Tõenäoliselt tuleb täislastud limiitide järgsel "trahvinõude" esitamise tagajärjel korralik juriidiline vaidlus, mille tagajärjel satub jahiseaduse õiguspärasus löögi alla. Jahimehele ei saa esitada kahjunõuet selle eest, et ta jahimees on. See oleks umbes sama, kui autojuht saab trahvikviitungi selle eest, kui jalakäijal üle sebra laseb jalutada. Või tasuta parkimise korral leiad trahvi kojamehe vahelt. Täiskasvanud inimene ei saa olla vastutav teise täiskasvanu tegude eest, nõnda ei saa ka jahimees vastutada metsloomade tegude eest. Metsloom ei ole koduloom, kelle tegemiste tagajärjed on omaniku kanda, on selleks siis naabrite murtud kanad või lambanäritud kärupistik. Samahästi võiks jahimeestelt sisse nõudaka ülejäänud loodusest inimestele tulnud võimalikud kannatused alates hundi murtud lambad ja rebaseviidud kanad. On seal siis vahet??? Sellised jaburad ja alusetud nõuded ei lähe reaalselt läbi, öelgu seadus või rmk, mida tahes.

Väga segane sõnastus.Tundub,et Välk on juba Lammasmäel .Aga,kui mõtte ära tabad,siis jutuga päri.

Sai segaselt jah (meelemürkide mõju all ei olnud ja lammasmäel ka mitte) . .Proovin siis lihtsamini- kui jahimees on süüdi selles, et täislastud limiidi korral käivad põdrad puid närimas, siis samahästi võib meid kõiki süüdistada selles, kui naabrikassil on pojad.

Hetkel ei saa limiitide täitmise taha väga pugeda. Jahindusnõukogu kehtestab miinimum limiidid. USO annab soovitused. Niikaua, kui ei kehtestata maksimum limiite, ei saa saa ka öelda, et mul limiit täidetud ja mina ei saanud enam midagi teha. Riik suurkiskjatele kehtestab maksimum limiidid ja võtab kahjude kompenseerimise kohustuse. Oleks sõralistega samuti maks limiit, tekiks ka limiidi kehtestajale kohustus kahjud kompenseerida. Aga no seda ju ei juhtu. Oleks normaalne, kui oleks kehtestatud miinimum arvukus 1000ha kohta, mis peab olema, et säilitada elujõuline asurkond. Aga kuidas saab riik seda kehtestada, kui jahimees teeb loenduse... Loendus ja jaht koliks järjest Exceli tabelisse: Jahimaad on mul X hektarit, lasta tahan Y looma, keskmine juurdekas on Z looma, jahihooaja lõpuks tohib mul olla maks C looma, väike matemaatiline tehe ja saamegi "loenduse" tulemuse

Mina ütleks selle peale, et niikaua, kui jahindusnõukogu on kokkulepped saavutanud ja vastavalt kokkulepitule on ka norm täis lastud, ei ole kellelgi midagi ütelda. Kui kokkulepe on saavutatud, ollakse sellega rahul ja jutul lõpp. Hilisemad nõuded on pärast kaklust rusikatega vehkimine. Uluk pole ketis, et samas metsas kükitab. Jahihooajal passib kaasikus, peale jahti naabersektsiooni kuusikus.... ja siis trukitakse "naabreid"... See ei lähe läbi. Kui igal põdral oleks gps kaelas, koos aastase liikumissalvestusega, mille alusel saaks teha kokkuvõtte, saaksime teist juttu rääkida. Seni, kuni see nii pole ei ole asjad paraku nii, nagu kuskil soovitakse ja arvatakse

Unistused, unistused ...

BM

See põtrade gps-iga varustamise idee on suurepärane. Sinna saaks ka KIK-i toetuse taha ja võibolla veel kuskilt

Ja mõtle kui tore on loendust teha, lööd arvuti käima, vaatad eesti kaardilt punaseid täpikesi, nagu lennuinfot, kus kui palju lennukeid lendamas parasjagu on. Kohe näha, kus vana mära või kullapull parasjagu pesitseb. Lihtne ka vanuseline struktuur paigas hoida.

Vaidluse Gunnariga sigade Aafrika katku teemast siia asjakohasesse üle tuues, pean kahetsusega nentima, et kükitamisest kirjutades näen ebameeldivat tulevikku. Ja veel , lugege ka peenikese kirjas asju nagu:
Lisaks ettepandud seadusemuudatustele teeb Eesti Erametsaliit ettepaneku täiendada
JahiS-ija RelvS-imuutmise seaduse eelnõud alljärgnevalt:
5) Paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Jahipiirkonna
kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa väikeulukite ja
metssigade ning ulukikahjustusega metsakahjustuskolletes teiste sõralistest suurulukite
küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikule.“
Madalalt lendavad erametsa vennad- oleks hundi, ilvese, karu ja hallhülge võinud ka kirja panna- ühed kahjurid kõik.
Või mis, Sa, Gunnar ütled oma seltsikaaslase kohta , kes ühisjahil osalejana teistele osavõtjatele põdrajahil keset päeva teatab kurjalt: MINU maadel jahti ei peeta. Üldkoosolek tegi vastavad järeldused ja me tõesti seal enam jahti ei pea ja tema ka jahti meiega jahile ei saa. Aga algas see palju varem kui vend oli kaljukindlal veendumusel, et iga loom mis tema maadel liigub, on tema oma.

Aga mis sa tahaks et ma ütleks ? Ma ei ole erialaarst et Sinu (endisele) jahikaaslasele kaugelt distantsilt diagnoosi määrata. Loomulikult on lolle ja egomaniakke alati olnud ja jäävad ka olema. Enamusel selliseid probleeme pole õnneks. Aga kaitstud pole me keegi muidugi....

kahjuks on neid jahimehi küll ja veel kes on oma maal jahipidamise keelanud

Nii ongi: kui sõnastada keeld "minu naist ei tohi põrutada", siis kehtib see kõigile, kaasa arvatud endale. Kui sõnastada asi "naabrimees ei tohi minu naist põrutada", on tegu piiranguga (naabrimehe suhtes), aga samas oled sa ukse siiski lahti jätnud naabrimehe tudengist pojale. Piiranguga "minu naist ei tohi põrutada keegi peale minu" oled (vähemalt teoorias) kaitsnud oma tagala