jahipidamine sileda ja vindiga

[LauriV]

olen olnud mõnda aega juba jahimees ja enamasti pean jahti vindiga, ainult kütiliinis mõnikord kasutan siledat. Lugesin teemasid ja jõudsin selgusele et paljud foorumlased käivad jahil siledatega....sellega seoses tekkiski küsimus et kui lihtne või raske on siledaga nt hiilimisjahti pidada kitsele, rebasele või seakarjale? Passimisjahis ning ajujahis minu arust suuri probleeme ei ole, kuna nendes jahitüüpides pole muud võlu kui ainult ÕIGE koha peal vaikselt seismine. ei kujuta ette kui osav mees peab olema et seakarjale ütleme 40 meetri peale hiilida....või ei olegi see raskus???

[Üllar Tamm]

Kui seakari viljapõllus maiustab, pole ligihiilimine eriti raske. Pead ainult jälgima, et lähened allatuult. Liigud siis, kui matsutamist kuuled. Kui siga sööb, ei pane ta ümbrust suurt tähele. Kui põllus on emis põrsastega, pead ainult hoolega jälgima, et mõnele põrsale kogemata peale ei astu. Põrsa hädakisale reageerib emis koheselt ja tihti ka ründab, et põrsaid kaitsta. See võib suht valus olla
Rohus magavale kitsele võib ka vahel vaikselt liikudes päris lähedale saada, pead ainult kiirelt reageerima, kui ta üles hüppab. Vene ajal, kui pikki püsse oli mõnel üksikul, ei jäänud ju loomad laskmata selle pärast

[indian]

Tegin ükskord pulli ja roomasin kartulipõllus sigade juurde, kõik oli soodus, tuul nende poolt, tundsin isegi nende lõhna. Kell oli kusagil nelja- viie paiku, Jaanipäeva aegu ca 5 aastat tagasi. Tegemist oli sellise teistele tõestamise pulliga, need vaatasid eemalt binokliga autost pealt. Kui lõpuks püsti tõusin, jooksis üks siga mu peaaegu, et jalust maha. Autosolnu võttis mind kokutamisega vastu, paistis, et seal ehmatati küll ära. Mul elus üks tore kogemus juures.
Talvel, oma esimeses jahis, sai ka mööda sihti aegluubi aegluubis kuuvalgel ligi minna. Niipea kui pea tõstavad, ei pilguta silma ka, natukese aja pärast toimetavad edasi. Siis liigud ka ise edasi. Pane ennast nende asemele ja proovi välja mõelda, mida sea asemel teeksid. Iga teele jääv puu kasuta enda varjamiseks ära. Nagu sõjas, mis seal vahet?

[vallo]

Soku hiilimine põllult kus on just hein tehtud ja heinaruloonid ära viimata on väga põnev, jooksed nagu multikas ühe rulli tagant teise taha, üks kord on õnnestunub proovida , vinge oli.

[jorr]

Soku olen niimood sileda laskemaale meelitanud, et lagedal heinamaal looma nähes teen kindlaks tuule suuna.Siis püüan roomata allatuult heinamaale ja kui loom on pea langetanud söömiseks,võtan mütsi, panen kivi või midagi raskemat sisse ja valin momendi, kui loom sööb.Siis teen heite endast tahapoole, ise muidugi kõhuli olles.Kopsatuse peale sokk tavaliselt teeb paar hüpet metsa poole aga kui midagi kahtlast ei näe, hakkab kopsatuse kohale ringi ümber tegema.Nüüd see kõige põnevam osa algab, kas jõuab laskemaale, või näeb sind ära.Kui on hästi vaikne, siis tunneb sinu lõhna ikka enne kui lasta jõuad.Vindiga see jaht tundub nagu puine, läksin ,nägin ja lasin.

