Pakun et erinevus twistis, et kuipalju energiat sumbub kuuli keerlemisse...

Sama kuuli kaaluga moona laetakse 6,5x55´le aeglasemate rohtudega. Samuti seal vähem rohtu taga. Ja kiirused ka väiksemad. Kogu see kompott annabki tunda.
7,62´le on mega 9,7g mitte 10,1 ja järgmine siis 12g.

Tagasilöögi tugevus sõltub vägagi palju ka relvast. Uuemad Remington'i mudelid mis varustatud SuperCell™ Recoil Pad kaba amordiga on väga pehme tagasilöögiga. Nii et 30-06 kaliibriga relvaga on mugavam tulistada, kui mõne klassikalise euroopa 308-ga.

Antonio Zoli, nemad pärisid Husqvarna tehnoloogia ja teevad siiani sellle vana hea rootsi püssi kloone, ka 6,5x55. Väga hea hella matsuga kaliiber ja saadaval ka Eestis

Einoh, üks salakütt lasi kunagi ammu spordikaga ka põdra maha. Sellel pole üldse tagasilööki ja padruneid ka piisavalt saadaval
Siin ikka teema, et milline relv oleks optimaalne metsseajahil. Aga metssea jahil relva optimaalsuse seisukohalt lähenedes Eesti tingimustes ikka palju muid tegureid peale tagasilöögi. Üks asi kindlasti võsakindlus (see ka jahikaaslaste julgeolek ühisjahil!) ja suurendab igal juhul ka laskevõimalusi. Aga siin saab rääkida küll, kui siledaraudne välja jätta, mu meelest ikkagi alates kaliibrist .308 ja jämedamatest. Ma ei tahagi vaielda peenema kaliibri omanikega teemal, et need peenemad looma ei tapa. Neil energiat küllaga. Aga see energia läheb rikošetist võibolla liiga kergelt hulkuma. Ja tagasilöök - no kui .308 või mõni muu 7,62 mm tagsilöök ikka hirmutab, siis pole küll jahipüssi vaja vist osta. Ja lõppude-lõpuks - tagasilöögi hirmust saab ju harjutades lahti ja harjutamine teeb omakorda meistriks

Kõik see 6,5 jutt on muidugi kena- omalgi too kapis olemas. Surmanud tollega rebasest põdrani. 9,3 soetasin aga just enda jahimaadel kasvavat rohtu ning võsa silmas pidades. Olen lasknud 150 m pealt kitse pihta 6,5*55-ga 5 pauku. Iga paugu peale kits ainult tõstis pead ja sõi edasi. Peale igat lasku oli kuuldav omapärane vilisev heli. Kodus märklehte proovides- optika paigas. Seega möödalaskude põhjuseks kerge kuul, millise viis rikošetti juba poolkuivanud sügisene rohukõrs.

Kas 10,1g 6,5 kaliibris ja 9,7g 308 kaliibris kuulid on väga erineva käitumisega riiveka kohalt just kaliibrist tingituna või mängib suuremat rolli kuulivalik?
Kahtlen et 308 kaliibris kuulid peajagu üle on.

Ma ei tea selle kohta eriti midagi öelda, et kas kaliiber või kuuli valik. Aga, ma arvan, et mõlemad. Mul ei ole olnud kunagi 6,5 kaliibriga relva. Loodan, et keegi, näiteks Kaupo, teeb siin sellekohase õpetliku loengu.
Ma tean seda, et .308-ga sain ma piisava võsakindluse Lapua Mega 12 g-sega. Selle kaliibri kohta piisava. Aga paljud ütlevad, et 12 g on .308 natuke liig. Võib olla, et ongi. Ma tean oma kogemustest seda, et 12 g Megaga lastes tuli looma alati otsida. Mitte küll kaugelt, aga sellist pilti, et loom oleks kukkunud kohe, praktiliselt ei esinenud. Muidugi siis, kui lasid selgroogu, siis muidugi kukkus kohapeale.
Mul on kogemus ka 8X57ga (oli vist nn sakasa vindi kaliiber). Oli üks jahikaaslane, kellel oli ametlikult .308 Win, aga jahil käis selle saksa vindiga. Tollel ajal (nõukogude ajal ) ei teinud reamiilitsad ja ka looduskaitseinspektorid eriti nendel padrunitel ja relvadel vahet (ja kas nad seda tänagi teevad?) - number oli mõlemal püssil üks ja väljanägeminegi oli võhiku jaoks täitsa sarnane. Mees käis metsas alati saksa vindiga ja seda just seetõttu, et selle kaliibri võsakindlus oli vaksa võrra parem .308 omast. Sai seda relva isegi proovitud ja . . . hea püss oli! Kuigi kuulivalikut siis ei olnud. Jahikuulid treis mees ise mingitest vanadest lahingkuulidest - treis kuuli tipu pealt vaskmantli maha ja seda mitte nii, nagu viiliga tehakse, vaid sedasi, et kuuli tipp oli puhas tina ja sealt hakkas mantli sein siis tasapisi kasvama kuni saavutas täis läbimõõdu, sedasi sujuvalt kusagil 4-5 mm pikkuselt. Täna muidugi enam sellist jura tegema ei pea.
Vot nii! Mina olen oma ideaali metsas jahil käies saavutanud 45-70ga. Ja siin on rikošettimise vahe .308ga või 6,5 -sega juba kindlasti mitu vaksa, nii kuuli valikul kui ka kaliibri suurusel. Aga ma ei taha seda kellelegi peale suruda. Iga mees jõudku oma tõeni ise.

