BM jõudis ette, kuni vastust kribasin aga olgu see siin toodud.
Valame nüüd vett ka tulle, võttes appi kehtiva Jahieeskirja mille abil saaks hea tahtmise korral lahti mõtestada, kes need ilma jahitunnistuse ja jahipidamiseõiguse tasuta iskud ühisjahil siis võivad olla:
§ 8. Jahiohutuse nõuded ühisjahil
Jahiohutuse tagamiseks ühisjahil on keelatud:
5) tulistada või lasta jahivibuga ajajate ja küttide suunas, kui pole veendutud täielikus ohutuses;
9) ajajatel ületada kütiliini enne asjakohast märguannet.
Jälitamiseks läheb seal asi alles siis kui on tegemist haavatud ulukiga. Haavatud uluk saab aga tekkida kas küti või ajus relvaga viibiva ajaja mitte kõige parema lasu tagajärjel.
ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Grumpy old man
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
"Jälitamine" on seaduses sees, kui üks "jahipidamist" defineeriv mõiste. Tõsi küll - täpsemalt lahti seletamata. Kas seda saab nimetada "õigusväliseks" ja millised õiguslikud järelmid sellest tulenevad, mina oma hariduse juures öelda ei oska. Küll aga jään esialgu selle seisukoha juurde, et piisava pahatahtlikkuse korral jätab see võimaluse asja ka teisiti tõlgendada.
"Ajaja" ei ole ka seaduses põhjalikumalt lahti seletatud mõiste, või vähemalt ei ole ta seal defineeritud, kui "jahti mitte pidav isik".
Jääb siis tõdeda, et püssi ja koerata ajaja on jahist osavõttev, jahiõigust osaliselt omav (?, nimekiri) kuid seda mitte kasutav, jahti mitte pidav isik?
"Ajaja" ei ole ka seaduses põhjalikumalt lahti seletatud mõiste, või vähemalt ei ole ta seal defineeritud, kui "jahti mitte pidav isik".
Jääb siis tõdeda, et püssi ja koerata ajaja on jahist osavõttev, jahiõigust osaliselt omav (?, nimekiri) kuid seda mitte kasutav, jahti mitte pidav isik?
Ja mis tähendab öelda hüvasti
kärmele ponile ja jahile?
Elu lõppu ja kiratsemise algust
Pealik Seattle?
kärmele ponile ja jahile?
Elu lõppu ja kiratsemise algust
Pealik Seattle?
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Vaadake härrased , me vaidleme siin JS § 35 lg 2 toodud erijuhu üle. Defineerin: § 35 lg 2 "Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahipidamise ajal kaasas olema, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud juhul"
Üldnõue on, et jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahil kaasas olema. Erijuht on § 31 lg 4 paberiteta ajaja kohta, kellele vormistatakse jahipidamisõigust tõendav dokument jahipäeva hommikul (õigus selle vormistamiseks on JS § 31 lg 2 kohaselt mitte suvalisel jahimehel vaid jahijuhatajal, olgu ta nimi mis iganes) jahijuhataja poolt jahist osavõtjate nimekirja koostamisega. Seega peaks jahist osavõtjate nimekirja näol olema tegemist ikkagi seaduses loetletud jahipidamisõigust tõendava dokumendiga, mis on kasvõi ajalehepaberile seaduses loetletud tingimuste kohaselt koostatud. Ma ei saa aru loogikast, et koostatud nimekiri pole jahipidamist õigustav dokument, kuna seadus otse ei ütle, et keegi peaks seda väljastama. Või sain ma valesti aru. Võtame ta siis jahipidamist õigustavate dokumentide nimistust välja ja asi ants. Siis pole tal ju üldse mingit tähtsust, mehi oskab üle lugeda iga jahijuhataja ja ka ohutuse kohta allkirja võtta. Siis pole ju alkoholijoobe tunnustega ajajaid ka jahijuhataja kohustatud rajalt maha võtma, kuna nood nagu polegi sel hetkel jahimehed. Eelnevalt ma seletasin, miks seda iga ajaja käest ei küsita, sest see dokument ongi jahil juba kaasas.
Vihje oli vanale seadusele. Vanas seaduses oli jahist osavõtjate nimekiri samuti jahipidamist õigustav dokument. Vanas seaduses § 35 "Jahist osavõtjate nimekiri ja selle lõige 1 " Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei ole suurulukiküttimise loa omamine kohustuslik ega nõuta temalt ka TEISI JAHIPIDAMIST ÕIGUSTAVAID DOKUMENTE, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit"
Ja võrrelge nüüd vana seaduse § 35 ja uue seaduse § 31 lg 4 tekste. Ajaviiteks ja arusaadavuse mõttes.
