Mina leian,et üks õige jahimehe naine on selline ,kes laupäeva hommikul viskab püssi õlale ja seab sammud koos sinuga metsa. Ning õhtul kamina ees veini rüübates hea kordaläinud ja looduses viibitud päeva meenutada . Ps ja mehed siin foorumis kirjutasid soojustatud ja köetavatest pukkidest , peab sis seal sõbraga kärakat võttma kui oma naine tuleb hoopis sinuga sinna aega veetma . See ainult minu versioon asjast , sest omalgi teema üleval, et pead sa siis alati kohal olema, kui jahijuhataja helistab, et ruttu metsa . Ja tavaliselt ma suudan ikka kolme jahipäevaga nädalas piirduda + vahel mõni pukki õhtu lisaks. Ja naine pole veel ära jooksnud kuna naistega pidigi kaks võimalust olema ,et kas harjuvad või lähevad minema .

Seni kui naine midagi jahilt saadavat tahab, on ta jahiga veel päri. Aga mul ütleb, et enne kui 5 (viis) külmikut lihast tühjaks pole söödud (mitme aastaga varutud) metsa ei lähe ja psüühiliseks tasakaaluks hädatarvilikku koera ära ei vii

Metsavana, lõpuosas olen sinuga täitsa nõus!Minu naine näiteks on juba ammu maha rahunenud ja ei pööra sellele enam tähelepanu kaua mul jahil vaja olla.Õiendab oma tegemisi ja kõik,jõrinat muidugi vahel on,aga kellel ei ole?Noortele pakkusin välja, et kui juba sooendus kantslisse, siis diivan ka aga naine metsas, (on ju nii nagu keegi siin mainis) mets tühi.
Ihu ja hing tahavad vahetevahel ka armastatud naisest puhata ning mets ongi minu jaoks see koht mis mõlemat pakub,sinna juurte veel jahirõõm ka.Räägitakse,et hiidlase naine ka pidi selline olema, kes mehe kadumistega harjunud, mehel pole muud muret kui kodus leivakotti käia toomas, uus tita valmis treida ja taigasse tagasi kobida.

unistuste jahimehe naine - naine, kes elab koos unistuste jahimehega

Mul ennist tekkiski mõte, et huvitav milline see unistuste jahimees küll on?

naise jaoks ehk see, kes käib jahil vaid siis kui naine ise on tööl

....või äkki see kes ainult rahajahti peab ja saagi kõik naise kätte annab?

Ilus on mõelda küll, et naine nahad võtaks, liha puhastaks ja külmikusse paneks. Tegelikult annavad paljud juba eelnevalt tükeldatud sea- või põdraliha naise kätte küll, aga see nahavõtmine on lausa unistus. Minu esimene naine ikka neppe ja parte puhastas, aga eks mina ikka aitasin. Jänesel, rebasel ja kährikul pole ükski minu tuttava naine nahka võtnud. Ehk polegi see nahavõtmine ja sisikonna võtmine naiste töö? Tore muidugi oleks.

Läheb küll tiba teemast mööda, aga minu vanaisal oli selline ema, kes kõik poja lastud jänesed ära nülgis ja pojake käis jahis ikka pea iga päev. Siis oli jäneste arvukus ka midagi muud kui nüüd.

Jah, vanasti olid töökad naised, ei mäleta, et kadunud ema oleks kedagi nahastanud, kuid kanad kuked ja hanid tappis ikka ise ära.Jänes, rebane ja linnud olid varem põhiline jahimehe saak.Esimene põder lasti Tartu Jahiklubi maadel viiekümnendate algul.

ühel tuttaval on kõrgharitud tütar, kes nülib papa lastud loomad, on isegi mu lastuil naha võtnud

Kas on veel saadaval,see tähendab, et vallaline?

nonoh

Hmm... milline on ideaalne jahimehe naine???...Ei tea kas see kvalifitseerub ideaalsuse alla, kuid oli kord juhus mil mees läks hommikul kiiruga jahile ning unustas oma lõuna maha..laps oli meil siis paarikuune ning me koos läksime issile metsa võileibu viima... Ma ei näe küll midagi halba, et mees on jahimees?! Ulukiliha on ju hea, see ei tee paksuks ja maitseb ka hästi. Kellele meeldiks iga jumala päev süüa kodusealiha - sel ju pole maitsetki

mul ka vääga hea naine!
jah, unus kord pasku suure jahiähmiga köögi lauale.
eip' jõudnud kaugele minnagi veel, kui eit lõõpas
järgi põuesoojendaja näpu vahel!

säh, võta ikke oma. mudu lähed äkki va leesi-anni
käest soojendust nuruma!