Foorumist ka vist lugenud, et osad jahiseltsid ei saa tänu seakatkust tingitud ajujahi keelule oma põdralimiite täidetud. Kui seda trahvide määramisel arvesse ei võeta, siis tuleks vast nendele seltsidele kaasa tunda.

Ja mida sa teed, kui su jahimaast enamuse moodustab RMK maa? Tahad jahti pidada, pead ka alla kirjutama. Limiidi võid ju täita, aga nagu RMK ise ütles, siis kehtestatud on miinimum limiit. Lase või kaks korda rohkem, et kahjustusi ei oleks. Kes keelab. Isegi, kui sama riik USO isikus on soovitanud lasta oluliselt vähem, kui kehtestatud miinimum limiit. Tulebki hakata küsima veebruaris ja märtsis erakorralisi põdra lube kahjustuste piirkonda. Kopra jaoks antakse väljapool jahihooaega. Hundile ka. Miks siis põdrale ei võiks. Kui ei anta, maksku ise kahju kinni.
Ma ootan huviga uut USO aruannet ja tahaks näha, mis siis see aasta kokku on kirjutatud. Eelmine aasta oli põder juba pea väljasuremise ohus ja vajas hirmsat kaitset. Aasta varem oli neid aga meeletult palju. Vaatame, mis nüüd siis on juhtunud.

EJS peabki hämmingus olema, kui nende enda poolt kooskõlastatud lepinguprojektiga varasemalt ilmselgelt ei ole piisavalt tutvunud. Kui varasemale tasuta põdralihale kirjutatakse nüüd hinnalipik külge, siis mis valesti on ? Ühel aastal on põdraliha tasuta, teisel aastal tuleb maksta, jahiseltsi enda asi on, kuidas kulutusi enda jaoks aastate ja liikmete vahel ühtlasemalt jagada.

BM

See oli ju ette teada.Selgelt meeles,et RMK lubas rendirahasid mitte küsida,aga kahjud tuleb hüvitada täie rauaga.Üllatust nagu ei tohiks olla?
Metsakasvatajal ei ole kerge vaadata kuidas kõik nahka pistetakse mis aastatega kasvanud.
Kas keegi kujutab ette kui palju võtab raha ja vaeva,et männinoorendik 20 aastaseks saada?

aadu kadakas kirjutas: Väga nõus! Ainult et kust võtta ekspert, keda kõik osapooled sõltumatuna tunnustavad? Senine keskkonnamõjude hindamise ja nende vaidlustamise praktika näitab minu meelest seda, et ekspert ongi eelkõige ekspert selle poolest, et oskab oma hinnangu võimalikult tellija huvide kohaselt sõnastada. Seega oleks ainus võimalus oma eksperdiga vaidlustada vastaspoole eksperdi järeldused (kuni kohtuni välja). Vastaspooleks oleks siis antud juhul RMK ehk sisuliselt riik. Olukorra iroonia seisneb selles, et sel juhul maksab jahimees kinni mõlemad eksperdid!

Jah, üllatust ei tohiks olla jah! Kindlasti ei ole metsakasvatajal kerge vaadata kuidas tema töö ja vaev nahka pistetakse. Nagu mesinikul ajab harja punaseks kui naabrimehest rapsikasvataja põldu mürgitab. Mesinikule tekib kahju ikka, olenemata sellest, et rapsikasvataja täidab kõiki mürgitamise reegleid. Aga mesinik peab selle kahjusaamisega leppima, sest tema huvid ja rapsikasvataja huvid põrkuvad ja kusagil on kompromiss. Ka jahimees täidab antud juhul reegleid (hinnang sõraliste arvukusele, KAUR ettepanek küttimismahule, jahindusnõukogu kokkulepe jne), aga kahjusid tuleb ikka kinni maksta. Miks mesinik seda rapsikasvatajalt ei küsi?
Mets ei ole ainult puude kasvatamise "põld". Ka ulukid on üks metsarikkus. Kui palju on vaeva nähtud, et ulukite populatsioonid oleksid sellisel tasandil nagu nad täna on? Lisasöödetud, salaküttidega võideldud, üldse inimeste suhtumist ja loodussõbralikku lähenemist kasvatatud, jahipidamise kultuuri arendatud jne, jne.
Aga nüüd pannakse rõhk just puidule ja puidukahjule. Miks? Ilmselt seetõttu, et puiduressursil on kindel omanik. See kindel omanik kannab igal aastal mingit kindlat kahju. Aga uluk ei ole ikka veel kellegi oma ja tulenevalt sellest, et tal puudub omanik, ei saa ka keegi häält tõsta, et ulukipopulatsioonidele tekitatakse näiteks üleküttimisega kahju (seda siis juhul kui jahimees käituks nii, nagu RMK praegu seda soovitab – jahindusnõukogu annab miinimumi, aga teie küttige palju tahate!). Ehk siis KAUR oma teadjameestega ajab küll õiget asja ulukipopulatsioonide järjepidevuse ja elujõulisuse säilitamise kohapealt, aga see ei peaks nagu kellelegi korda minema?!
Mida RMK oma kahjunõuetega saavutab? Jah, täiendab mingil määral oma rahalisi vahendeid ja selle kaudu ka ilmselt riigi eelarvet. OK. Aga ka see on marginaalne! Kui kahjunõuded jahimeeste poolt hüvitatakse, siis sillutab see teed teistele omanikele (eramaad), et nemad ka julgemini oma kahjusid sisse nõudma hakkaks. Seadus seda ju võimaldab! Lõppkokkuvõtteks liigub kogu jahindus ikkagi selles suunas, et on kaks võimalust
1) uluk saab maaomaniku omaks ja jahipidamist hakkab korraldama maaomanik lähtuvalt oma huvidest (kaovad ka kahjunõuded, sest jahindus hakkab tooma maaomanikule lisasissetulekut!)
2) sõraliste ja kiskjate populatsioonid vähenevad sedavõrd, et metsakahjud (ka kahjud kariloomadele) muutuvad niivõrd marginaalseteks, et neile ei pöörata enam tähelepanu (pole enam ulukeid ja kaob ka mõte praeguse jahinduse olemasolule e siis „seltsijahindusele“!).
Aga asja võib ka vaadata sedasi, et pole vaja küttida 200-300 siga ja 40-50 põtra jahiseltsi kohta hooajal. Piisab 2-3 põdrast ja 10konnast metsseast, mõned sokud ka lisaks. Maaomanik kasvataks siis oma puitu ja jahimees tegeleks hobiga (teadagi – see viimane on jahilkäimine, mitte saagi jagamine ja liha müümine ) ja riik saaks deklareerida, et tema territooriumilt ei ole sõralised ja kiskjad kuhugile kadunud. Võib-olla võtaks isegi põdra ja sea mõneks aastaks kaitse alla. Kiskjad oleksid seal muidugi juba ammu, sest selline sõraliste arvukus ei võimaldaks kiskjatel suurema arvukusega eksisteerida.
Peab lõpetuseks ütlema, et tsiteeritud puugi kirjatüki lõpuosa tegi mind nõutuks ja ma enam ei tea, mis oleks õige