Üldnõue on, et jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahil kaasas olema. Erijuht on § 31 lg 4 paberiteta ajaja kohta, kellele vormistatakse jahipidamisõigust tõendav dokument jahipäeva hommikul (õigus selle vormistamiseks on JS § 31 lg 2 kohaselt mitte suvalisel jahimehel vaid jahijuhatajal, olgu ta nimi mis iganes) jahijuhataja poolt jahist osavõtjate nimekirja koostamisega. Seega peaks jahist osavõtjate nimekirja näol olema tegemist ikkagi seaduses loetletud jahipidamisõigust tõendava dokumendiga, mis on kasvõi ajalehepaberile seaduses loetletud tingimuste kohaselt koostatud. Ma ei saa aru loogikast, et koostatud nimekiri pole jahipidamist õigustav dokument, kuna seadus otse ei ütle, et keegi peaks seda väljastama. Või sain ma valesti aru. Võtame ta siis jahipidamist õigustavate dokumentide nimistust välja ja asi ants. Siis pole tal ju üldse mingit tähtsust, mehi oskab üle lugeda iga jahijuhataja ja ka ohutuse kohta allkirja võtta. Siis pole ju alkoholijoobe tunnustega ajajaid ka jahijuhataja kohustatud rajalt maha võtma, kuna nood nagu polegi sel hetkel jahimehed. Eelnevalt ma seletasin, miks seda iga ajaja käest ei küsita, sest see dokument ongi jahil juba kaasas.
Vihje oli vanale seadusele. Vanas seaduses oli jahist osavõtjate nimekiri samuti jahipidamist õigustav dokument. Vanas seaduses § 35 "Jahist osavõtjate nimekiri ja selle lõige 1 " Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei ole suurulukiküttimise loa omamine kohustuslik ega nõuta temalt ka TEISI JAHIPIDAMIST ÕIGUSTAVAID DOKUMENTE, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit"
Ja võrrelge nüüd vana seaduse § 35 ja uue seaduse § 31 lg 4 tekste. Ajaviiteks ja arusaadavuse mõttes.
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Ooooookeiiii, ma sain vist nüüd linnuküti loogikale pihta:) Panen kirja selle oletatava loogilise jada ja siis ütlen, miks see minu arvates õige ei ole.
1. JahiS § 7 defineerib jahipidamisõiguse kui füüsilise isiku õiguse jahti pidada, kui tal on
a) jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning
b) ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu.
2. JahiS § 35 lg 1 p 3 ütleb, et jahist osavõtjate nimekiri on üks mitmest jahipidamisõigust tõendavast dokumendist;
3. JahiS § 35 lg (2) ütleb, et jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahipidamise ajal kaasas olema, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud juhul.
4. viidatud JahiS § 31 lg 4 ütleb, et jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei pea olema jahipidamiseks vajalikke dokumente ja jahipidamisvahendi kasutamist tõendavaid dokumente (halb, ebaselge ja vist vanast seadusest tuimalt üle võetud ebakorrektne sõnastus), kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit või temale antud jahiluba ei ole lisatud jahist osavõtjate nimekirjale.
Seega linnuküti oletatava loogika kohaselt juhul, kui igasuguste jahipidamisõigust tõendavate dokumentideta (või ka nt sel päeval jahirelva mittekasutav ning seega dokumendid koju jätnud) ajaja kantakse jahipäeva hommikul jahist osavõtjate nimekirja, siis seeläbi justkui antakse jahijuhataja poolt talle jahipidamisõigust tõendav dokument (jahist osavõtjate nimekiri). Seega selleks, et pidada legaalselt jahti (selle isiku jaoks: olla ajaja ja ajada ajus) on nüüd tal "olemas" vähemalt üks jahipidamisõigust tõendav dokument (jahinimekiri, mis küll ei ole tema käes ja millest ei eksisteeri mitte kunagi niipalju eksemplare või koopiaid, nagu on jahist osavõtjaid), mistõttu peaks tema eest olema makstud ka jahipidamisõiguse tasu.
Jahipidamisõiguse tasu olemus on defineeritud kui üks kahest jahipidamise õiguse tekkimise kohustuslikust eeldusest (eeldus B). Eeldus A aga on, et sel isikul on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid. Eeldus A ei ole sama, mis olukord, kui isiku nimi on kantud jahipidamisõigust tõendava dokumendi peale, vaid sel isikul "peavad olema" jahipidamisõigust tõendavad dokumendid. Muideks - sõna "dokumendid" on mitmuses, ühest dokumendist isegi ei piisa (ainult jahitunnistusega ei tohi jahti pidada, alati on vaja lisaks veel vähemalt jahiluba ja valdaval enamikul juhtudest ka relvaluba) - noh, et kui me juba totaalse grammatilise tõlgendamise lõksu oleme sattunud
Seega eelduse B täitmise nõudmine olukorras, kui ajajal ühegi muu JahiS sätte kohaselt ei pea olema olemas (või kaasas) jahipidamisõigust tõendavaid dokumente) ei ole õiguspärane. Miks ? Aga seepärast, et see paneks selle isiku (ajaja) olukorda, kus ta peaks tegema riigi kasuks mingi soorituse (tasuma riigile keskkonnatasuna jahipidamisõiguse tasu), saamata selle eest midagi vastu (ei mingit õigust, ei mingit materiaalset hüve). Tal ei ole jahipidamisõigust tõendavaid dokumente, ta ei saa isegi seda tasu makstes saada jahipidamise õigust. Dokumentide omamine ("isikul on....") ei ole sama, mis nimekirja kantud olemine (jahist osavõtjate nimekirjas sisaldub isiku nimi ja allkiri). Seega väidan, et jahist osavõtjate nimekirja kantud olemine ei täida tegelikkuses JahiS § 7 sätestatud eeldust A jahipidamise õiguse tekkeks.