[Joosep Käba]

Möödund suve rullipõllul nii oligi. Et nähes mind roomamas rullide vahel, akkas tiiru peale tegema. Vaatsin põnevusega, et mis nüüd juhtub. Vaatamata sellele, et olin vindiga ei kiirustand laskma. Nii 50-60m peale vist tuli. Et aga oli sokujahi viimane ots ja üksjagu vaeva nähtud võtsin ära. Naisterahvas vaatas mõned rulliread tagantpoolt asja pealt. Nii, et naine laevas, laev põh......... seekord ei kehtinud.

[kanavaras]

Mõõdund reedel selline lugu.Kitsal kraavil ees olles vaatan ilves tuleb jooksuga, püss palge, et nii kui kraavile välja tuleb siis annan.Tuli siis joostes,vajutasin, ilves seepeale siis ehmunult loha maha pani ja mulle otsa vaatab, ma siis kähku ümber laadima, ilves vaatas muidugi, et asi jama ja minekut tegi .Vot siis oli küll selline tunne,et hakka või nutma, lasin alt läbi, ilus jutt läks mõõda kraavi.
Vot siis oleks küll teine kiire pauk ära kulund.
Tookord oleks kaheraudne vindist etem old.
Järgmiseks püssiks ostan kombi

[reimakas]

Oma jahimehe karjääri jooksul, mida on 15a, pidasin jahti kuni 2005 a sügiseni silerautsega. Soetasin karabiini ja kitse jaht läks väga labaseks.
Kui jahti tahan nautida ja täis fiilingut saada, siis jahile lähen silerautsega. Trofee looma hiilides ja rebasejahil käin karabiiniga. Kitse jahi lahenduseks oli ka enda treening, et tabamus ainult pähe. Pani ka mõtlema, millal ja miks lasen.
Kokkuvõteks võiks öelda, et kes on jahimees naudib ka toikaga metsas käimist ja kas see saak on alati kõige tähtsam.

[jahe]

et seakarjale ligi hiilida polegi teab mis osavust tarvis,talvel tuleks valgeid riideid kasutada,sobiv tuul ja hea pehme ilm,külmaga lumi krudiseb hirmsasti , kõige lähemale saanud umbes 5m peale,ise kasutan soku ja seajahis tavaliselt vinti, kuigi enamus loomi, mis lastud on alla saja meetri olnud,võrdleks asja nii,sokule on siledaga laskemaa peale lihtsam hiilida,kui vindst käepealt 120m sokk ära lasta.

[LauriV]

lugesin kõik postitused hoolega läbi ja tekkis uus küsimus. On mul õigus et roomanisel tekib rohkem müra kui oletame kükakil kõndimisel? Ja sellega seoses tekkiski küsimus et kas loomasid krabin ja nagin suurt ei koti kui nad tundmatut kogu ei näe? Muidugi räägin siis krõbistamisest kui loom tegeleb oma asjadega.

[jahe]

põhilne ,et loom su lõhna ei tunne,tähtsuselt järgmine,et ta sind ei kuule ,kolmandaks jääks nägemine,vähemalt omal niisugune arusaamine asjast

[Volts]

Proovi suvel udus jalutada. Tead tavaliselt millisel heinamaatükil sokku võib leida. Udus sokk lõhna ei tunne, aga uudistab ta seni, kuni sind ära näeb. Vahemaa tavaliselt ongi sileda jagu.
Sigadesse suvel sokkis. Eriti kui põlluäär on kruusateega ääristatud. Sügisel ja talvel tasu seda proovidagi, muidu on radikuliit kidlalt ihus olemas.

