Küsimus laiale ringile - Kas Teie seltsis on seltsi tegemisi määrav põhikiri?
Kui on ,siis äkki oleks võimalik seda mingil viisil näha ,et mitte just päris uut jalgratast leiutada.
Ette tänades.

Igal seltsil on see ju olemas. Ilma põhikirjata ei saa juriidilist isikut (jahiselt tavaliselt MTÜ) olemas ollagi. Enda seltsi oma kahjuks siin ettevuristada ei oska. Midagi eriti spetsiifilist seal olema ei peagi: tegevusala, üksikasjad juhatuse ja raamatupidamise üle jms. Iga notar oskab selle unepealt valmis treida.

Julgen arvata, et paljude jahiseltside põhikirjad on pärit eelmise sajandi lõpukümnendi keskelt ning neid ei maksaks eriti eeskujuks võtta. Mõistliku raha eest annab põhikirja muidugi paljudest kohtadest tellida.

BM

Meil on olemas põhikiri , mis on juriidiliselt vajalik dokument ja kodukord ,millle järgi katsutakse käituda ,et jääda hea tava ja jahieetika piiresse, otsustavaks jõuks on üldkoosolek.

Aitäh vastamast.
Tundub ,et väljendusin veidi laialivalguvalt. Vat see kodukord, mis reguleerib sektsioonisisest õigust , vastutust ja tavasid oleksi see asi, mis mul tarvis on.

Sa Andrus tahad ehk teada seksiooni sisekorra eeskirju?Need on suuremalt jaolt kirjutamata seadused ja välja kujunenud igas kandis oma moodi.Küsi ehk oma jahipääliku käest neid eeskirju, vähemalt meil maksab pääliku sõna.

Vaata ntx http://www.raejahimees.ee/
Suht asjalik..näed nii põhikirja kui ka kodukorra kohta yht-teist

Esimene asi, mis sisekorda lugedes silma jäi, on noorjahimeeste pilkamine See tähendab, et noorjahimees saab ainult 0,5 portsu On ju noored need, kes päev läbi ajus trambivad ja loomi küttide ette ajavad. Vanemad mehed saavad ju vaheldumisi ka kütiliinil seista, ikkagi väiksem füüsiline koormus.
Meil lõunas pole sellist asja küll kuulnud, kõik on saagijagamisel võrdsed
Imelikud kombed seal kaugel põhjas

Pole need imelikud kombed ühti Kui rae mehed nii teevad, siis minul on kuigi kah rohkem põhjas, kui lõunas. Mis aga sellistesse "eeskirjadesse" puutub, siis muidugi on tegemist puhta anarhiaga, kui kõik esimehele suhu vahivad ja sealt "kuldmuna" ootavad. Meil on saanud "probleemsed" asjaolud üldkoosoleku protokolli sisse kirjutada, et on kõigile täitmiseks (peale hääletamist muidugi). On ka meil nende "portsude" ja ka muude asjade üle küll vaieldud, kuid nüüdsesks on konsensus saavutatud ja loodan, et asi ka nii jääb. Sellepärast nagu ei oskagi "sisekorraeeskirja" otseselt välja tuua, sest osa asju on kirjas, (näiteks nädala sees väikese pundi ajujaht, kui nädalavahetusel ühisjaht tulemas), osa asju aga meeste enda "eetika" tasandil.

Veel paar kummalist detaili põhikirjast-
Esiteks: noorliikmeks võetakse ainult siis, kui noorel on täisliikmete seas vanem või hooldaja. Kuidas siis saavad liituda need noored, kes alles esimest põlve jahipisikuga nakatunud ja sugulast seltsis ees ei ole?
Teiseks: seltsi sisseastumismaks?!

Aga Sa Üllar proovi seal lõunaski minna suvalisse jahiseltsi ja öelda,et võtke mind nüüd noorjahimeheks ja andke mulle saagist täisports.Kes võtab enda vastutada noorjahimehe?

Miks suvalisse? Üldjuhul noored ikka liituvad oma kodukoha seltsiga. Kui omakandi inimene, on teistel ka noorest ettekujutus olemas. Üldjuhul on noorel ka seltsi liikmete hulgas tuttavaid, kes on nõus teda juhendama ja jahisaladustesse pühendama. Kui noorel huvi tõsine, ei näe põhjust, miks teda mitte kampa võtta. Tuleb koos jahile, lööb ulukihooldel kaasa,õpib.
Vähemalt meie pundis on kõik hommikul nimekirja kantud jahist osavõtjad saagi jagamisel võrdsed, trofee läheb muidugi laskjale.

Aga Tallinna noored,kes võtaks neid oma jahiseltsi?Kas teie jahiselts võtaks vastu umbes kümme noorjahimeest Tallinnast? Ja nii on kõigi jahiseltsidega keegi ei võta.

Tallinn on muidugi omaette nähtus. Minu väga isiklik seisukoht on, et elades Tallinnas ja tarbides tema hüvesid (õigemini "hüvesid") oled ise valinud endale olukorra, mil paratamatult jääd ilma paljustki meeldivast. Ma ei näe, et jahiseltsi leidmine noortele asjast huvitatutele oleks probleem, millega peaks kuidagi laiemalt tegelema - sellise käsitluse korral tekiks paratamatult rahulolematuid juurde rohkem kui rahulolevaid. Pealegi - jahil käimiseks ei pea tingimata kuskile jahiseltsi kuuluma, lihtsalt raha on sellisel juhul rohkem tarvis. Kuigi ega need jahiseltsidki kauaks enam odavalt läbi ei aja.

Põhikirjas fikseeritakse mittetulundusühingu kõik peamised "omadused" ja reeglid. Loomulikult võib liikmeks astumiseks tingimusi seada, s.h ka liikmete arvu piirata, näha ette kitsendavaid tingimusi üldse liikmeks saamiseks jne. Kuna jahiselts kasutab paratamatult teatud ressurssi (ulukid, jahipiirkond), mis ei ole piiramatu, siis on see igati mõistlik. Üllari toodud näite puhul oleks muidugi mõistlik, kui kvalifitseeritud häälteenamusega või isegi konsensusega saaks liikmeks võtta ka noore, kel pole vanemat vms seltsi liikmete seas - see võimaldaks teha erandeid ilma põhikirja selleks otstarbeks muutmata (näitlik juhtum, kui no ikka väga väga väga tahetakse poiss liikmeks võtta, aga näe siis on vaja hakata põhikirja muutma ja seda enam teha ei viitsita).

BM

Täielikult nõus üllari jutuga, ka meil ei ole minu mäletamist mööda kunagi keeldutud vastuvõtmisest. Mees peab ikka ise vastavalt esinema koosolekul ja näitama, et ta jahimeheks kõlbulik on. Käivad meil ka mehed Tallinnast, tõsi neil on ikka mingi side kohaliku kandiga olemas. Aga mehed, kes on valmis 300 km jahi pärast iga nädalavahetus maha sõitma, tekitavad ju lugupidamist.
Ja portsude üle pole mingit vaidlust isegi olnud - egas siis liha pärast jahis käida.