Seega linnuküti loogikas on minu arvates viga selles kohas, kus ta loeb isiku nime kandmise jahinimekirja võrdseks sellele isikule jahipidamisõigust tõendava dokumendi andmisega (väljastamisega) JahiS § 7 lg 1 mõttes. JahiS loogikas on minu arvates viga (üks paljudest) selles kohas, kus JahiS § 35 lg 1 p 3 ei täpsusta jahist osavõtjate nimekirja kohta, et see dokument on jahipidamist õigustav dokument sellisel juhul, kui isikul on olemas ka jahitunnistus.
JahiS sisalduvate õigusväliste mõistete (nt jälitamine, ajaja) kasutamises otseselt vigu minu arvates ei ole, s.o õiguslikult on täiesti normaalne ja aktsepteeritav, kui (jahipidamisvahenditeta) ajaja osalemine ajujahis ei ole JahiS mõistes jahipidamine (s.o ei mahu jahipidamise konventsionaalse ehk kokkuleppelise ehk selle definitsiooni alla, mis on JahiS kirjas), kuigi de facto oleme me ju kõik harjunud (jahipidamisvahenditeta) ajajaid lugema ajujahis osalejatena siiski ajujahi käigus jahipidamisest osavõtjateks (jahipidamise sotsiaalne definitsioon).
Selle järelduseni saab muidugi jõuda JahiS tema kogumis tõlgendada üritades, mis on (kordan ennast ei tea mitmendat korda) normitehniliselt viletsalt läbimõeldud seaduse puhul vastikult keeruline ja aeganõudev. Seadus sisaldab ilmselgeid vasturääkivusi ja regulatsioonilünki ning üks vähegi korralik seadus selline olema kohe mitte ei peaks. Eelistada tuleks võimalusel aga ikkagi tõlgendust, mille kohaselt JahiS võimalikult suurem osa "jääks mõistlikult kehtima" ja sisaldaks kogu seaduse tervikuna ratsionaalselt mõistmise võimalust. Ühel hetkel tulevad muidugi ilmselged piirid sellele ette
BM
1. JahiS § 7 defineerib jahipidamisõiguse kui füüsilise isiku õiguse jahti pidada, kui tal on
a) jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning
b) ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu.
2. JahiS § 35 lg 1 p 3 ütleb, et jahist osavõtjate nimekiri on üks mitmest jahipidamisõigust tõendavast dokumendist;
3. JahiS § 35 lg (2) ütleb, et jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahipidamise ajal kaasas olema, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud juhul.
4. viidatud JahiS § 31 lg 4 ütleb, et jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei pea olema jahipidamiseks vajalikke dokumente ja jahipidamisvahendi kasutamist tõendavaid dokumente (halb, ebaselge ja vist vanast seadusest tuimalt üle võetud ebakorrektne sõnastus), kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit või temale antud jahiluba ei ole lisatud jahist osavõtjate nimekirjale.
Seega linnuküti oletatava loogika kohaselt juhul, kui igasuguste jahipidamisõigust tõendavate dokumentideta (või ka nt sel päeval jahirelva mittekasutav ning seega dokumendid koju jätnud) ajaja kantakse jahipäeva hommikul jahist osavõtjate nimekirja, siis seeläbi justkui antakse jahijuhataja poolt talle jahipidamisõigust tõendav dokument (jahist osavõtjate nimekiri). Seega selleks, et pidada legaalselt jahti (selle isiku jaoks: olla ajaja ja ajada ajus) on nüüd tal "olemas" vähemalt üks jahipidamisõigust tõendav dokument (jahinimekiri, mis küll ei ole tema käes ja millest ei eksisteeri mitte kunagi niipalju eksemplare või koopiaid, nagu on jahist osavõtjaid), mistõttu peaks tema eest olema makstud ka jahipidamisõiguse tasu.