Sul Mega kaalude suhtes õigus.6,5x57R Mega 10,1g on laetud ruhuga 160-2,9g ja 7,62 Mega oli 12g,nüüd kasutan 9,7g ja rohi 150-3,15g.Vindi samm mõlemas ühesugune.Aga kiirused on praktiliselt samad.
Rikosheti suhtes oma kogemustest niipalju,et läbi võsa lähevad mõlemad otse,samuti mõlemad kalduvad kõrrest,eriti küpsest viljapeast,eemale nii,et 100m pealt olen seisvast seast puhtalt mööda lasknud.Ainult laksu kuulda,kuidas kuul vilja tabab.Üks mu sõber,kellelt ma väga palju õppinud ja kes tavaliselt mööda ei lase(jätab lihtsalt laskmata,kui pole kindel) on .308 ka 50m pealt viljas mööda lasknud.Nüüd läbi vilja üldse ei lase.Mina kah.
Aga vähemasti minu 6,5 on tunduvalt pehmema tagasilöögiga kui 7,62,kuigi kuul raskem.Võibolla sellest,et ta mul koos optikaga kaalub 5,5 kg?Teine aga 3,5kg.

Kusagil siin oli sommide rikošeti test ja kui mälu ei peta, siis sealt võis välja lugeda, et rikošetivad kõik, ainult mida suuremaks kaliiber läks seda vähem.

Rioshetti kohta põhireeglid:
1.Mida raskem kuul seda vähem läheb rikoshetti.(Vähem muudab suunda).
2.Mida suurem on kuuli lauppindala (loe:kaliiber) seda vähem läheb rikoshetti.
3.Mida tömbima tipuosaga kuul, seda vähem läheb rikoshetti.
4.Mida vähem ekspansiivsem (kõvem, vähem avanev-Blondo!) kuul seda vähem läheb rikoshetti.
5.Mida kõvem on takistus (kivi, külmunud puutüvi) seda rohkem muudab kuul suunda.
6.Suur kuuli lennukiirus pigem vähendab kuuli rikoshetti, näiteks märjalt männilaualt mis on 5 kraadise nurga all läheb sileraudse tinakuul sisse tungimata 100% rikoshetti, vintpüssi kuul suudab veel ennast "sisse puurida" ja...läheb siis mõnikord rikoshetti! Seepärast olen jätkuvalt optimistlik ajujahis vintpüsside kasutamise suhtes!



Ehk 308 Win-il on võsas selge eelis raske ja tömbi kuuliga (11,7 g Alaska, Hammerhead, Mega Hornady RN) lastes 6,5X55 SE (9,1 g kuuliga) ees.

Samas, 8 mm ja .338 ( ligilähedaselt 8,6 mm) omab eelist 308 ja 30-06 ees.

9,3 mm omab eelist kõigi "peenemate" ees.

458 Win Mag on väga võsakindel!

.45-70 Gov (ja 450 Marlin) on veel võsakindlam kui teised kuuli suure massi tõttu.

Täitsa huvitav kuidas sama teema järjest uuesti üles kerkib ja kust nurgast seda närima hakatakse. Aastal 2004 olid arvamused samas küsimuses siis sellised nagu all pool lingile klõpsates lugeda võib

viewtopic.php?f=17&t=368&st=0&sk=t&sd=a&hilit=k%C3%B5rrekesed+liblekesed

Kordamine on tarkuse ema ja rumal õpib oma vigadest ning tark teiste omadest ka.Nämmutage aga edasi .... lase 28cal või 300Win.Mag ja kui pihta ei saa, siis algatage aga uus teema ja kaasajooksikuid peaks küllaga olema.Miks miks ja miks......Iga mees valib ikka endale ise püssi ning laskemoona vastavalt sellele, millest jõud ja mõistus üle käib-----nii nagu naise ja ämma. Vahe on ainult selles, et püss kepib rumalat tagasi. Edu!

tsiteerin: Vahe on ainult selles, et püss kepib rumalat tagasi.

Lisaksin veel, et sama ka naise ja ämmaga

Oman 6,5x55 Carl-gustavit.Raua jämedus 24 mm.Püssi kaal:4,955 kg.Tagasilöök olematu.Tornist kütin sigu eranditult selle relvaga.Valmistasin relvale pähklist uue pära.Põsetugi relval viidud võimalikult kõrgele.Aga paremad kaliibrid minuarust seajahiks,mida ka teised on juba kinnitanud:9,3x63, 45-70Gov.Mõtlemis noorele mehele küllaga.Aga arvestagu kindlasti kogenenud meestega.Ei pretendeeri kindlasti tõemonopolile.