Meenutaksin mis juhtus energeetika vallas.Tuli Brüsseli käsk,lõpetada elektrijaamades enda elektri tootmine.Kuupäev tundus kauge ,lausa utoopiliselt kauge.Nüüd aga on see kuupäev juba möödas ja energiat tootvad blokid seisavad,nagu lubatud.Siiski oh ime,elektrit vajati ka peale Blokkide seiskumist,muutusime elektri eksportijatest elektri importijateks,see % on muljetavaldavalt suur ,kuni jätkub põhjamaades küllaga vett,siis aga ostame tunduvalt räpasemat idanaabri elektrit läbi Valgevene, Leedu, Läti(meenutan,et nii on juba juhtunud) .
Kanname sama loo üle jahindusse,kas bojaaride poolt vastuvõetud kohustusi hakkavad täitma nende riikide kütid,kes keelamisega kaasa ei ole läinud?Juba praegu makstakse jahile(kohustustele) ikkagi peale.Ma ei lahkaks kunagist pühapäevast jalutuskäiku, versus tänapäevane sadade km-ne jahipäev.Kahuriväes oli termin peale pauku"kroomnahksed läksid".
Kas meil õeldakse peale relvade vahetust ja poolväärismetallist pauku tulevikus "kingad läksid".Kas ikka nii? Meenutan,et keegi ei arvanud elektri vajadust ära,peale kuupäeva kukkumist.Vanajumal on meid ikka hoidnud, seoses tuule ja vihmaga.Mõrud viljad oleks olnud -20 külma ja tuulevaikuse korral.Jumal jahindust vist ei aita.Euro hinda ei tõsta!

Siili jutus nendest Narva jaamade blokkidest on tõde veidi kõverdunud. Auvere töötab ja Eesti jaama üks blokk töötab + Enefit280 õlitehase turbiin. Tuulise ilmaga tuulepargid ka. Vanad tolmpõletuse blokid seisavad. Ja see kõik juhtus palju varem kui tähtaeg lubas. Tõsi- seda on vähem kui meie energiavajadus täna on ja tulevikus veel vähem. See selleks.
Tinast loobumine tuleb tähtaegselt, tahame või ei taha. Relvade vahetuse osas peaks rääkima vanadest sileraudsetest. Vintraudseid asi ei puuduta. Ja oleme ausad, nooremad jahimehed on suuruluki jahil 90-95% vindimehed. Kallimaks läheb pauk tõesti. Need mehed, kes põdrajahil tulistavad seni kuni loom püsti on, teevad seda ka edaspidi. Või need kobad, kes teevad loomale 3 armupauku.

NL oli metalli tootmine ja kvaliteet kõval tasemel. Huvitav kas see vanade haavlipüsside terashaavlitega ära rikkumine on tõestatud värk v. osaliselt müüt. Kunagi tampisin sepahaamriga ühte puruks lastud toru. Augu rebenenud servas olev metall oli kui vedru - tao palju tahad, ega kuju ei muutunud (vedrutas). Järsku on keegi vene v. muudel netilehtedel sellekohast infot v. testimisi lugenud?

Pigem vanade püsside puhul asi selles, et need ju on tavaliselt fikseeritud tšokkidega. Tšokid kipuvad olema kombinatsioonis pool- ja täistšokk. Räägivad, et terast ja volframit võib lasta kuni pooltšokini. Eks ta pikapeale võib tšoki välja venitada. Samas ju enamus paugud konteineris ja nagu väga ei tohiks venitada. Täistšokist igaksjuhuks terast läbi ei hakkaks pressima. Muidu olen kuulnud, et on fixtšokkidega vene püssidest terast lastud küll ja torud ühes tükis.

Minu jutt oli sellest ,kui midagi alla kirjutatakse,siis kuulub see ka täitmisele.Ilmselt saavad peamise matsu lasketiirud,millise,näitab aeg.Need vanemad sileraudsed on niigi kasutusest väljas.

Mis oleks lasketiirule/ laskespordile probleemiks tulevikus?

Iga püss eduliselt terast ei lennuta ja mis moonaga hakatakse seisvaid ning jooksvaid märke laskma?

