Polevo kuulist

[jyri]

Keegi ei väidagi,et ei saa kasutada "lihtsustatud" lähenemist tüüpmoona jaoks.Hea näide vastupidisest on nn.Polevi kuul,veel parem Polev II(jäi vene ajal keelatuks),kus kõikide "tabelite" kiuste lendab see 100m ilma langemiseta ja ilma spinnita-ei pöörle oma telje ümber.Polev II pidi kuni 200 m nii lendama.Aga mistahes tabel mistahes teise siledraudse kuuli jaoks näitab 30-50 cm(versus 35m) langemist sellel vahemaal,ehk Polevi kuuli ballistikale ei saa läheneda "lasteaia" teadmiste pagasiga.Muud midagist ja asi vaidlemisest ülikaugel-kes ei nõustu,oma asi,vajadust kellelegi midagist tõestada siin foorumis küll ülearune aja ja närvide raiskamine

[kakuke]

Vist jyri kiuste, kukkus minu 28kal sileraudsest toz´ist polevo kuul 100m peal ca 70cm. Proovisin kunagi tiirus ära ja 50m oli nullis. Nii palju siis suurtest peenetest teooriatest.

[duma]

Vist jyri kiuste, kukkus minu 28kal sileraudsest toz´ist polevo kuul 100m peal ca 70cm. Proovisin kunagi tiirus ära ja 50m oli nullis. Nii palju siis suurtest peenetest teooriatest.

70 cm kindel et 70 mm ei olnud?

[kakuke]

Kindel jah, et 70cm, sellest kunagi ammu siin foorumis juttu ka tegin.

[jyri]

Psühhooligia doktor Joosep Käba täheldas arukalt,et Polevi kuuli teema ei sobi kokku 700 seeria Remingtoniga,kal. .308 aga foorumi moderaatorile võib vastata küll.Kõigepealt-mäletan vene ajast,kui see kuul müügile tuli,oli soovitus laadida kal.12 rohtu "SOKOL" ca.0,2g normist vähem.Omal ajal tegin pikki eksperimente,silmaalune sinine,valimaks seda optimumi.Aga kas Sina valisid?
Parima tahtmise juures ei tahaks uskuda(Dumaga sarnaselt),et vahemikus 50 kuni 100m ehk 50m peale kukub see kuul 70cm. Kui juhtubki nii,siis viga kuskil mujal(tootja,laengu suurus/kiirus,tchoki suurus,konteineri omadused jne).Nimelt on selle kuuli profiil tehtud piltlikkult öeldes lennuki tiiva kujuliseks,ehk lennu ajal mõjub kuulile üleslükke jõud.Keerulisemalt öelduna lendab see "balanseerivate attaki nurkadega".Kui ise kasutasin IZ12 optikaga,siis 50m peale sai 10cm ringi sisse,100m pealt u.20cm ringi sisse,ilma korrigeerimiseta.Ehk passimiseks sobis küll.
Nii et jään kindlaks oma arvamuse juurde,et teatud tasemeni võib tugineda netist leitud infole,mõnes küsimuses läheb vaja sügavamaid teadmisi.Küsimus-kas ja kellele neid sügavamaid teadmisi vaja-on eraldi teema ja kindlalt mitte selles foorumis

[gunnar]

PNimelt on selle kuuli profiil tehtud piltlikkult öeldes lennuki tiiva kujuliseks,ehk lennu ajal mõjub kuulile üleslükke jõud.Keerulisemalt öelduna lendab see "balanseerivate attaki nurkadega".

Mu aerodünaamika eksamist on juba natsa aega möödas ja ka lendamise tunde pole sadu, aga siiski. Kuidas saab sümmeetriline kuul olla lennuki tiiva kujuga ??? Sa räägid üleslükke jõud mõjub kuulile, kuidas see peaks võimalik olema ? Et seda juhtuks peaks kuuli all ja peal olema rõhkude vahe. Kuidas see sümmeetrilise objektiga juhtub ma ei tea. Või on polevo kuul nina püsti lennus ?
Etteruttavalt ütlen ära et mis suunas maa suhtes kuul on lastud ei loe kuna kuul liigub õhu suhtes mitte maa. Seega otse üles lastes peaks polevo kuul hakkama selja taha kalduma ...
Lihtsalt koolifüüsikast natsa lugemist http://www.df.uba.ar/users/sgil/physics_paper_doc/papers_phys/fluids/Bernoulli_Newton_lift.pdf

[jyri]

Gunnarile-ise vastasidki oma küsimusele õigesti-Polevi kuul lendabki "nina püsti",ehk "balanseerivate attaki nurkadega",nagu mainitud,aga vist kahe silma vahele jäänud.Ja niikaua,kui suudab "nina püsti" hoida,lendab suht otse,siis hakkab järsult langema,nagu tavaline kuul samal kiirusel.Kõrvalinfoks-minu diplom dateeritud aastaga 1976,seega päris palju asju ununenud kui pidevalt ei tegele.Pean mälu värskendama,kui õigeks arvan.Tegelikult ei näe erilist mõtet siin foorumis "kõrgema matemaatikaga" tegeleda,selleks näit.Baumani nim.ülikoolis Moskvas terve kateeder,vist M-5 nimeks.Vot nemad oskavad ka sääse lendu valemitega kirjeldada,Polevi kuulist rääkimata.Aga see jutt ju täitsa teemast ja foorumist mööda .

