Siis pead sinna samase maha jätma , välja tuua ei tohi??

Kui loale vastav märge tehtud siis võib ju välja tuua.

Oh jahikaaslased,mida rohkem teie juttu loen seda segasemaks asi läheb.Ajaja nagu kord on issanda loom samas ei ole.

See paragrahv, mis ütleb, et jahipidamisõigus oleks sul siis, kui sul oleksid jahipidamist õigustavad dokumendid ja tasutud jahipidamisõiguse tasu - seega JahiS § 7 lg 1. Niikaua, kuni lihtsalt ajasid, ei olnud sa jahi pidaja JahiS mõistes (ei jälitanud, ei püüdnud, ei tabanud, ei surmanud, ei teinud jahipidamisega võrdsustatud tegusid ehk nt ei viibinud jahimaal tabatud ulukiga jms). Aga kui surmasid jahiuluki, siis pidasid juba jahti JahiS mõistes. Karistama hakataks sind ilmselt JahiS § 49 (jahitunnistuseta jahipidamine), § 53 (jahipidamisõiguse tasu maksmata jahipidamine) järgi, aga olles piisavalt tark foorumikasutaja, võtad advokaadi, kes leiab üles õiged väited JahiS mõnede sätete põhiseadusele mittevastavuse kohta (kui mitte üksikute normide puhul, siis nende kogumi puhul kindlasti) ja kahtluse korral tuleks seadust väärteomenetluses tõlgendada sinu kasuks.

Erand: kui sa oled veterinaararst - siis viisid sa võibolla läbi looma eutanaasia Loomakaitseseaduse § 18 alusel - või kui väidad enda kaitseks, et loom oli sattunud abitusse seisundisse (Loomakaitseseaduse § 16) koos seaduses loetletud sellest tulenevate järeldustega. Kui oleks olnud liiga lihtne kutsuda kõrvalseisnud relvastatud ja dokumentidega ajaja (kes oleks tulirelva abil saadnud metskitse veel veidi humaansemalt surmata), siis võid äkki isegi pääseda "kohtumisele Heiki ja operaatoriga" (kujundlik näide) koos võimalusega saada karistatud looma suhtes lubamatu teo (Loomakaitseseaduse § 4) toimepanemise eest.

BM

Millise JahiS kohaselt jahipidamise legaaldefinitsiooni alla kuuluva või jahipidamisega võrdsustatud teo on toime pannud ajaja, kui ta on ainult ajanud, s.o pole ulukit jälitanud, surmanud, tabanud, püüdnud ega jahisaagiga vms looduses viibinud ?

BM

Baddmann küsis: Millise JahiS kohaselt jahipidamise legaaldefinitsiooni alla kuuluva või jahipidamisega võrdsustatud teo on toime pannud ajaja, kui ta on ainult ajanud, s.o pole ulukit jälitanud, surmanud, tabanud, püüdnud ega jahisaagiga vms looduses viibinud ?

Ma ei oska kohe vastata, sest kui ajajad pole jahimehed, siis milleks need vigurid jahist osavõtjate nimekirjaga kui see ei tee neist hetkeks jahimehi e jahiõiguslikke isikuid e kuidas nad pääsesid jahis osalema, kui jahipidamisel on nõutavad jahipidamist õigustavad dokumendid. Mida ajajad siis üleüldse ühisjahi ajus teevad, kui nad ulukitele kambaga järgi ei kõnni ehk neid ei jälita. Ulukid liiguvad reeglina ju ajajate ees, vahel murravad järelkõndimisest hoolimata vastassuunas. Ja kui liikuvale loomale järgi ei kõnni e ei jälita (ajusse jääb auk), siis ei tule reeglina ajust loomad ka välja. Jahipidamise definitsioon ei nõua ju jälitamisel füüsilist kontakti või silmsidet loomaga. Kui vaadata ajujahi mõistet, siis mõiste kõlab nõnda: "ajujaht on jahipidamisviis kus üks osa jahimeestest (ajajad) ajab ulukeid ette teisele osale jahimeestest (kütid)." Kuna ajujahi mõistet jahiseaduse mõttes pole eraldi defineeritud, (kui tavamõiste ja seaduse mõiste vahel on sisuline erinevus, siis ilmselt oleks seda tehtud) peame minu arust arutelu käigus jääma tavamõiste e tavadefinitsiooni juurde, mis aga omakorda tähendab, et mõlemad pooled nii kütid kui ajajad kuuluvad jahimeeste e jahipidamisõiguslike isikute hulka. Mälu võib petta, aga 1934 a jahiseaduses (ma võin siin eksida, ei saa hetkel kontrollida) oli jahipidamise tähenduses ilmselt õigusselguse mõttes välja toodud viienda omadusena ulukite ajamine, mida loeti ka jahipidamiseks. Lausa keelatud oli ulukite võõralt maalt oma maale ajamine.
Ja teisalt, kuidas saab ajaja ajujahti pidada (ajujaht on jahipidamise viis, mille käigus sellest osavõtjad peavad kohe kindlasti jahti, aga kes kuidas ja kuisuures ulatuses, on iseasi) ilma jahipidamist õigustava dokumendita, kui jahist osavõtjate nimekiri seda poleks.
Igatahes üks segane värk.

