Naljaks on see värk, et mitte ütelda päris *****.
Jahiseltsil keelatakse jahipidamine ja siis see jahiselts peab maaomanikule väljastama küttimise lube maale, millel selts küttida ei tohi. Et siis normaalne asja kulg nagu või?

Natuke ajuvaba tundub see. Kas tingimuste seadmine ei eelda lepingut maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja vahel?
Ja mis puudutab jahi keelamisse, siis kelle poole peab pöörduma, kui keegi seal ikkagi jahti peab? KKI on uue jahiseaduse vastu võtmisel vastanud, et nemad seda ei kontrolli ja see pole nende pärusmaa. Tegemist kahe osapoole vahelise lepinguga, mis ei puutu neisse. On see siis nii või? On ka meil keelualasid veel järgi ja sinna ei roni ka, olenemata sellest, kas keegi kontrollib või ei. Kui keeld, siis keeld. Kui naaberkinnistutel põdrad männiku nahka panevad, küll siis kohus leiab, et põdrad tulid keelualalt, kus jahimehel arvukuse reguleerimine võimatu.

Kui naaber oleks sul oma tee peal liiklemise keelanud, kas siis ta ise ka poleks tohtinud seal liigelda? Hetkel jahinduses on see nii

Kel vähekenegi nuppu,eks see võib ju oma kasuks igatsugu võrdlusi välja mõelda. Ja iga olukorra kohta on universaalne soovitus,et alati võib kohtusse kaevata.

Kui naaber paneb tee otsa märgi "Liiklemine keelatud", siis on sellel teel liiklemine keelatud kõigile. See oleks siis analoog jahipidamise keelule mingil kinnistul. Kui aga naaber lisab "telliskivile" lisateabetahvli kirjaga "Välja arvatud MINU loal", siis ongi hoopis nii. See on mingil määral analoogne kokkuleppega, et jahiselts minu kinnistul jahti ei pea aga mulle kirjutab loa välja. Erinevalt liikluskorraldusest, saab jahti sel viisil korraldada ainult kahepoolse kokkuleppe e. lepingu sõlmimisega. Kuni lepingut ega jahikeeldu ei ole, toimub jaht (minu arusaamist mööda ) vastavalt Jahiseadusele. Nagu kunagi juba kirjutasin, võib vähemalt teoreetiliselt jahiseltsil ollagi huvi niisuguse lepingu sõlmimiseks (nt. et oma ringpiiris 5000 ha täis saada, või et vabastada ennast täielikult vastutusest kahjustuste eest).

Martinile.

Soovitan soojalt pöörduda sellistele konkreetsetele küsimustele vastuste saamiseks kirjalikult Keskkonnaministeeriumi poole. Seal on igati pädevad isikud olemas, kes aastaid lihvisid Jahiseaduse kuldmuna.
Hiljem võib saadud järelpärimise tulemi siia foorumisse üles laadida, et poleks mitmeti tõlgendamist.

Võib ka ''sogases vees suurt kala püüda'' lootusega see ikkagi kätte saada, kuid sellest müttamisest muutub ainult vesi sogasemaks ...

Tekkis selline küsimus: Kui maaomanik on oma kinnistul keelanud jahipidamise täielikult või ka enda kasuks tingimusi seades, siis kelle kohustuseks jääb antud kinnistul näiteks katku surnud seakorjusrega tegelemine?
Kuna on jahikeeld, siis minu arusaamist mööda kohalikul jahtkonnal sinna asja pole?

Seda niikunii, aga ma pole ka aru saanud mis seaduse järgi hetkel on jahimeestel kohustus nendega tegeleda ? Seni on see asi heast tahtest pigem käinud.

Ma just hakkasin sama asja kirjutama, aga Gunnar jõudis ette. Samamoodi heast tahtest, nagu hülgelaipade rannast ärakorjamine. Lihtsalt, et kuskil loeti ühte osa lausest ja teist osa (et suuruluk peaks olema LIIKLUSÕNNETUSES hukkunud või viga saanud) ei loetud. Või samamoodi (naiivsevõitu) heast tahtest, nagu kuskil tiheasustusalal või lausa linnas majade vahel ulukitega tegelemine (märksõnad: metskits, talv, H. Valner) ja veel TASUTA.