[gunnar]

Gunnarile-ise vastasidki oma küsimusele õigesti-Polevi kuul lendabki "nina püsti",ehk "balanseerivate attaki nurkadega",nagu mainitud,aga vist kahe silma vahele jäänud.Ja niikaua,kui suudab "nina püsti" hoida,lendab suht otse,siis hakkab järsult langema,nagu tavaline kuul samal kiirusel.Kõrvalinfoks-minu diplom dateeritud aastaga 1976,seega päris palju asju ununenud kui pidevalt ei tegele.Pean mälu värskendama,kui õigeks arvan.Tegelikult ei näe erilist mõtet siin foorumis "kõrgema matemaatikaga" tegeleda,selleks näit.Baumani nim.ülikoolis Moskvas terve kateeder,vist M-5 nimeks.Vot nemad oskavad ka sääse lendu valemitega kirjeldada,Polevi kuulist rääkimata.Aga see jutt ju täitsa teemast ja foorumist mööda .

Mis tal selle nina püsti ajab ? Ma pole konstruktsiooniga väga kursis paraku... Ehk siis, ülitäpne laeng peab olema vastavalt kuuli kaalule. Esiteks liig suur muudab vurriks ja liig väike siis kukub otse alla.

[jyri]

Jällegi ise vastad oma küsimusele.Kui loed,mida ma Kakukesele kirjutasin-päris pikalt eksperimenteerisin laenguga,vist 0,05g kaupa + siis variantidena uued ja kasutatud kestad.Oma püssile jõudsin järeldada parimaks 1 kord lastud plastik kestad ja konkreetne laeng rohtu "SOKOL",vist 1,85g.Aga sellest hirmus palju aastaid möödas.
Ära unusta kahte asja,esiteks see "nina püsti" kestab vaid kuni 0,5 sekundit (Polev II kuni 1 sek) ja et see kuul oli UNIKAALNE,taheti isegi keelustada.Kolmandaks-ma pole erialalt "aerodünaamik",lihtsalt mõned huvitavad asjad(ka muudelt aladelt) siiani meeles hobbi tasemel.

[kakuke]

Huvitav väide jyrilt. Ma seda ei teadnud. Ausalt öeldes ei katsetanud seda kuuli mitte 100 vaid 50m peale. Otsisin parimat gruppi selle maa peale ja siis sellega lasin prooviks ka 100m. Tavaliselt sellist katsetust sileraudsega ei tee, kuna nii kaugelt sellega ei õngitse. Parima tulemuse tiheduses andis 1,3g sokolit ja kuul on raske 19.65g (28 kal). Ei oska öelda, kas Polevo 1 või 2.
Välja näeb selline:

[ergo]

Seletaks keegi mulle ka:

mis see "balanseerivate attaki nurkadega" on?

Ja kuidas saab püssikuul lennata "nina püsti"?

[Kaupo Kindsigo]

Tere!

Ei saa kõigega nõustuda. Polev`i kuul on klassikaline nooleprintsiibil töötav kuul. Kuigi sileraudse relva kohta voolujoonelise kujuga, no B.C. on ikka suhteliselt madal suure lauppindala ja madala algkiiruse tõttu. 12 kal=360-380 m sek, 28 kal ilmselt kõrgem. Mis asi teda õhus tõusma paneb ei saa aru, lennukitiiva kumerust pole seal kindlasti! Tõesti, 35-40 m peale müstiliselt täpne ja hea kuul, olen temaga hulga sigu ja põtru lasknud aga 100m jätaks rahule. Sinna ta ei küündi. Kukkumine 12 kal, pakun 1 meeter. Testige!

[peepk]

Lugesin kogu seda"nina püsti"värki ja ei julgend enne Kaupot häältki teha,olgugi,et elus vist kõik "junnid",mis suurel kiirusel rauast välja lendavad, ka järele katsetand..Siiski tekkis küssa,et kui nüüd selle kuuliga laetud padrun noh 180 kraadi teistpidi rauda toppida,et kas siis lendab "nina maas" või nurka muutes veab nina kas paremale ,või siis vasakule. .Kui nüüd nali kõrvale jätta,siis see tiba otsem lend sutsu kaugemale ikka vast väiksema õhutakistuse teene on.

[gunnar]

Seletaks keegi mulle ka:

mis see "balanseerivate attaki nurkadega" on?

Ja kuidas saab püssikuul lennata "nina püsti"?

Pean tunnistama et kuulen ka ise esimest korda sellist mõistet. See "attaki nurk" vaste eesti keeles on lähenemisnurk, mis omakorda siis lennuki puhul nurka lennuki kere ja tiivaprofiili vahel, On olemas kriitiline nurk ehk kus maksimaalne tõstejõud läheb üle varisemisnurgaks, ehk kui lennukil nina liiga püsti ajada ja mootoril võimsust ei jagu vajub lennuk saba ees tagasi. Sama efekt ettepoole kallutades, sellisel juhul küll lennuk kogug kiirust ja tiivad hakkavad taas kandma (kui on stabiilne lennuk). Ehk siis balanseeriv nurk peaks tähendama mingit võimet pidevalt sama nurka hoida õhus liikudes, mis on suht võimatu kuna kuuli kiirus muutub. Lisaks on minu jaoks lahti, miks peaks kuul sellise nurga lennus üldse võtma, eriti nüüd kui ma olen kakukese pilte näinud kuulidest... Jyri, kui kuskil on miski joonis antud asja kohta palun jaga, mul on kerge huvi asja vastu juba tekkinud....

[jyri]

Hea Gunnar,tänan et minu eestikeelseid termineid parandad.Minu õpingute ajal oli kasutusel päris palju võõrkeelseid termineid,sest eestikeelsed vastsed lihtsalt puudusid,nagu ka eestikeelne "tehniline keel".
Vastan Su palvele mõne aja pärast,sest teadmistest tingituna igat
"lasteaiataseme" juttu Sa ei aktsepteeri,aga aktsepteeritavat materjali leida võtab nats aega.Veendunud,et pole probleemiks,kui leitud material on venkeelne
Tervitades/