Paluks tõlget, ei valda suomen kiel.
See "veekogul" on jah vist vana redaktsioon...
Viimases Ekspressis on artikkel, kus kirjutab merikotkaste hukkumisest pliimürgituse läbi. Vabalt võib olla, et osa kotkaid on surma saanud süües jahimeeste praaki ehk leidmata/pääsenud parte ja sellega alla neelanud ka tinahaavleid. See põhjendus aga, et Eestis kuskil veekogu põhjas on intensiivse jahi tagajärjel nii palju tina, et veelinnud neid sisse söövad koos muu kivikestega pugusse, no ma ei tea

Seda ma kartsin aga kohe tõlkides oleks kogu huumor kaotsi läinud. Vaba tõlge.
Rotweill Magnum 52 3.7 mm pliihaavlitega . Ära kasuta intensiivse jahi kohtades, kus kontrollitakse. Ei tule haavatuid alla 50 meetri puhul. Pliihaavlite keelajatel peaks laskma meresoolaga tagumikku, nii teaksid kuidas part ennast tunneb (mittepliihaavlite puhul).
Eksid kahjuks. Kui oleksid aastal 2003 20. augustil olnud Jägala jõe suudmes.... Kasutades peakattena üleskeeratud servadega kaabut, oleks saanud kahe päeva haavlid uuesti laadimiseks kindlasti tagasi. Part lendab jõesuu poolt Koljuotsa poole. Pah,pah; Pah,pah; Pah,pah; Pah,pah. Iga duplee peale tõuseb part 10 meetrit kõrgemale, viimane vend üritab mingi 70 meetri pealt. Part lendab edasi saateks vandesõnad Jptvjumat, apjat pivo na veter. Ja ärge siit välja lugege et ma pliihaavlite keelustamist pooldav mürkroheline olen.

Beretta sõnade toetuseks: ei ole mitte raske teha ka näiteks Lääne-Eesti rannikul intensiivse veelinnujahi õhtu jooksul 50 või 100 lasku. Osa neist haavleist muidugi jõuab partide lihastesse kah, aga kujutage ise ette 32 g padruneid, 3200 g pliid õhtuga lendu lastud ikkagi Nii need numbrid kuhjuvad.

BM

Tuhkapäeva puhul ja paastu alguse puhul minu kirjutis pliivabadest haavlitest lk 14:
http://www.eramets.ee/static/files/1112 ... _2011_.pdf

Terashaavlite tabamiskaugus on sama mis pliisulamist haavlitel. Terashaavlitega tulistades
on haavlivihk palju korrapärasem kui pliisulamist haavlitel.

Väga hästi kirjutatud artikkel! Lihtsalt ja arusaadavalt asjad selgeks. Üpris paljud mehed peavad veelinnujahiks kas uue püssi hankima või kaheraudset üheraudsena kasutama. Üks märkus- jänesejahile võib ka edaspidi minna pliihaavlitega.

Ma sain kah targemaks, et seatina justkui ei olegi sama, mis plii

BM

Mina sain ka hulga targemaks.

Nüüd üks rumal küsimus ehk......

Kui teras haavlid on konteineris,kas siis võib neid lasta vanadest iz-idest ja toz-idest??

Muidugi Andrus, on küll rumal küsimus
Sest ega konteiner konteiner selle koha pealt ju palju ei aita, et terashaavleid tsokis kokku suruda ei anna. Kuigivõrd see konteiner peaks ju puhvrina toimima, aga ma kahtlustan, et vahe on umbes sama märgatav kui võrrelda omavahel tundeid mis tekivad, kui üle ühe varba sõidab 10 ja teise varba 15 tonnine rekka.

§ 26. Jahitulirelva ja laskemoona kasutamine
(7) Pliihaavli kasutamine veelinnujahil on keelatud.
Kas keegid on aru saanud, et kes täpselt on need silmas peetud veelinnud? Kui võtta ette http://entsyklopeedia.ee/artikkel/veelinnud1 ,siis seal räägitakse ka kurvitsalistest. Kust see piir jookseb? Metskurvits ja tikutaja lähevad ka sinna alla ja hanelisi põllus on samuti keelatud lasta pliihaavlitega? Samas istun pliihaavlid rauas jõe ääres ja väidan, et ootan varest, on ok?
Jaht on kohe ukse ees ja see teema võiks enne selge olla.

Kakukesel õige tähelepanek. Äkki ujulestad varvaste vahel teevad veelinnuks ??? Solberdab vares rinnust saati vees ja saputab tiibu siis Tegelt arvan, et lastud tinahaavel vette sattudes põhjustab kahju rohkem, kui maal ja tina kontsentratsioon vee ääres saab suur olema, mis muud. Kärtsutad siledast tinahaavlitega maismaal rebast ja see paneb lõiget ja satub kotka toidulauale, vahet pole, kotkas ikka sureb. Las targemad seletavad asja lahti.

Näiteks ääretulepadruni juures tehakse küll vahet, tuues eraldi välja hanelised.
§ 26. Jahitulirelva ja laskemoona kasutamine
(6) Ääretulepadrunit võib kasutada püütud väikeuluki surmamiseks ning kährikkoera, nugise, tuhkru, mingi, ondatra ja lindude, välja arvatud hanelise ja laugu küttimiseks.
Sama par, aga lõige teine, et keegid nagu ei mahtunud nende haneliste ja laugu alla? Aga kes siis?

Ei pretendeeri tõele, aga veelinnud jahiseaduse tõlgenduses peaks olema lauk, hanelised, kurvitsalised, kajakad, kormoran ja hallhaigur. Ehk siis välja jäävad kanalised, vareslased, tuvid ja hallrästas.
Nii ongi, et pliihaavlid rauas järve ääres varest passida võib, aga põllust hane lasta ei või.

Niipalju, kui mina olen kuulnud, siis sellel teemal vaieldi juba seaduse koostamise ajal. Teadlased või kes iganes rääkisid kogu aeg, et sellist sõnastust ei saa seadusesse panna, sest pole eraldi määratletud veelinde. Aga millegi pärast jääti ikkagi selline sõnastus sisse.

Palju parem oleks olnud kasutada "märgala" mõistet.

Kuna see seadusepunkt on vist tahetud siduda selle Ramsari konventsiooniga, siis seal on ka märgala üheselt mõistetavalt defineeritud: "Märgalad on sood, rabad, turbaalad ja veekogud, niihästi looduslikud kui kunstlikud, niihästi alalised kui ajutised, niihästi seisva kui vooluveega, niihästi magevee, riimvee kui soolase veega, kaasa arvatud meri nendel aladel, kus mere sügavus mõõna ajal on alla 6 meetri."

Kõlada oleks võinud see seadusepunkt hoopis selliselt: Pliihaavli kasutamine märgalal on keelatud.

St, et mitte ainult lindude, vaid ka muude väikeulukite küttimine oleks märgalal pliihaavlitega keelatud märgalade kaitse eesmärgil, siis oleks sel seadusepunktil mõte olnud, selliselt aga lihtsalt

Praegusel kujul aga võetakse ju väga suurel osal jahimeestest linnujaht üldse ära.