Täitsa huvitav see ajalugu, mis teel taolised relvad ja laskemoon kunagi siia kanti juhtunud on.
No nii, panen nüüd selle naljaka vene padruni pildi ka siia
Ja on küll venelased teinud nagani kestaga jahipadruni kaliibris 6,5
Ja ega eestlased kehvemad saa olla, parempoolne on kodumaine veneaja produkt mis põhineb nagani lühikese sportpadruni kestal ja omavalmistatud 5,6mm poolmantelkuulil.
Mäletan hallist ajast vanaisa laetud vist 12 cal padrunit ,millel kolmnurkselt sisse pandud 3 saksa vindi kuuli,no nigu kartets kui otsast vaadata.Laske tulemust võib ette kujutada
peepk kirjutas:Mäletan hallist ajast vanaisa laetud vist 12 cal padrunit ,millel kolmnurkselt sisse pandud 3 saksa vindi kuuli,no nigu kartets kui otsast vaadata.Laske tulemust võib ette kujutada
Kõik oleneb sellest millist tulemust silmas pead, kas seda, et paari kolmekümne meetri pealt lahtisele ajalehele pihta ei saa või hoopis seda, mis juhtub siis, kui need tuugalt tsokist läbiminevad teraskestaga kuulid tsoki läbimisel rauasuudme kolmenurkseks muudavad. Kollektsioonilise väärtusega padruni alla see vast ei lähe, küll võiks aga omaette kollektsiooni moodustada rahva lollustest, kus jumal teab mida rauda topitakse ja vanu ilusaid asju lihtsalt puruks lastakse.
Käiks küll vana padruni alla,ju aeg oli selline et pold midagi paremat haavli asendajat hetkel võtta ja seega see padrun võidi laadida enne läinud sajandi 50-nendaid.Kahjuks pole seda padrunit ja SILINDER raudadega tamasser kaheraudset enam,millel raudadest küljelt vaadates valgus läbi paistis.Ega teadjamiis sellisest eksponaadistki ära ei ütleks ja vean kihla ,et tal sellist "originaali"pole.
peepk kirjutas:Käiks küll vana padruni alla,ju aeg oli selline et pold midagi paremat haavli asendajat hetkel võtta ja seega see padrun võidi laadida enne läinud sajandi 50-nendaid.Kahjuks pole seda padrunit ja SILINDER raudadega tamasser kaheraudset enam,millel raudadest küljelt vaadates valgus läbi paistis.Ega teadjamiis sellisest eksponaadistki ära ei ütleks ja vean kihla ,et tal sellist "originaali"pole.
Neid iselaetud imepadruneid nähtud rohkemgi, küll sees spordika, küll kuullaagri kuulid ja naelad, takka tõukamas kõikide maailmasõja aegsete erinevate moonade rohud ja lisaks ka tikuväävel. Kui sul see Damasser oli, mis tast siis ära viskasid? Oleks võind veel praegugi silmarõõmuks olla. Muideks peale sõda tehtigi haavleid kodusel teel traadist lõigates ja 2- he raudplaadi vahel rullides, peenemad ka lihtsalt tilgutati ja rulliti ümarguseks.
Kuule duv,kõik see oli kuskil aastatel vast 1967-8.Siis olin eelkooli ealine poiss ja minul ei olnud otsustusõigust,mis nägin ,on lihtsalt meelde jäänd.Kes rääkis püssi ära viskamisest? Asi ju huvitav ja igal pool vanemate meeste toimetustel poisikesena ninapidi juures sai oldud.Pole seda vanaisa majagi enam,pätid põletasid maha,ja relv pandi sügaval nõüka ajal pihta.
Vanal ajal kui kõigil oli tööd aga poest midagi saada ei olnud siis ikka oli Eestimaal "Leiutajateküla" ilmselt olemas. Pildil olev keskmine asjandus on kaliiber 4 rauast treitud hülss kõrval näidiseks 12kal hülss ja see vindi padrun on 9x54R millele on jämedast tina traadist kompunnitud kuul ja sütikuks on kasutatud sileraudse pikka tongi mis ilmselt sisse liimitud kuna kõrvalt paistab tongiava tükimaad suurem olema kui vaja, ei taha mõeldagi mis rohi seal sees võib olla. Selle terashülsi autor ja kasutaja läks möödunud aastal parematele jahimaadele aga püssi teemal sai enne räägitud. Vana väitis, et väga hästi tappis see relv ja seal padrunis kasutati täesti peenemate(9mm)haavlite vahele pandud jämedamat kuulaagri kuuli. Püssi laskmisel ei tohtinud kinnas käes olla muidu viskas püssi käest minema. 444Marlini kohta küsisin kuna omal oli selline padrun olemas aga avhetasin teise kogujaga ära ja uut pole siiani saanud.
Vot selliset pikad sisse puuritud jahika sütikud olid peamisi põhjuseid ,et nii mõnigi "kodus padrunite iselaadia"oma saksa vindi tõmmitsa ära lõhkus.Kübara põhi jäi lihtsalt nõrgaks suurele survele ja kärises lasu ajal kildudeks,lõhkudes ka tõmmitsa.
Huvitav-huvitav! Kal. 4 peaks vastama raketipüstoli hülsile, neid aga oli saada vene ajal saada praktiliselt kopikate eest. Küll on elu jooksul küllalt tulnud ette saksa 20mm õhutõrjekahuri hülssidest kohandatuid haavlipüssi kestasid, mis peaksid vastama vist kal.10. Praktikas taoliste kahuritega kokku puutunud ei ole ja nende laskeomadusi kommenteerida ei tea. Minu kriitilised kommentaarid igat sorti ``imelaengute`` suhtes andke mulle andeks! Tegelikult on tulnud see elust enesest, kus omamatta vanemat eeskuju sai kõik oma käe peal proovitud ja oli lihtsalt vedamine, et mul vähemalt kõik kehaosad külge jäid. Pärandina varasest teismeeast, aga õnnestus külge sebida vägagi ebameeldiv paugu kartus, mida pärast aastaid tuli välja treenida. Nii võib Peepk näide vale sütiku kasutamise kohta tähendada sihtijale seda, et sütiku purunemisel satub osa gaase silma ja isegi füüsilise vigastuseta tekitab laskjal ebameeldiva harjumuse päästmise hetkel silm sulgeda.
Hea et jutuks tuli.olen näind 16 cal kaheraudset Simsonit ja sellest lastud kestad vene püssi ei läinud,kübara paisutas kah tüki jämemaks.Lasta kannatas ainult plastik kestadega.Pappkestad lõi risti ja pikuti lõhki.No pole enne sellist kesta lõhkujat näind.Tea kas neil mingi oma padrun,millel paksemad seinad,pesad muidu ilusad ja paisumata,aga oma 1-2 mm ilmselt suuremad.
ups, minu viga, ei lugenud kogu infi läbi.Seal kirjas, et kohitsetud, siis määrigu endale pähe. Selliseid leide ei lõhuta. Või luges leidja juba siit kustutatud Hr. Sarviku soovitust ja murdis neil padrunitel kaela.