BM

Jep. Ma ütlen ausalt et mul on sellest jahimehe peetimisest nii siiber et pole mõttes ka et mingit katkuraibet liigutama läheksin. Ükskõik milleks leiab jahimehel süü või vastutuse olevat. Kuni metsloom pole ametlikult ebasoovitavaks kahjuriks kuulutatud ei ole mõtet mingist kahjustustest rääkida. Politsei ei maksa paraku varga tekitatud kahju kinni ...
On aeg hakata jahimeestel ka seadust mõttega lugema hakata. Hea on ju avalikult kommunikeerida et jahimehed tegelevad nende sigadega. Mingi hetk juba kindlasti TV's mõni mutike halab et näed ei täida oma KOHUST paganama jahimehed.

Naaber oleks saanud keelata ja ma oleks pidanud pikka kohtuteed alustama. Ja tema oleks võinud rahulikult seal edasi sõita. Jahinduses on täpselt sama moodi. Meeldib see meile või ei. Jahindusseadus ei saa kehtestada kinnisasjale muid norme kui asjaõigusseadus.Õigust õppinud inimesena ei saa ma teisiti vastata (kuigi meeldiks nagu oli enne).

Mina tegelikult selle tähistamise puhul ei kipu küll kaasa minema nende tõlgendajatega, et peaks suisa mingi infotahvel üleval olema, mida täpselt mõeldakse. Kui on tähistuse osas seaduses täpsustamata ja kohalik omavalitsus ei pea sellise määrangu vajalikkust oluliseks, siis piisab "ERAMAA" ja mõistlik koos kontaktnumbriga. Ja siseneda kinnistule saab vaid omaniku nõusolekul.
Samas Rajaleidja õigesti viidanud, et aga kuidas omanik seda nõude rikkumist fikseerib, ametiasutused menetlevad jne.? Ilmselt kaamera, tunnistajad jne.
Beretta toob näiteid reaalsest elust, kus eramaaomaniku ebamõistlikud otsused kohtu kaudu kitsendatakse kuigivõrd nn avalikuks õiguseks. Ja tingimusi ja ka kasutustasu saab ikka nõuda, paarituid kuupäevi ka.

saan aru, et sellistel juhtudel saab paluda esmast õiguskaitset. st. kui on ainuke ligipääs, siis õigust teel sõita kuni kohtukaasuse lahendamiseni.

Mul on õnneks kõik hästi, naabrid kenad inimesed. Jutt käib ikkagi jahipidamise keelamisest ja kas peab omanikule väikeuluki loa väljastama, kui ta ei ole oma kinnistul jahiseltsil lubanud jahti pidada. Sellised keelud peaksid olema kinnistusraamatus, tahaks teada palju neid siis oleks.

tsiteerin:
Sellised keelud peaksid olema kinnistusraamatus, tahaks teada palju neid siis oleks.


Usu mind - kui Sa seda ei tea magad rahulikumalt . Igas ühiskonnas on olemas omad idioodid, ahned ja rumalad nagu ka normaalsed ja targad.
Üks erametsaomanikust jahikaaslane tõi just eile hea näite milline orgasmiohe käis ühe erametsaseltsi koosolekul üle saali kui mainiti, et ühes riigis maksavad jahimehed maaomanikule renti 50 euri hektar...
Kui meie elatustase võimaldaks, siis minupärast võiks maaomanikele ka 100 euri ha eest maksta.
Maaomanikuna saaksin kah sealt osa. Kuniks aga meie elatustase on selline nagu ta on, siis ei ole ka mulle meelepärane erinevate kohustuste täitmine enda rahakoti arvelt.
Hiljuti tuli USO soovitus kekskkonnaametilt põtrade-sigade küttimiskvootide suurendamiseks.
Meie poolt läks vastus EI. Kui normi ei täida maksad kahjusid, kui täidad ja lased ka veidi üle - ikka maksad täiega. Ehe näide RMK näol. Milleks siis võtta endale lisakohustusi - selline mulje on jäänud, et Jahindusnõukogud ja seal sõlmitud kokkulepped on täiesti mõttetud.
Pealegi ei ole meie piirkonnas neid elajaid igas põõsas või põllunurgas kükitamas. 1 põder võib ühe ööga kahjustada mitu ha noorendikku või 4-5 siga mitu ha põldu üles tuhnida ühe ööga.