Jahipidamisõiguse tasu olemus on defineeritud kui üks kahest jahipidamise õiguse tekkimise kohustuslikust eeldusest (eeldus B). Eeldus A aga on, et sel isikul on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid. Eeldus A ei ole sama, mis olukord, kui isiku nimi on kantud jahipidamisõigust tõendava dokumendi peale, vaid sel isikul "peavad olema" jahipidamisõigust tõendavad dokumendid. Muideks - sõna "dokumendid" on mitmuses, ühest dokumendist isegi ei piisa (ainult jahitunnistusega ei tohi jahti pidada, alati on vaja lisaks veel vähemalt jahiluba ja valdaval enamikul juhtudest ka relvaluba) - noh, et kui me juba totaalse grammatilise tõlgendamise lõksu oleme sattunud
Seega eelduse B täitmise nõudmine olukorras, kui ajajal ühegi muu JahiS sätte kohaselt ei pea olema olemas (või kaasas) jahipidamisõigust tõendavaid dokumente) ei ole õiguspärane. Miks ? Aga seepärast, et see paneks selle isiku (ajaja) olukorda, kus ta peaks tegema riigi kasuks mingi soorituse (tasuma riigile keskkonnatasuna jahipidamisõiguse tasu), saamata selle eest midagi vastu (ei mingit õigust, ei mingit materiaalset hüve). Tal ei ole jahipidamisõigust tõendavaid dokumente, ta ei saa isegi seda tasu makstes saada jahipidamise õigust. Dokumentide omamine ("isikul on....") ei ole sama, mis nimekirja kantud olemine (jahist osavõtjate nimekirjas sisaldub isiku nimi ja allkiri). Seega väidan, et jahist osavõtjate nimekirja kantud olemine ei täida tegelikkuses JahiS § 7 sätestatud eeldust A jahipidamise õiguse tekkeks.
Seega linnuküti loogikas on minu arvates viga selles kohas, kus ta loeb isiku nime kandmise jahinimekirja võrdseks sellele isikule jahipidamisõigust tõendava dokumendi andmisega (väljastamisega) JahiS § 7 lg 1 mõttes. JahiS loogikas on minu arvates viga (üks paljudest) selles kohas, kus JahiS § 35 lg 1 p 3 ei täpsusta jahist osavõtjate nimekirja kohta, et see dokument on jahipidamist õigustav dokument sellisel juhul, kui isikul on olemas ka jahitunnistus.
JahiS sisalduvate õigusväliste mõistete (nt jälitamine, ajaja) kasutamises otseselt vigu minu arvates ei ole, s.o õiguslikult on täiesti normaalne ja aktsepteeritav, kui (jahipidamisvahenditeta) ajaja osalemine ajujahis ei ole JahiS mõistes jahipidamine (s.o ei mahu jahipidamise konventsionaalse ehk kokkuleppelise ehk selle definitsiooni alla, mis on JahiS kirjas), kuigi de facto oleme me ju kõik harjunud (jahipidamisvahenditeta) ajajaid lugema ajujahis osalejatena siiski ajujahi käigus jahipidamisest osavõtjateks (jahipidamise sotsiaalne definitsioon).
Selle järelduseni saab muidugi jõuda JahiS tema kogumis tõlgendada üritades, mis on (kordan ennast ei tea mitmendat korda) normitehniliselt viletsalt läbimõeldud seaduse puhul vastikult keeruline ja aeganõudev. Seadus sisaldab ilmselgeid vasturääkivusi ja regulatsioonilünki ning üks vähegi korralik seadus selline olema kohe mitte ei peaks. Eelistada tuleks võimalusel aga ikkagi tõlgendust, mille kohaselt JahiS võimalikult suurem osa "jääks mõistlikult kehtima" ja sisaldaks kogu seaduse tervikuna ratsionaalselt mõistmise võimalust. Ühel hetkel tulevad muidugi ilmselged piirid sellele ette
BM
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
No ma torgiks siis veel natuke. 
Jätaks ennast praegu kõrvale vaidlustest erinevate dokumentide nimetuste, otstarbe ja võimalike valdajate teemadel. Üritaks saada sotti, mida võib hea (või mitte nii hea) tahtmise korral meie jahiseaduse mõtte kohta kõneksolevas küsimuses väita. Olen tihti kuulnud et seaduse vaieldava sõnastuse korral apelleeritakse "seaduse mõttele" (millest küll omakorda võib olla mitu vasturääkivat arusaama).
Võtaks järgmise näite:
Meil on kaks jahilist (täiesti seadusväline termin, ei kohusta millekski), üks nö. "paberiteta ajaja" ja teine, kõikvõimalike vajalike paberite ja dokumentidega varustatud jahiline, kes käis jahipäeva jooksul 1-2 ajus ja ülejäänud aja seisis kütiliinis kedagi laskmata (suht tõenäoline stsenaarium) . Minu kõsimus on, kus on nüüd, olemasoleva jahiseaduse valguses, nii suur vahe nende kahe isiku eesmärkides, tegevuses, tegevuse tagajärgedes ja tulemites riigi (seaduseandja), jahi korraldaja, jahi objektide ja nende endi jaoks, et riik peaks neid niivõrd erinevalt kohtlema? Ühe käest nõudma tasu, teise käest mitte.