Unt on kusagilt kuulnud,et mul on ka mesilased?Lisaks mesilastele ja koertele tegelen ka RMK-s kultuuride ja noorendike hooldusega.Ei lahmi siin niisama ma midagi!
Ma üritasin näidata,et on ka teine pool medaljonil.Ei ole ilus vaatepilt kui kõik kuused on kultuuris viie ladvaga-metskitsed kärpisid talvel lihtsalt ladvad ära.
Kohati on põdra populatsioon nii suur,et isegi saamatud saavad vabalt limiidid kütitud!
Kui palju keegi panustab,et üldse jahil käia?
Samas on need summad mida kahjustuste eest RMK küsib küllaltki väikesed.(Täna sai just üle uuritud).
See on puhtalt minu arusaamine sellistest asjadest!

Oletame, et tulebki kahjunõue. Ja oletame, et keegi ei maksa seda ja kahjunõue läheks edasi kohtusse. Seaduse ees oleme süüdi, kuna põder sööb, samas ei ole nii lolli kohtunikku, kes seda julgeks öelda. Mis otsus seal saaks tulla?

Kohtunikul on ilmselt "põdrast", kui tegelikust kahjutekitajast täiesti pohh, tema vaatab kahjutekitaja eest vastutavat ühingut/organisatsiooni ja osaliste vahelist lepingut ning kahjunõuet. Kahjunõudes olemas kahjusumma ja see ka süüdistatavale kraesse määratakse....kahjuks. Aga see vaid minu nägemus

Otsus tuleks selline,et lisaks kahjunõude tasumisele on vaja tasuda ka kohtukulud.Lepingud on kõik täitmiseks!
Oletame,et mina näitan paberil olevat 50 metssiga(tegelikult on 200).Limiidiks määratakse 50 metssiga.50 lastakse hooajaga maha ja asi oleks nagu OK.
Miinimumi saab liigutada ka põdra lugemisega.Põder on muidugi hundile oluline saakloom ja teatud tegelased jälgivad,et hundid nälga ei jääks.
Samas tõuseb pidevalt metskitse arvukus ja põdral kergem,sest hunt saab ka kitsest söönuks jne,jne.
Ega mina seda lepingut ei allkirjastanud!Õigustega kaasnevad kahjuks ka kohustused?
Kes ütles,et kõik peab kerge olema?
Kui RMK-le tundub,et on jahimaad valedele meestele rentinud,võib ta rentnikud ka välja vahetada?

Puugi, pea hoogu, ega see maailm nüüd nii must-valge ka ei ole.

Kole lugu,aga enamus asjad on siin ilmas must-valged? Vaadake samad mehed kes on praegu pumba juures üritavad maailma värviliseks teha!Noh natuke roosat ja näpuotsaga eebenit...

Süüdi selles Jumal,et ta sellise lojuse maailma lõi kes härrade puid sööb.Vaevalt,et jahimehed seda über suudavad muuta.

Jutt hälbib küll totaalselt teemast, aga tundub, et tuleb pisut Puugi maailmapilti õgvendada. Nimelt puhast musta ja puhast valget paraku peaaegu eksisteeri. Kõik on hallid toonid. Isegi mustvalge foto ei ole must-valge, vaid halltoonides, ehk musta ja valge segu.
Nagu füüsikud ütlevad: kõik sõltub taustsüsteemist (või taustsüsteemi valikust). Kas liigub maa päikese või päike maa suhtes.

Lepingud võivad olla isegi sinise tindiga kirjutatud,aga mõte jääb ikkagi samaks.See mida me siin arutame ei mõjuta kahjuks mitte kedagi.