[põrgukütt]

suvel jalutasin õhtul lihtsalt põllus laiguline seljas kui nägin sokku c 200m pealt. Mõtlesin, et vaatan kui ligidale saab, tuul jms oli soodne. Hakkasin maadligi poolkükkis minema, aega oli ja liikusin rahulikult. Poole maa peal tuli häda peale, no mõtlesin, et vahet pole ja toimetasin asja ära. Siis liikusin edasi ja enne päris pimedaks minekut jõudsin c 40m peale. Tõusin püsti ja hakkasin ära minema, sokk liikus ka vaikselt metsa poole. Tagasiteel põrkasin ühe tuttava jahimehega kokku, see küsis, et mis imevigureid ma põllul tegin ja mis hiilimistehnika see küll selline on. Eks ta läbi optika tahtis sokku lasta kui nägi mind, ega ma talle ei öelnudki, mida seal põllus tegelikult vahepeal tegin . A põrsale olen lausa peale astunud, siis oli muidugi kiire minek kui see kisama hakkas, emis jõuras tükk aega.

sile on tõesti jahipidamiseks, vint rohkem ära toomiseks

[Feen]

Oh, eks saab ka vindiga nii jahti pidada, et hing kinni ja muudkui hiilid... ja loom läheneb. Eks sellega saab ka 40 m pealt looma lasta. Olgu kuidas on, sile on ses suhtes minugi meelest tore relv. Just sellised udused-kastesed varahommikud. Krabinat siis minimaalselt, nähtavus natuke halvem, lõhnad ei liigu nii hästi. Kui veel vile ka kaasas (isegi juhul kui heinakõrrega mingit imeasja teha, on sokk tulnud mingi 20 m peale asja uudistama, et mis jama toimub. Siiani pole küll sellistel kolistamistel enamasti püssi kaasas olnud, ikka hommikul kalale või niisama loodusretkel olnud. Aga ka ilma püssita võtab sellina asi südamele järgmise käigu sisse. Püssiga oleks vast asi ikka päris karm.

Teine variant siis suvalisel ajal, ka lauspäeval mööda puisniitusid, või lihtsalt poolvõsastunud heinamaid mööda ringi kolistada. Vahepeal juhtub mõni kits-sokk eest lendu minema, päris lähedalt kohe. Aga seal on see viga, et esiteks tuleb kiiresti reageerida looma minekule, teiseks tuleb kindlaks teha sarve olemasolu ja vastavus soovile.

Mind ennast huvitab see, et kuidas selliste suveöödega lugu on, kas keegi konkreetselt sellisel ajal sokku ka hiilinud on, st on midagi huvitavat pajatada (nagi filmis Jaht Eesti moodi)?

Ps. vaatasin, et õnnestus ka teemat ainult mingist äärest puudutada ja jutt kisub metskitsejahiks ära. Aga sel teemal on niigi juba kusagil palju pajatatud (minu arust siis põder vindiga, siga siledaga, ajust. Varitsusest siis need loomad vindiga). Kits on aga selline nii ja naa teema.

[Mart]

Mees kes mind üldse jahinduse kui hobi juurde tõi hiilis kitsele praktiliselt käepuute kaugusele.Napilt jäi puudu,ütles,et päris ära puudutada ei saanud. ,eks viimane liigutus sai liiga kiirustades tehtud.Sobiv tuul ja päike ja rohkemat polnd vajagi.
Ise olen ühele sokule ligi proovinud roomata,selline natuke künklik maastik oli,kui julgesin pead tõsta selgus tõsiasi,et sokk oli ise ka ligemale roninud asja uudistama, ju ei saanud aru,mis asi see sahistab enne kui teineteisega tõtt vahtisime.Sokk ei saanud ehmatusest esialgu häält ka lahti,mul käis ka võpatus läbi,krt kuda ta nüüd nii ligi on. Eemal metsas hakkas alles haukuma nagu pöörane "jookske nüüd kõik laiali,mingi nikastanu roomab mööda põldu".
Rebasele aga ei kuku hiilimisjaht sileraudsega eriti välja.
Nagu teemaalgataja arvas,et varitsusjaht imelihtne,lihtsalt õige koha peal vaikselt seismine,siis vaikselt seismine ka omaette kunst,ei tule ta nii lihtsalt ühti ja lisaks veel õige koha valimine.