Tahan tegelikult jõuda selleni, et kurja juur kogu selles jamas on see nõ. süsteemiväline jahipidamisõiguse tasu kui niisugune. Palju mõistlikum oleks, kui riik koguks jahimaade kasutajatelt hektari- ja boniteedipõhist ressursimaksu (nagu varem) ja jagaks seda hektari-, ja boniteedipõhiselt eramaaomanikega (mitte nii nagu varem) arvates sealt maha jahinduse korraldamise mõistlikud kulud. Toimugu see tegevus siis läbi vastava ministeeriumi või halduslepingu.
Jätaks ennast praegu kõrvale vaidlustest erinevate dokumentide nimetuste, otstarbe ja võimalike valdajate teemadel. Üritaks saada sotti, mida võib hea (või mitte nii hea) tahtmise korral meie jahiseaduse mõtte kohta kõneksolevas küsimuses väita. Olen tihti kuulnud et seaduse vaieldava sõnastuse korral apelleeritakse "seaduse mõttele" (millest küll omakorda võib olla mitu vasturääkivat arusaama).
Võtaks järgmise näite:
Meil on kaks jahilist (täiesti seadusväline termin, ei kohusta millekski), üks nö. "paberiteta ajaja" ja teine, kõikvõimalike vajalike paberite ja dokumentidega varustatud jahiline, kes käis jahipäeva jooksul 1-2 ajus ja ülejäänud aja seisis kütiliinis kedagi laskmata (suht tõenäoline stsenaarium) . Minu kõsimus on, kus on nüüd, olemasoleva jahiseaduse valguses, nii suur vahe nende kahe isiku eesmärkides, tegevuses, tegevuse tagajärgedes ja tulemites riigi (seaduseandja), jahi korraldaja, jahi objektide ja nende endi jaoks, et riik peaks neid niivõrd erinevalt kohtlema? Ühe käest nõudma tasu, teise käest mitte.
Tahan tegelikult jõuda selleni, et kurja juur kogu selles jamas on see nõ. süsteemiväline jahipidamisõiguse tasu kui niisugune. Palju mõistlikum oleks, kui riik koguks jahimaade kasutajatelt hektari- ja boniteedipõhist ressursimaksu (nagu varem) ja jagaks seda hektari-, ja boniteedipõhiselt eramaaomanikega (mitte nii nagu varem) arvates sealt maha jahinduse korraldamise mõistlikud kulud. Toimugu see tegevus siis läbi vastava ministeeriumi või halduslepingu.
Ja mis tähendab öelda hüvasti
kärmele ponile ja jahile?
Elu lõppu ja kiratsemise algust
Pealik Seattle?
kärmele ponile ja jahile?
Elu lõppu ja kiratsemise algust
Pealik Seattle?
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Rohkem ei vaidle, ma ei suuda konstrueerida juriidilisi käike. Aga lahenda ära see juhtum.
Ma olen jahinimekirja kantud ajaja ja mul pole kaasas ei dokumenti nõudvat jahipidamisvahendit ega ka mul pole ka muid jahipidamist õigustavaid dokumente. Ainsaks jahipidamist õigustavaks dokumendiks on jahist osavõtjate nimekiri. Aga on ka kaasas jahipuss, mis ei mahu jahipidamisvahendite alla. Kütiliinil haavati metskitse, kes jooksis tagasi ajusse. Jahil olevad koerad piirasid selle sisse, aga ei murdnud maha. Metskitse piinade lõpetamiseks surmasin jahinoaga selle looma ajus. Jahipidamine e küttimine teadupärast on jahiulukite jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Ma ei loe kusagilt välja, et ajaja ei tohiks seda teha (kui vaid oskab), sest ta on kantud jahist osavõtjate nimekirja ja omab jahipidamisõigust tõendavat dokumenti, mis lubab tal jahti pidada. Ja seega peab ta antud juhul reaalselt jahti vastavalt JS toodud definitsioonile. Kui mul ei olnud ajajana õigust looma surmamiseks, siis näita, mis paragrahv takistab mul sellisel juhul ühisjahil reaalselt jahti pidada ja looma surmata.
Ja veel. Jahiseaduses samas lõikes, mille üle vaidlus käib, on veel mõiste jahipidamiseks vajalikud dokumendid. Millised lisaks jahipidamist õigustavatele dokumentidele on veel jahipidamiseks vajalikud dokumendid, kui jahipidamisvahendite kasutamist tõendavad dokumendid välja jätta, sellele ei saanud pihta. Need kaks mõistet tekitavad juba iseenesest segadust. Virtuaalset jahipidamisõiguse tasu maksmise kviitungit ei saa kohe kuidagi kaasas kanda. Muid dokumente peale jahipidamist õigustavate ei jäänud ka silma, sest JahiS § 7 märgib jahipidamisõiguse realisatsioonil vaid jahipidamist õigustavaid dokumente vahet tegamata, mis need on, ja kui palju peab neid kaasas olema. Olenevalt olukorrast piisab minu arust ka ühest (ühisjaht). Vahel ei piisa ka mitmest kütina tegutsemiseks:näit on sul olemas ühisjahist osavõtul kehtiv suuruluki laskekatse tunnistus ja oled jahinimekirja kantud, aga jahitunnistus on hetkeks pandud kalevi alla. Jahist osavõtjate nimekiri õigustab jahipidamist nii küttidel kui ajajatel, aga lisaks sellele tuleb küttidel kaasas kanda ka muid jahipidamist õigustavaid dokumente.
