PPA kodulehelt leiab tõesti vajaliku info nõutavate avalduste, lubade, riigilõivude jms kohta. Samuti vajalikud blanketid PDF-na (
http://www.politsei.ee/et/teenused/relvaluba/).
Et aga saatan pesitseb enamasti pisiasjades, juhiks oma kogemuste põhjal tähelepanu mõnedele (võimalikele) takistustele.
Kõigepealt tuleks veenduda, et soovitud relv on eesti relvaregistris ja tsiviilkäibes lubatud. Kui ei, tuleb tellida tüübikinnitus EKEI-lt (
http://www.ekei.ee/45085), see tehakse füüsilisele isikule tasuta.
Teiseks on Eesti Vabariigi "TULIRELVADE EUROOPA ÜHENDUSES TOIMETAMISE EELLUBA", mis on vajalik müüja-riigi politseist kohaliku relvasoetusloa taotlemisel, eestikeelne. Järelikult, et tolle riigi ametnik üldse aru saaks, mis paber talle nina ette torgati, peab see olema vähemalt tõlgitud ja tõlgitud soovitavalt vastava riigi või vähemalt mõnda rahvusvaheliselt tuntud keelde.
Selleks, et seesama ametnik ei saaks kahtluse alla panna tolle dokumendi legitiimsust, peaks dokument olema tõlgitud vandetõlgi poolt ja apostillitud. Sõltuvalt keelest, millesse on dokument vaja tõlkida, võib see üsna aeganõudev ja kulukas protsess olla. Omal kogemus tšehhi keelde tõlkimisega (lugesin Tšehhi relvaseaduse venekeelsest tõlkest välja, et kõik sealsele politseile esitatavad dokumendid peavad olema tšehhikeelsed). Kuna minu soovitud püss on sealmaal meie mõistes piiramata tsiviilkäibes, läksin riskile ja sõitsin sinna tavalise tõlkebüroo templit kandva paberiga. Läks õnneks. Indy mainitud relva puhul see nii lihtsalt ei pruugi minna.
Ja kindlasti tasuks enne uurida, kas müüja-maa ametnikud võtavad taotlusi ja dokumente vastu ka elektroonilisel teel ja kui ei, siis kui palju aega tuleks varuda menetlemise ajal kohalike vaatamisväärsustega tutvumiseks.