Mina küll oma vanasse nõukogudeaegsesse püssi (1971. aasta TOZ 34) terast sisse ei topi. Kui lugeda Kaupo Kindsigo artikkel uuesti tähelepanelikult läbi, siis ütleb ta küll, et terashaavlit võib kasutada kuni 0,5 mm tšokini aga see kehtib ainult nende relvade puhul, millel on märgistus selle kohta, et võib kasutada terashaavleid.
Parem jäävad linnud laskmata seniks kuni teise sileda juurde muretsen või mõni padrunite maaletooja otsustab terashaavlite kõrvale ka mõnda muud pliivaba moona müüma hakata.

S.o haavliterade arvu poolest oleks Pb laskemoona vaste Üllari kirjeldatud padrunile siis vast midagi ca 40 g Minimagnum nr 2. Kas see ei teeks parti katki ?

BM

Pliihaavlitega ei tuleks omale mõttessegi sellise laenguga parti kiusama minna
Terase puhul ju soovitati 2-3 numbrit suuremaid haavleid, ühesõnaga reklaami ohver
Eks tuleb nüüd katsetuste teel leida omale sobiv moon. Omal plaanis ära proovida paar numbrit peenemad magnumlaengud.

Ilmselt reklaami ohver jah

Tegelikult, kui pidada silmas 2 numbrit suuremaid haavleid, siis seetõttu, et viimasel ajal, kaasaegsete pikema toruga relvade ja kaasaegse laskemoona ajastul lasti parti väga palju numbritega 5 - 7 (pliimoonast jutt). Seega on numbrivahemike 3-5 kasutamine terasmoona puhul täiesti omal kohal (st 2 nr suuremad haavlid). Kuid kes oli juba niigi harjunud kasutama nr 4 haavleid....

Mitte et nr 4 haavlid pliimoonana ei oleks olnud hilisema sügisese paksema sulestikuga rasvunud Soome rändpardi jaoks suht-koht miinimum mere ääres

BM

Proovisin ka eile ära terase ja ütleks selle kohta ühe P tähega sõna. Vahe pliiga on ikka väga suur ja just viimase kasuks. Sealt maalt, kust pliiga pardid alla tulevad, ei mõtle ka terasega. Poiss kõrval ütles, et sulgi olla lennanud. Kui just lagipähe lähedalt lasta, siis sai alla. Mulle tundub ka, et vihk on kuidagi hõre, kuigi põrutab oluliselt enam ja teravam laks on (kaalud samad pliiga). Lasin vees haavatud parti üle. Oli nii 30-35m peal. Kaks pauku tegin ära, siis muutus see ujuv part minu silmis vareseks, võtsin teisest taskust ja mats ja olemas ta oli. Susi võtku neid ametnike oma terasega, inimesel on ikka kaks taskut olemas ja suu peas.

Palun mõnel spetsialistil asja kommenteerida. Kaupo...?

****. - Tuleb öelda sissejahutuseks.

Läksin üleeine Tartus suure kiiruga enne laulupeale minekut poodi pardijahiks pauke ostma.
Hea müüja tegi kohe märkuse. Mis, kuidas nüüd siis nii et küsitegi pardijahiks neid pauke. Nendega ju enam ei tohi lasta.
Õigemini küsisin nii, Kas neid super-magnum pauke saan ka Iž 27 m sees kasutada?
Mille peale neid ei soovitatud osta, kuna pardile pliid anda ei tohi. Õigus. Olin täitsa unustanud.
Heakene küll, naisterahvas autos mul juba kindlasti närviline ja ruttu siis terashaavlid kotti ja . . .
Kodus siis hakkasin eile mõtlema.

Pigem jäägu püssid terveks.
Kes millise variandi kasuks otsustab on igaühe enda asi. Kolmest 2 varianti on kallid, 1 odav aga igav.

Testisin eile terashaavleid kukkedega 57. aasta Tuulast. Püss ei läinud katki. Küünitamisest midagi välja ei tulnud. Sellised normaalsed lasud olid sama tulemusega kui pliihaavli puhul. Nii heaks haavlilaskuriks ennast ei pea, et ühte kiruma ja teist kiitma hakata. Kindel on see, et pardijahiks kõlbasid küll.

PS. hakkan nüüd linde lahkama ning vast oskan ca 15-20 linnu järel miskit kommenteerida ka.

Täna uurisin infi relvamüüjalt, kes mulle selle mõni aasta tagasi müüs. Sealtpoolt tegelikult konkreetset vastust ei tulnudki , kui ainult, et kasuta igaksjuhuks suuremat tshokki ja juba kuuldud juttu, et kasuta ka paar numbrit suuremat haavlit. Samas korduvale küsimuse peale, et kas mu püss ikka terast kannatab...otsest vastust ei tulnudki (lubas võimalusel täpsustada), samuti on internett selle kohapealt vait .

Just nimelt, et kui tihedalt laeng raua suudmes kokku surutakse, aga selle teada saamiseks ongi vaja teada raua läbimõõtu
Raua läbimõõdu mõõtmiseks on vaja spets pikkade mokkadega nihkatsid kui sel spetsialistil peaks ka selline tööriist leiduma, siis oleks endalgi huvi oma toru üle mõõta.

Kas kavatsed padrunipesa poolt mõõtma hakata või?

Report this post Vasta tsitaadiga
TiitR kirjutas:
Mart kirjutas:
Vahetatavate tšokkidega relvadelt ei maksa seda liiliamärki otsida, neil määrab kasutussobivuse ära tšokk. Neil aga universaalset märget pole, see tootjati erinev.

Otsisin enda relvalt nii, et silm punnis , aga homme uurin relvamüüjalt.

Täna uurisin infi relvamüüjalt, kes mulle selle mõni aasta tagasi müüs. Sealtpoolt tegelikult konkreetset vastust ei tulnudki , kui ainult, et kasuta igaksjuhuks suuremat tshokki ja juba kuuldud juttu, et kasuta ka paar numbrit suuremat haavlit. Samas korduvale küsimuse peale, et kas mu püss ikka terast kannatab...otsest vastust ei tulnudki (lubas võimalusel täpsustada), samuti on internett selle kohapealt vait .
Kui saladus ei ole siis millise relvaga on tegemist?

Mainiks lahkamistulemusi. Terashavleid nr.3 on pardis suht vähe sees aga tabamused on lindu lõhkunud oluliselt rohkem kui nr.5 pliihaavleid (mul on hea mälu ). Siit tekkis küsimus, et kas keegi on nr.5 terashaavlit ka pardijahis proovinud ning kuidas on tulemused võrreldes nr.3 või 4ga?

Mismoodi saab näiteks nr 3 terashaavel rohkem lõhkuda nr 3 tinahaavlist? Või siis nr5 terashaavel nr 5 tinahaavlist? Lasin siin ükspäev sindlikatuselt palja tagumikuga liugu- vaheldumisi, kord vasaku, siis jälle parema kannika peal. Panin tähele, et kui vasak kannikas oli õhtuks pindusid täis nagu siil, siis parempoolsel kannikal olid ainult kerged kriimustused ja ei ühtki pindu.

a proovi ikka vaheldumise lasta alla sindli ja eterniitkatuselt, vaata kas kannikatel on vahe

Ka lätlaste monolit teraskuul lõhub (subjektiivselt) rohkem kui tavaline brenneke tüüpi tinatükk, verevalumeid on rohkem