Muideks, kui oled tasu maksnud riigile, ei teki sul ka kohe õigust jahipidamiseks, kui sa oled jahitunnistuse omanik. Ja see võibki tekkimata jääda st riigilt ei saa vastu midagi. Jahipidamise õigus sõltub peale riigimakse ja jahitunnistuse veel eraõiguslikest isikutest e jahipiirkonna kasutajast ja maaomanikust, kes peavad sulle jahiloa andma. Lihtsa maksmisega ei teki veel mingit õigust pidada jahti nii nagu seadus seda lubab lahkeste.
See maainimese vastus sinu juriidilisele konstruktsioonile. Aga ma pean sinu konstruktsioonidest lugu (sa seda õppinud, ma iseõppija ja õppinud mees on iseõppijatest tavaliselt alati targem), kuigi ma nendega igas punktis nõus pole.
Ma olen jahinimekirja kantud ajaja ja mul pole kaasas ei dokumenti nõudvat jahipidamisvahendit ega ka mul pole ka muid jahipidamist õigustavaid dokumente. Ainsaks jahipidamist õigustavaks dokumendiks on jahist osavõtjate nimekiri. Aga on ka kaasas jahipuss, mis ei mahu jahipidamisvahendite alla. Kütiliinil haavati metskitse, kes jooksis tagasi ajusse. Jahil olevad koerad piirasid selle sisse, aga ei murdnud maha. Metskitse piinade lõpetamiseks surmasin jahinoaga selle looma ajus. Jahipidamine e küttimine teadupärast on jahiulukite jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Ma ei loe kusagilt välja, et ajaja ei tohiks seda teha (kui vaid oskab), sest ta on kantud jahist osavõtjate nimekirja ja omab jahipidamisõigust tõendavat dokumenti, mis lubab tal jahti pidada. Ja seega peab ta antud juhul reaalselt jahti vastavalt JS toodud definitsioonile. Kui mul ei olnud ajajana õigust looma surmamiseks, siis näita, mis paragrahv takistab mul sellisel juhul ühisjahil reaalselt jahti pidada ja looma surmata.
Ja veel. Jahiseaduses samas lõikes, mille üle vaidlus käib, on veel mõiste jahipidamiseks vajalikud dokumendid. Millised lisaks jahipidamist õigustavatele dokumentidele on veel jahipidamiseks vajalikud dokumendid, kui jahipidamisvahendite kasutamist tõendavad dokumendid välja jätta, sellele ei saanud pihta. Need kaks mõistet tekitavad juba iseenesest segadust. Virtuaalset jahipidamisõiguse tasu maksmise kviitungit ei saa kohe kuidagi kaasas kanda. Muid dokumente peale jahipidamist õigustavate ei jäänud ka silma, sest JahiS § 7 märgib jahipidamisõiguse realisatsioonil vaid jahipidamist õigustavaid dokumente vahet tegamata, mis need on, ja kui palju peab neid kaasas olema. Olenevalt olukorrast piisab minu arust ka ühest (ühisjaht). Vahel ei piisa ka mitmest kütina tegutsemiseks:näit on sul olemas ühisjahist osavõtul kehtiv suuruluki laskekatse tunnistus ja oled jahinimekirja kantud, aga jahitunnistus on hetkeks pandud kalevi alla. Jahist osavõtjate nimekiri õigustab jahipidamist nii küttidel kui ajajatel, aga lisaks sellele tuleb küttidel kaasas kanda ka muid jahipidamist õigustavaid dokumente.
Muideks, kui oled tasu maksnud riigile, ei teki sul ka kohe õigust jahipidamiseks, kui sa oled jahitunnistuse omanik. Ja see võibki tekkimata jääda st riigilt ei saa vastu midagi. Jahipidamise õigus sõltub peale riigimakse ja jahitunnistuse veel eraõiguslikest isikutest e jahipiirkonna kasutajast ja maaomanikust, kes peavad sulle jahiloa andma. Lihtsa maksmisega ei teki veel mingit õigust pidada jahti nii nagu seadus seda lubab lahkeste.
See maainimese vastus sinu juriidilisele konstruktsioonile. Aga ma pean sinu konstruktsioonidest lugu (sa seda õppinud, ma iseõppija ja õppinud mees on iseõppijatest tavaliselt alati targem), kuigi ma nendega igas punktis nõus pole.