Iga püss ei lennuta eduliselt ju pliid ka ning ei jookse kuuliga. Vaevalt 21 grammi tiiruterast vana vene püssi laiali ajab. Ka fiks tšokk pole ületamatu takistus. https://gamebore.com/uk/cartridges/clay ... clay-loads Vintrelvadele toodetakse pliivaba tiirumoona https://www.nosler.com/ballistic-tip-lead-free-bullet
Suuremat googeldamist ei võtnud ette, kes soovib , leiab eeldatavasti veel valikut.
Artikkel kuulipüüduritest, ilmselt tulevikuteema ka siin,.
https://www.actiontarget.com/tag/bullet-trap/
Kuulitiirudes on laskemoon ühes hunnikus, leostumise vältimiseks valli alla lekkekindel põhi ja katus valli kohal peaks ju plii loodusesse sattumise välistama. Karta on et vähemaga ei lepitaks. Võiks olla mõttekoht enne kui nulltolerants tehakse pliile.

Aga haavlitiirud? Kas sinna ka katus peale ja maapõuest vettpidava alusega eraldamine? Peaaegu võimatu missioon
Ma olen täiesti nõus, et jahipidamisel keelatakse plii ära. On ju iga uluki, mis lastud pliiga, jäätmed metsas peaaegu sama, mis oli omal ajal korjuste mürgitamine, et tappa röövloomi. Asi pliiga ainult vähe pikaajalisem ja ei tapa kohe.
Aga tiirud ja laskesport - no ma ei tea, vallidest on võimalik plii ka kokku koguda. Kui räägime laskespordis kasutatavast laskemoonast, siis peaks ju kogu militaarvaldkond samuti pliist loobuma?! Olin eelmisel nädalavahetusel jahil ühe militaarõppuse naabruses - seal anti hommiku varavalgest kuni pimedani välja. Julgen arvata, et kogu maakonna jahimehed ja laskesportlased kokku teevad aastas võibolla nii palju pauku kui sellel päeval sellel militaarõppusel, võibolla isegi vähem. Üleüldse, kui neid teadusuuringuid lugeda, tuleks igal pool pliist loobuda. Kas see aga reaalne on?
Aga metsas ja linnujahil jah, mida kiirem pliist loobume, seda parem on!

Miks teras ei kõlba taldrikule? Praktiliselt sama hind. Pole ju vahet, mis taldriku puru lööb. Üls vana asjalik video pliihaavlite valmistamisest.
https://youtu.be/2qybStWdYcs

Saite pihta mu viitele,muidugi kuuluvad sinna ka militaarrajatised.Lisan siia juurde,et kogu laskeala piirnev pinnas tuleks ka läbi sõeluda,mis sisaldab rohkesti pliid???

Kalamehed jätavad veekogude põhja pliid kes teab kui palju.Kala saab mürgituse ja vaene kotkas sööb kala ära.Jälle õnnetus käes.

Mõnel pool spets kangad kasutusel, et pliihaavlid kinni püüda.https://www.shot-stop.com/sample-installations-1

See juba ammusõnastatud probleem. Ja kalameestel sama tee ees mis meil - plii kasutamine keelustatakse ära nii ehk naa. Ja päris paljud ärksamad sellid kasutavad juba praegu raskusteks messingut või midagi muud, aga enam mitte pliid. Oma silmaga nähtud

Küsimus pole mitte ainult selles, et kas teisiti on võimalik või mitte vaid selles ka, et mis see kõik maksab. Lendavad ju inimesed ka kosmoses, aga miljonite ja miljardite eest.
Kuskilt maalt, kui asi muutub kalliks, loobutakse sellest pigem, kui hakatakse rohkem selle nimel tööd rügama.
Vaatasin seda pakutud pliivaba tiirukuuli. Minu praegune tiirupadrun 222le maksab hetkel natuke alla 30 eurosendi. Ainuüksi see nosleri kuul ameerikas on sama hinnaga seal. Ei pea vist olema iromant, et aru saada,et sama raha eest ma nii palju selle alaga tegeda tulevikus ei saa, kui täna. Võib ju öelda, et mis siis. Tõepoolest, mis siis. Siis ongi lihtsalt nii, et lisaks minule tegelevad ka paljud teised laskeoskuse parandamisega lihtsalt märgatavalt vähem. Kes kaotab? Mingis mõttes loodus, sest haavamist jms on enam, aga loodus on jälle puhtam ja kotkas saab rõõmsamalt lennata ja seda suuremat jahipraaki rõõmsamalt nokkida.
Teisest küljest mul oli hiljuti plaan soetada omale korralikum sileraudne, et jällegi parandada oma laskeoskust selles osas, et oleks vähem asjatut plärtsutamist just metsas. Täna ma olen õnnelik, et ei teinud seda sammu, arvestades suunda, kuhu poole liigutakse. Minu praegune sileraudne ntx ei lennuta terast selliselt, et see mulle meeldiks.