Ajaja on selline tegelane ajujahis,et otseselt jahipidajaks teda ei saa pidadagi!Kuidas ta looma jälitab kui lund ei ole ja on täitsa kõva pinnas?Pealegi on ajajatel kindlad vahekaugused,et kõik sassis ei oleks.Ajajat saab võrdsustada rihmaotsas oleva koeraga!Ka rihmas koeraga metsas viibimine pole jahipidamine!

Sellega täiesti nõus

Mõtisklen edasi. Minu meelest ei pea kindlasti üritama n.ö jõuga määratleda jahipidamisvahenditeta ja "paberiteta" ajajat jahipidamisõigusega isikuks ainult seetõttu, et ta ju tegelikult on ajujahi pidamisel väga olulist rolli täitev persoon (selles ma ei kahtle üldse). Ka "jahinimekirja" tegelik nimetus on JahiS-s ju JAHIST OSAVÕTJATE NIMEKIRI, s.o kui läheneda grammatiliselt, siis ei sisalda selle nimekirja mõiste ühtki otsest viidet jahipidamisõiguse olemasolule ega puudumisele, vaid lihtsalt fikseeritakse isikute andmed, kes võtavad (ühis)jahist (suurulukitele) osa. See ei oleks keskkonnaõiguses ainus kord, kui mõni päriselus käibiv mõiste või arusaam ei vasta päris üksüheselt õigusaktist tulenevale definitsioonile või määratlusele. Lihtsalt et antud olukorras on ta piisavalt ebaselge, et jätta ruumi kahtlusteks ja see ei ole hea, kuna tegemist on juba niigi küllaltki pingsale järelevalvele allutatud valdkonnaga.

BM

Olin natuke aega tagasi ühes suurjahis, kus kütte 30 ringis ja ajajaid vast 40 kanti.
Katsusin siinset jurakonstruktsioonidest kubisevat tõlgendusrivi sellesse reaalsesse jahti sokutada, kuid läks üsna segaseks tõesti.
Uluki jälitamist ajajana pöörata jahipidamisviisiks pole kuidagi õigustatud. Pigem tegu aktiga, kus tulemuseks võib olla küttimine ja seda küti poolt. Ajujaht ju. Sellele "teole" kaasaaitamise eest aga maksta tölnerile rahakest tundub suhteliselt jabur. Samahästi võiks teatud tingimustel tõlgendada purjus jalgratturit, kes õhtul laulu jorutades kodu poole sõites puhtjuhuslikult sulle soku laskekaugusele ajas, nimetada jahipidamisõiguse tasu nominendiks.
Sõnum kipub olema, et kui ühisjahte jahikultuuri osana tahta oluliseks pidada, siis oleks täiesti mõeldamatu ajajatele maks peale keerata. Kiusatus muidugi on.
OT! Oma sektsioonis kehtestati ka ühisjahil olemise maks. Sellest säästab vaid ühiskassasse makstav seasöötmise nn viljaraha. Ja tegu pole jahipidamisõiguse, vaid osalemismaksuga. Nii, et siinne arutelu on veel üsna tasemel

Muideks - mõtlesin pooljuhuslikult veel linnuküti poolt esitatud juhtumi üle ning tõepoolest, kui puudub õigusnorm, mis piisavalt täpselt reguleeriks seda, kuidas ükskõik kes võib (või peab) haavatud (suur)uluki surmama (a'la jahinuga ei ole ei lubatud ega keelatud vahendite loetelus), siis minu meelest ei oleks üldse välistatud, et lahenduse otsingutel peatub kohtuniku silm sellise elitaarse maiguga üllitise ridadel:

http://ejs.ee/et/component/content/arti ... -tava.html

Ehk siis täpsemalt jaotisel III, kus ei väike-ega suuruluki jaoks pole loetletud haavatud uluki surmamist jahinoa abil.

BM

Joppenpuhh, kus vennad viitsivad jaurata. Mis te ütlete selle peale, kui väidan, et on seltse kus ei maksa ka kütid seda 10 eurikut.

Joppenpuhh, lõppudelõpuks on igaühe enda asi kas maksab või mitte

Mõtetu jauramine selle tasu üle. Kui ajaja on jahinimekirjas, siis võib ta ka ulukit vedada järeleö Jahis peab olema loa omanik ja kanne peab olema tehtud tabamise kohta. Ajumees osaleb jahis kus on ka jahimehed ja asjad seadusliku, siis on ajumees jahist osavõtja. Pole mõtet üle mõelda ja ette kujutada igasuguseid jaburdusi.

Ajajal ei ole kohustust maksta jahipidamisõiguse tasu. Kui ta pole koeraga. Vot koer on jahipidamisvahend ja tema ga viibimine jahil kohustab maksma antud tasu. loomi välja vedada tohib-ja tulebki kõigil veovõimelistel. Selleks ei pea tasu maksma.