-
rajaleidja
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Milleks on ühisjahist osavõtjate nimekiri? Ikka selleks, et ei peaks igale jahimehele väljastama eraldi suuruluki luba. Ja ühisjahist osavõtjate nimekirja kantud isikud peavad juhinduma ja kuuletuma jahijuhatajale ja järgima kõiki seadusest tulenevaid punkte, mis on seotud ühisjahiga. Vana seaduse ajal oli ka jahijuhataja vastutus nimekirjas olnud jahimeeste ees oluliselt suurem. Aastate jooksul on nimekirjas olnud ikka omajagu jahitunnistuseta inimesi, aga mina pole neile küll sellega jahipidamis õigust väljastanud. Lähen sõbraga kalale kaasa, kalapüügi vahendeid omal kaasas ei ole, järelikult MA EI KALASTA. Sama on jahinduses. Ole sa nimekirjas või mitte. Nimekirjas oled sa selleks, et jahijuhataja saaks öelda, mida, millal ja kuidas sa teha tohid ja võtab teatud vastutuse sinu ees. Ma ei tea, kust see nimekiri omalajal tulnud on, aga minu meelest on see nii inspektorite töö kui jahimeeste elu lihtsustamiseks. Inspektoril on üks inimene, kelle poole pöörduda ja jahimehed ei pea igale mehele suuruluki luba väljastama. Ma ei kujutaks väga ette, et ma peaksin jahil muudkui lube välja kirjutama, sest mõni mees suvatses olla täpse käega ja realiseeris oma isikliku loa.
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
linnukütt kirjutas:Rohkem ei vaidle, ma ei suuda konstrueerida juriidilisi käike. Aga lahenda ära see juhtum.
Ma olen jahinimekirja kantud ajaja ja mul pole kaasas ei dokumenti nõudvat jahipidamisvahendit ega ka mul pole ka muid jahipidamist õigustavaid dokumente. Ainsaks jahipidamist õigustavaks dokumendiks on jahist osavõtjate nimekiri. Aga on ka kaasas jahipuss, mis ei mahu jahipidamisvahendite alla. Kütiliinil haavati metskitse, kes jooksis tagasi ajusse. Jahil olevad koerad piirasid selle sisse, aga ei murdnud maha. Metskitse piinade lõpetamiseks surmasin jahinoaga selle looma ajus. Jahipidamine e küttimine teadupärast on jahiulukite jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Ma ei loe kusagilt välja, et ajaja ei tohiks seda teha (kui vaid oskab), sest ta on kantud jahist osavõtjate nimekirja
Puss nuga (ei ole dokumendi olemasolu eeldav)ei ole keelatud jahipisamis vahendite nimekirjas ega ka lubatute nimekirjas. Järelikult võid sellel haavatud kitsel kõri läbi lõigata ja seal juures ei pea olema jahipidamiseõiguse tasu makstud.
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Nii jutu jätkuks kui te juba lihtsaid asju keeruliseks ajate...
Kõrisid lõiguvad kaltsupead.Jahimehed surmavad ja kah oluliselt efektiivsematest kohtadest.
Kõrisid lõiguvad kaltsupead.Jahimehed surmavad ja kah oluliselt efektiivsematest kohtadest.
jahismurf
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Vaielge ja arutage veel.
Ma vaatasin, milleks makstakse jahipidamisõiguse tasu. Vastavalt keskkonnatasude seaduse § 12 prim lõikele 1 "Jahipidamisõiguse tasu makstakse õiguse eest jahti pidada". Sellega on ju kõik öeldud. Ei mingeid mööndusi ühis- ega individuaaljahile, ei mingeid vihjeid jahidokumentidele. Kui tahad jahti pidada, siis maksa kõigepealt selle eest.
Nüüd edasi. Mis on ajujaht. Ajujaht on jahipidamisviis (JahS § 24 lg 2 p4). Millega tegeletakse ajujahil. Loomulikult kindlal viisil ühiselt (jahiajude korraldamisega) ulukite jahtimise e küttimisega. Kes tegelevad ajujahil jahtimisega elik peavad jahti? Jällegi loogiline vastus on jahist osavõtjate nimekirja kantud isikud e jahipidamisõigust tõendava dokumendi alusel jahtijad - jahimehed, sõltumata sellest, millises rollis parasjagu ühisjahil keegi on. Teised, nimekirja kandmata tavakodanikud, ei saa ju sellel ühisjahil jahipidamisega tegeleda. Seadus ei kohusta nimekirjas eristama kütte ajajatest, vaid kokkuleppeliselt teeme me kontrolli hõlbustamise huvides ise seda selleks, et ei hakataks ajajaid kiusama. Vähemalt praegu ei kiusata ja see on ka asja meeldiv pool. Millised dokumendid tõendavad, et sul on õigus ühisjahil ulukeid jahtida? Loomulikult jahist osavõtjate nimekiri kui jahipidamisõigust tõendav dokument (olgu see definitsioon nii halb kui tahes, ja arvaku mehed sellest mida tahes) kõigile nimekirja kantud isikutele; ilma seda koostamata ja kaasas kandmata (vt JahS § 56 vastutuse osa) ei saa ühisjahti karistamatult üldse pidada, olgu sul muid dokumente palju tahes. Ühiselt võite küll jahile minna, aga nimekirja koostamata ei tule ühisjaht hästi välja. Lisaks sõltuvalt jahipidaja rollist juurdekuuluvad muud jahipidamist õigustavad dokumendid + dokumendid teatud jahipidamisvahenditele. Ning olemegi ringiga keskkonnatasude seaduse § 12 prim lõike 1 juures tagasi.
