Ma enese harimise mõttes uuriks, et mis need "rendid" on ? Või mille poolest nad tavalisest haavlist erinevad? Millest selline nimi?

Hea küsimus.Pole kunagi mõelnud,miks jämedaid haavleid rentideks nimetati.Ega nad teistmoodi olegi,lihtsalt jämmemad.

Säherdust värki isegi laetud. Vist olid 8,0 kartetš. Vägistasid 3 tükki kõrvuti, torkasid tikud nn. nurkadesse ja nii ladusid 3 kihti ehk siis kokku 9 kartetši 12 cal padrunisse. Seejärel võtsid tikud ettevaatlikult välja, et kartetšide asend ei muutuks ning kallasid sulaküünlavaha vahed täis. Ise olen säherduse "sitaga" kunagi küttinud 2 põrsast ühe pauguga. Seeaeg vintraudsest relvast lihtsurelik võis vaid unistada. Sõbra kõige "täpsem lask" hanekarja piirdus ühel hanel silmas oleva 1-e kartetšiga. Ülejäänud 8 tükki läksid lihtsalt uitama. Pärast "selliseid" kogemusi mina nendest loobusin ja mingi aeg peale seda nood keelustati üldse suuruluki jahis.
Tean ka mehi, kes on neid omavahel kokku sidunud küll jämeda tamiili, küll peene trossiga. Kui tegemist lähivõitlusega ehk kuni 10 m, siis veel saab rääkida miskist efektist. Üle selle juba lendab iga plõnn juba omal valikul kuhu ise heaks arvab .
Vigaseid sigu mädanevate kartetšidega jalgades ja keres sattus ette üsna tihti .

Aivar, jutt käib laengust, kuhu kolm kartetši konteinerisse läheb.

Tsiteerin:
Aivar, jutt käib laengust, kuhu kolm kartetši konteinerisse läheb.


Need 8,0-d läksidki tavalisse plastikust haavlikonteinerisse jahikale cal 12 . 8,5 -ne kartetš sinna enam 3-e kaupa kõrvuti ei mahtunud ja tuli laadida ilma konteinerita:lol:
Lasketulemus aga sama .

no mõeldud vast ikka seda

Mul see vorm on ja vene aja lõpus, kui konteinereid müüdi sai neid ka ostetud. Need oma valatud kuulid küll tundusid mõõtmisel olema 11mm ja mingit lõtku sinna ei jäänud. Laeng sobib kaalult küll rohkem 16 kal püssile(3tk. 24-26g) ja 12 kal võiks neid kuule sinna veel ühe lisada, aga kont ikka kolmene. Jahis neid kasutanud ei ole, sest proovimisel oli tihedus kehva võitu, minu arvamuse järgi oleks mõistlikum juba võtta 8.2mm kartetsidega padrun, mille 12x76 kal mag. kaal on oma 50g ja sees 3-me asemel oma 12 küll veidi vähemat kuulikest.

Pull värk! Mis selle konteineris kolme haavli mõte on? Kui need konteineri pooled miski teibi või traadiga kokku siduda enne kesta laadimist saaks kuuli.

Jätkuvalt leidub mehi kes oma püssi topivad suurulukijahil kardetše v analoogseid asju .Tegelikult püütakse sellega oma kehva laskeoskust kompenseerida! Jutt on alati umbes sarnane ,tea kas ikka kuuliga saan pihta ,aga vot rentidega ikka mõni tera trehvab! Sealt edasi läheb kuulipüssi ja sileraudse võrdluseks.----siledaga ikka kindlam ,vindiga ei saa ligidalt pihta...... Eks igaüks mõelgu ise kui õiged v valed need seisukohad on.
Minu argumendid on kindlalt vindi kasuks.Esiteks ei ole vindi ja sileraudse tule kaugused võrreldavad,algavad mõlemad ju tegelikult nullist ,aga sileraudse arvestatav ulatus raugeb juba mõnekümne meetri peal.Teiseks ei ole täpsused võrreldavad,sileda puhul mängib olulist rolli täpsusele, peale laskuri vea,ka relva ebatäpsus.Ligidalt pole ju vahet kumbaga lasta aga edasi.... Ja pole siin mõtet hakata optika segavast faktorist rääkima ,optika on vaid vidin sihtimise parandamiseks kaugetel distantsidel.Mu meelest kasutatakse ilma optikata vinti teenimatult harva.

Pakun, et see konteiner peaks tagama , et rendid muljuda ei saa, tšokist kuskilepoole ei nügita ja ikka koos mõne meetri kaugemale lendavad. Aga eks see konteiner võib ka rohkem häda teha, kui kasu. Sõltub, kui vabalt ja takistuseta avanemine toimub. Väga oluline on kindlasti ka konteineri ballistiline pool.

Kartetsh kindlasti ei kompenseeri viletsat laskeoskust vaid vastupidiselt vajab kannatlikumat ja osavamat kütti, sest tõhus laskedistants jääb haavliraua kuulile tunduvalt alla. Ainsateks eelisteks on lähedalt suurem peatamisvõime ja väiksemad purustused eriti vintraua kuulist. Ühis ja koerajahiks on aga täiesti sobimatu, sest olenemata neist konteineritest kipub osa terasid omavaheliste kokkupõrgete või rikoshettide tõttu kõvasti kõrvale kalduma.

Selle nii öelda raketikujulise kuuli sai väga ilusti jooksma ,konteiner tuli veel omakorda pikuti poolitada ja kuuli alla seelikuga plastiktropp panna ,et gaasid mööda ei pääseks ja jooksma sai väga täpselt ,aga muidu oli küll ühe sitaga tegu

Pole vaja seda kartetsi nii maha ka teha. Kui tulemused sitad siis põhjus reeglina mehes või pole relvale sobiv kartetsi mõõt. Seda moona peab ise laadima ja veidike vaeva nägema, katsetama. Suuri asju korda saadetud sellega omal ajal. Oli pimedas söödalt lastes supervalik kui optikat või lampi abiks polnud. Kuuliga pimedas 30cm apsakas on kerge tulema ja see võis kindlustada aktsiooni kogu järgmiseks päevaks. Kartets tasandas selle vea sujuvalt

Kui õieti mäletan, siis loetakse 10 mm ja jämedamad juba kuuliks. Sel juhul ei tohi kolmikut jahis kasutada - meil on ümmarguse kuuli kasutamine suure rikosheti ohu tõttu keelatud. Kartetse võib tõesti jätkuvalt sigadest leida, muide ka huntidest ja ilvestest. Põrsast-kesikut sellega lasta ei tohi, aga samas kaalus hundi puhul ei teki kellelgi tõrget. Ei toeta sea kartetsiga laskmist, aga ajaloolise tõe meenutuseks - NL omal ajal lubati kesikule kasutada (nagu ka lampi. )

Mismoodi näeb välja täistuuridel võsa vahel üle murdunud puude hüppava hundi või ilvese laskmine vindiga? Kartetšil on suured eelised, kui räägime lühematest , risustunud distantsidest, mis on ajujahis vaja küttidega kinni võtta. Sageli loom just sealt eelistabki minna, vältides suuremat lagedat. Seal see üksainus kuulike tabab oksa, või ei saa looma optikasse ja muud hädad. Lagedal hoopis teised tingimused. Seal pole siledaga suurt miskit teha, kui just paraja maa pealt ei tule. Iga asja jaoks oma relv ja moon.