Sihuke oleks maainimese loogika. Ja rajaleidjale - Ühisjaht tuleb ka siis hästi välja kui on kümme meest ja kümme suurulukiluba jahis. Ühisjaht oma jahist osavõtjate nimekirjaga pole minu meelest muul moel seotud jahilubade arvuga, kui sedasi, et minimaalselt peab olema üks suurulukiluba ühisjahi pidamiseks.
Ma vaatasin, milleks makstakse jahipidamisõiguse tasu. Vastavalt keskkonnatasude seaduse § 12 prim lõikele 1 "Jahipidamisõiguse tasu makstakse õiguse eest jahti pidada". Sellega on ju kõik öeldud. Ei mingeid mööndusi ühis- ega individuaaljahile, ei mingeid vihjeid jahidokumentidele. Kui tahad jahti pidada, siis maksa kõigepealt selle eest.
Nüüd edasi. Mis on ajujaht. Ajujaht on jahipidamisviis (JahS § 24 lg 2 p4). Millega tegeletakse ajujahil. Loomulikult kindlal viisil ühiselt (jahiajude korraldamisega) ulukite jahtimise e küttimisega. Kes tegelevad ajujahil jahtimisega elik peavad jahti? Jällegi loogiline vastus on jahist osavõtjate nimekirja kantud isikud e jahipidamisõigust tõendava dokumendi alusel jahtijad - jahimehed, sõltumata sellest, millises rollis parasjagu ühisjahil keegi on. Teised, nimekirja kandmata tavakodanikud, ei saa ju sellel ühisjahil jahipidamisega tegeleda. Seadus ei kohusta nimekirjas eristama kütte ajajatest, vaid kokkuleppeliselt teeme me kontrolli hõlbustamise huvides ise seda selleks, et ei hakataks ajajaid kiusama. Vähemalt praegu ei kiusata ja see on ka asja meeldiv pool. Millised dokumendid tõendavad, et sul on õigus ühisjahil ulukeid jahtida? Loomulikult jahist osavõtjate nimekiri kui jahipidamisõigust tõendav dokument (olgu see definitsioon nii halb kui tahes, ja arvaku mehed sellest mida tahes) kõigile nimekirja kantud isikutele; ilma seda koostamata ja kaasas kandmata (vt JahS § 56 vastutuse osa) ei saa ühisjahti karistamatult üldse pidada, olgu sul muid dokumente palju tahes. Ühiselt võite küll jahile minna, aga nimekirja koostamata ei tule ühisjaht hästi välja. Lisaks sõltuvalt jahipidaja rollist juurdekuuluvad muud jahipidamist õigustavad dokumendid + dokumendid teatud jahipidamisvahenditele. Ning olemegi ringiga keskkonnatasude seaduse § 12 prim lõike 1 juures tagasi.
Sihuke oleks maainimese loogika. Ja rajaleidjale - Ühisjaht tuleb ka siis hästi välja kui on kümme meest ja kümme suurulukiluba jahis. Ühisjaht oma jahist osavõtjate nimekirjaga pole minu meelest muul moel seotud jahilubade arvuga, kui sedasi, et minimaalselt peab olema üks suurulukiluba ühisjahi pidamiseks.
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
andrus kirjutas:Nii jutu jätkuks kui te juba lihtsaid asju keeruliseks ajate...
Kõrisid lõiguvad kaltsupead.Jahimehed surmavad ja kah oluliselt efektiivsematest kohtadest.
Said aru küll mida mõeldi.
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Tuleb siis ilma paberiteta aja ajust välja surnud kährik õlal???
-
rajaleidja
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
JUC kirjutas:Tuleb siis ilma paberiteta aja ajust välja surnud kährik õlal???
Siis on tegemist jahipidamisega:
(2) Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Puss nuga (ei ole dokumendi olemasolu eeldav)ei ole keelatud jahipisamis vahendite nimekirjas ega ka lubatute nimekirjas. Järelikult võid sellel haavatud kitsel kõri läbi lõigata ja seal juures ei pea olema jahipidamiseõiguse tasu makstud.
Siis pead sinna samase maha jätma välja tuua ei tohi??
Siis pead sinna samase maha jätma välja tuua ei tohi??
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Jahipidamise viisideks on; jaht jahikoeraga, jaht jahirelvaga või siis kastlõksuga. Kõik kes teostavad jahti eelpool mainitud viisil peavad jahti ulukile ja neil peab olema tasutud 10.- euri ehk jahipidamise lubav tasu. Ajaja ei pea jahti ja ei pea ka tasuma 10 euri.